Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3334 0 pikir 14 Mamyr, 2010 saghat 07:57

Núrtay Sәbiliyanov: «Japqan jala – jaqqan kýie!»

Ótken aptada birqatar búqaralyq aqparat qúraldary «Sabiliyanov saylaushylaryn sotqa berdi» dep shulady.

Dau-damaydyng qatty ushyqqany sonshalyq, tarbagha­tay­lyq Tóleubay Ahmetov pen Janarbek Bekbaev Almatydaghy últtyq baspasóz klubyna jurnalisterdi jinady. Olar ózderining «mýshkil halin» aqparat qúraldary arqyly aitqysy kelipti. Osy isting aq-qarasyn bilmek bolyp, biz Núrtay Saliyhúlynyng ózimen súhbattasqan edik. Ekeuara әngimemizdi qaz-qalpynda berip otyrmyz.

Ótken aptada birqatar búqaralyq aqparat qúraldary «Sabiliyanov saylaushylaryn sotqa berdi» dep shulady.

Dau-damaydyng qatty ushyqqany sonshalyq, tarbagha­tay­lyq Tóleubay Ahmetov pen Janarbek Bekbaev Almatydaghy últtyq baspasóz klubyna jurnalisterdi jinady. Olar ózderining «mýshkil halin» aqparat qúraldary arqyly aitqysy kelipti. Osy isting aq-qarasyn bilmek bolyp, biz Núrtay Saliyhúlynyng ózimen súhbattasqan edik. Ekeuara әngimemizdi qaz-qalpynda berip otyrmyz.

Jas qazaq: Núrtay agha, búl daudyng oty neden tútandy?
Núrtay Sabiliyanov: Ótken jyldyng 15 qazanynda «Jas Alash» gazetinde jurnalist Erik Rahymnyng «Tarbaghataylyqtar Astana jaqqa emes, Óskemen jaqqa elendeydi...» degen maqalasy jaryq kórdi. Sol maqalada mening azamattyq ar-namysyma, iskerlik bedelime núqsan keltiretin, shyndyqqa say kelmeytin maghlúmattar jazylghan. Mәselen, Erik Rahym ózining oiynan qúrastyryp: «Tarbaghataylyqtardyng N.Sabiliyanovqa degen ókpesi qara qazanday», «Sabiliyanovqa saylau kezinde ghana kerekpiz. Ol týk istegen joq», «Sabiliyanov deputat bolghaly bizge at basyn búrghan joq» degen sóz tirkesterin keltirgen. Biraq... ol jerde eshkimning aty atalyp, familiyalary kórsetilmegen. Men óz qúqymdy qorghap, zangha sәikes atalghan gazetting bas redaktory R.Sәrsenbaygha talap aryz-hat jazyp, әlgi maqaladaghy maghan qatysty jalghan maghlúmattardy, jala jabudy teriske shygharudy talap ettim. Basylym maghan jauap jazdy, biraq talap aryz-hatymdy gazetke jariyalaghan joq.
Ári qaray. 2009 jyly 10 jeltoqsanda mening atyma ShQO Ayagóz audany Tarbaghatay auylynyng (bireuler auyldy Tarbaghatay audany dep shatastyryp jatyr. Tarbaghatay - bólek audan) túrghyndarynan hat keldi. Ol hatta: «Tarbaghatay auyly sizding nazarynyzdan tys qalghany ótirik emes. Siz auylgha 2007 jyldyng jazynan keyin at basyn búrghan joqsyz... Auyl halqy osynsha qiyndyq kórip jatqanda bizding Núrtayymyz qayda degen súraqtyng tughany da, bizding sizge ókpelegenimiz de ras. Su men joldan qiyndyq kórip jatqanda siz ýn qatyp, súrau salsanyz múnday halge týspes edik», - dep jazyp, Erik Rahymgha rizashylyqtaryn bildiripti.

Búl hattyng bir danasyn gazetke jibergen. Qosh delik. Sodan son, men de Tarbaghatay auylynyng túrghyndaryna hat jiberip, olardyng gazetke jazghandarynyng shyndyqqa say kelmeytinin aittym. Yaghny «auyldaghy su qúbyry, jol turaly ýn qatpadynyz», «auylgha at basyn búrmadynyz», «auyl nazarynyzdan tys qaldy» degen sózderding jalghan ekendigin dәleldep berdim.
Endi sizge de aitayyn: Men deputat bolghaly 2004-2009 jyldar aralyghynda Tarbaghatay auyldyq okruginde 4 ret halyqpen kezdestim. Ol auyldyng mәselesin tolyq bilemin. Oghan dәlel - tarbaghataylyqtar kótergen auyzsu, tasjol, «Habar» arnasynyng kórsetilmeytini, auyl mektebine avtokólik beru jәne t.b. kóptegen mәselelerge oray Ýkimetke, jergilikti atqarushy jәne memlekettik organdargha saualdar, hattar joldadym. Mysaly, 2008 jyldyng 8 qazanynda sol kezdegi Kólik jәne kommunikasiya ministri S.Ahmetovke Malkeldi - Ayagóz - Tarbaghatay aralyghyndaghy tasjoldy kýrdeli jóndeuden ótkizuge respublikalyq budjetten qarjy bóludi qarastyru turaly deputattyq saual joldadym. Qúzyrly ministr sol jyly 21 qazanda oghan jauap berip, jobalyq-smetalyq qújat bolmaghandyqtan, osy tasjoldy jóndeu mәselesi aldaghy jyldary qaralatynyn aityp, jauap jazypty. Ekinshiden, Ayagóz audany Tarbaghatay auylyndaghy su qúbyryn janartugha respublikalyq budjette 2010 jyly - 81,2 mln tenge (2007-2008 j.j. búl maqsatqa 93,1 mln tenge) bólingen. Yaghny qarajat iygerilude. Ayagóz mening tughan jerim bolghandyqtan, ondaghy barlyq eldi mekenderding hal-ahualyn jaqsy bilemin. Árbirden son, men 2007 jyldan býginge deyin Shyghys Qazaqstan oblysynyng 8 audanynda, 120 eldi mekeninde bolyp, 150-ge juyq kezdesu ótkizdim. Óskemen, Semey, Ridder qalalarynda bolyp, kezdesuler ótkizdim. Osy uaqyt aralyghynda halyqtan 2,5 mynday hat kelgen eken. Bәrine jauap berdim.
Jas qazaq: Sizding aituynyzgha qaraghanda, gazettegi maqala da, jazylghan aryz hat ta - Sizge jaghylghan kýie, jabylghan jala bolghany ma?
Núrtay Sabiliyanov: IYә! Endi osy sózime naqty dәlelder keltireyin. Birinshi dәlelim - әlgi basylymgha meni qaralaytyn atyshuly maqala shyqqangha deyin Tarbaghatay auylynyng túrghyndary maghan qatysty gazetke hat jazbaghan. Olar tek men talap hat joldaghan son, gazetke ózderining domalaq aryz-hattaryn joldaghan. Búl yaghny tapsyryspen jazylghan (iyә, iyә, búl hatty jandayshap jalaqorlar bireulerding shoq kóseuimen әdeyi úiymdastyryp otyr) hatty basylym da, mening azamattyq ar-namysymdy, iskerlik bedelimdi týsirgisi keletin top ta «kózir» etip paydalanyp otyr. Qalaysha? Búl - naghyz oiynnyng kókesi! Gazetke «Maqalany teriske shyghar» desem, «Mine, auyl túrghyndarynyng jazghan haty» dep kórsete qoyady. Al auyl túrghyndaryna «jazghandarynyz shyndyqqa janaspaydy» desem, gazettegi maqalany kórsete qoyady. Búl - bir.
Ekinshi dәlelim - gazetke Tarbaghatay auylynyng 26 túrghynynan joldanghan hatqa kóp adamdar qol qoymaghan. Anyghyraq aitsaq, 9 adam auyzsu degennen keyin hatty oqymay qol qoyghandaryn, 4 adam aq qaghazgha qol qoyghandaryn, 6 adam tipten qol qoymaghanyn aityp, týsinikteme berdi. Sonymen qatar, bir tanghalghanym, әlgi hatqa jasy 80-ge jaqyndaghan apanyng (T.Ahmetovtyng sheshesi bolyp keletin Bәtima Saduaqasova degen azamatsha qazaqsha hatqa arabsha qol qoyypty) da, kәmeletke jasy tolmaghan balanyng da, sol auylda túrmaytyn qyzdyng da qoly syrtynan qoyylyp ketipti. Mine, jalghan hat jazu degen osy! Osydan-aq, búl hattyng artynda ýlken bir toptyng túrghany bilinip túr. Auyldyng atyn jamylyp, ózderining jeke mýddelerin kózdep otyrghany kórinip túr.
Ýshinshi dәlelim - «Jas Alashqa» byltyr qazan aiynda jariyalanghan maqalada auyldyng eki túrghyny, bireui - Almatyda baspasóz jiynyn ótkizgen T.Ahmetov, ekinshisi - onyng qasyndaghy J.Bekbaev óz oilaryn aityp, týsinikteme beripti. Biraq olardyng sózderinde maghan qatysty eshqanday maghlúmat aitylmaghan. Nege olar sol týsiniktemelerinde mening atymdy atap, tikeley deputattyq qyzmetimdi sóz qylmady?.. Sonymen qatar, baspasóz mәslihatyna qatysqan auyl múghalimi J.Bekbaevtyng búl hatqa qatysy joq. Ol hatqa qol qoymaghan, azamattyq is boyynsha jauapker de, talapker de emes. Ayta keteyin, «Núr Otan» partiyasynyng atynan deputat bolyp saylanghannan keyin alghashqy kezdesuimdi Ayagóz audanyndaghy Tarbaghatay auylynda ótkizgenmin. Sol kezde, yaghny 2007 jyldyng 3 jeltoqsanynda T.Ahmetov maghan hat jazyp, alghysyn bildirdi. Sol hatynda maghan rizashylyghyn bildire otyryp: «Siz óz sózinizde túratyn naghyz azamatsyz, adamgershilik tanyttynyz, kezdesuiniz óte jaqsy dengeyde ótti. Siz súraqtargha dәl, dúrys jauap berdiniz. Sizge Alla densaulyq bersin, Allanyng núry jauyp, jaqsy isterinizben halyqtyng qúrmetine bólene beriniz», - dep jazghan zeynetker T.Ahmetovtyng bir jyldan keyin basqasha sayrap shygha kelgenine ne sebep?!. 
«Yntymaqty sybys búzady, jylqyny minis búzady» deydi qazaq. Mening oiymsha, keybir adamdar osy gazet arqyly auyl­dyqtardyng anqaulyghyn paydalanyp, sýttey úiyp otyrghan eldi ekige jaryp, bereke-birligin ketirgisi kelip otyr. Qoghamdyq pikir tudyrugha jantalasyp jatyr. Oghan dәlelim - janaghy gazet mening talap - hatymdy biylghy 5 mamyrda ghana jariyalady. Súhbatty da kesh aldy. Eng basynda eki taraptyng da pikir-ústanymdaryn teng berui kerek edi. Óitpedi. Búl jaghday búdan bylay qazaq jurnalisterine sabaq boluy tiyis. Áytpese, domalaq aryzgha jasy 80-ge jaqyndaghan apa qol qoymas edi?.. Áriyne, búl - óte úyat, óte masqara! Bir ghana mәseleni ashyq aitayyn. Iskerlik bedelimdi kýielegisi kelgender meni jaqsy biletinder. Eger de olar gazetke emes, ózime hat jazyp, oi-pikir, úsynys-ókpelerin aitsa, týsinistikpen qarap, Ýkimetke ýn qatar edim. Jeke qabyldauyma da keluge bolar edi. Óitkeni, meni tauyp alu qiyn emes. «Núr Otan» HDP-nyng Ayagóz audandyq filialynda mekenjayym, telefondarym jazuly túr. Mәselen, byltyrghy jazda Ayagózde 90 adamdy jeke qabyldadym.
Jas qazaq: Al osy hatty kim úiymdastyrdy dep oilaysyz? Kimnen kýdiktenesiz?
Núrtay Sabiliyanov: Búl hatty úiymdastyryp, eng aldymen qol qoyyp, sotta jauapker bolyp jýrgen adam - Tóleutay Ahmetov. Tarbaghatay auylynyng túrghyny, kezinde 16 jyl auyl mektebinde diyrektor bolghan. Qazir - zeynetker. Jasy 70-ke jaqyndasa da, bizge aqylyn aityp, jastargha ýlgi-ónege kórsetuding ornyna bireulerding qolshoqpary bolyp, eldi dýrliktirip jýrgen sol. Onyng artynda qarjylay qoldau jasap otyrghan toptyng bary belgili.
Jas qazaq: Ol qanday top? Olardy bilesiz be?
Núrtay Sabiliyanov: Jaqsy bilemin. Tek... әlipting artyn baghyp, sottyng sheshimin kýtip otyrmyn. Al sotta jauapker retinde 8 adamdy kórsetkem. Alayda, qazir olardyng ishinen 4-ui ghana sotta jauapker. Olar: Tóleubay Ahmetov, onyng júbayy - Kýmisbol Búlanova, Ahmetovtyng bauyry - Emilbay Qaliybekov jәne Serik Fayzulliyn. Alghashqy sot otyrysynda 8-ning 3-ui hatqa oqymay qol qoyghandaryn, maghan eshqanday ókpe-renishteri joq ekenin aitty, al bir azamat ol auylda túrmaghan eken. Men olargha degen óz talabymnan bas tarttym. Esterinizde bolsa, әlgi basylymda «Sabiliyanov
saylaushylaryn sotqa berdi» degen maqala jariyalandy. Yaghni, búl jerde deputat óz saylaushylaryn sotqa berdi degen úghym tumauy kerek. Men bar bolghany, ózimning deputattyq qyzmetimdi, iskerlik bedelimdi qorghap, bir otbasynyng ýsh adamynan jala japqan hattaryn teriske shygharudy talap etip otyrmyn. Bireulerding aidap saluymen maghan tisin batyryp, tyrnaq astynan kir izdegende ne tabady?..
Jas qazaq: «N.Sabiliyanov óz saylaushylarynan 3 mln tenge óndirip berudi talap etti» degen sóz ras pa?
Núrtay Sabiliyanov: Búl - keybir BAQ-tyng oiynan shygharyp alghan sózi. Sotqa jazghan talap aryzymda negizgi jauapkerlerding әrqaysysynan 500 myng tenge óndirudi, al ol qarjyny Ayagóz qalasyndaghy balalardyng psiho-nevrologiyalyq әleumettik mekemesine audarudy súraghanmyn. Yaghny auyl túrghyndarynan ózime 1 tiyn da talap etip otyrghan joqpyn. Ony dýrliktirip, otqa may qúiyp jatqan jekelegen BAQ. Al T.Ahmetov osy maghan qarsy ótkizgen baspasóz mәslihaty arqyly sotqa yqpal etkisi keledi. «Jaman isinen kórmey, kisiden kóredi» degendey, olar menen әrqaysysy 3 mln tengeden moralidyq shyghyn óndirip berudi súrap otyr.
Nege deysiz ghoy? Bar-joghy sotqa óz ayaqtarymen bar­ghandary ýshin ghana... Býginge deyin mening qatysuymmen 29-30 sәuirde eki sot otyrysy ashyq týrde ótti. Bireui - Ayagóz audandyq sotynda, ekinshisi - kóshpeli sot otyrysy, auyl adamdarynyng qatysuymen Tarbaghatay auylynda. Al 6 mamyrdaghy sotqa olar kelgen joq. Mynany qaranyz, qarsy tarap aryzynda bylay jazady: «talap - aryz bergenim ýshin qan qysymym kóterilip, jýrek auruy payda boldy. Sóitip, moralidyq shyghyn keldi» deydi. Mine, sol shyghyndy 3 mln tengege baghalap otyr. Osydan-aq jazghyshtardyng nege mýddeli ekeni kórinip túr emes pe?!.
Jas qazaq: Núreke, osy adamdardy keshire alasyz ba?
Núrtay Sabiliyanov: Áriyne. Jauapkerler sotqa kelip, óz qatelerin moyyndap, shyndyqty aita bilse - keshiremin! Gazetke jazghan jalghan maghlúmattardy teriske shygharsa boldy... Basqa esh talabym joq. Jala jabu, halyqty dýrliktirudi býgin toqtatpasaq, ertengi kýni әr auyldan, әr redaksiyagha osynday hattar kelui mýmkin ghoy... Búl - bizge de, qoghamgha da jat nәrse. Temirdi qyzghan kezde soghyp, osy daudy sayasilandyrugha janúshyryp jatyr. Tipti sot prosesine de sayasy renk berude. Jalghyz adam sot sheshimi shyqpay jatyp, baybalam sala ma?.. Qarapayym adam Almatydan 300 myng tengege qorghaushy jaldap, Ayagózge aparyp, isti әri qaray sozugha mýddeli bola ma?.. Búl jerdegi basy ashyq nәrse - mening deputattyq qyzmetim, eldegi, qoghamdaghy, oblys jәne audan kólemindegi keleli mәselelerdi kóterip, olardy Ýkimet, atqarushy organdary qarap, óz sheshimin shygharyp jatqany keybir adamdargha jaqpaytyn sekildi. Onday adamdargha halyqtyng birligi men qoghamnyng sayasy túraqtylyghynan góri kýnshildik, ekijýzdilik jәne kórealmaushylyq, ataqqúmarlyq jaqyn túr! Basymyzgha qanday kýn tusa da Abay atamyzdyn:
Birindi - qazaq, biring - dos,
Kórmeseng - isting bәri bos! - degen úlaghatty ósiyet sózin qaperimizden shygharmaghanymyz abzal.
Jas qazaq: Núreke, búghan deyin әrtýrli is-sharalargha demeushilik tanytyp, jekelegen azamattargha qoldau kórsetip jýrgen mesenat ekeninizdi qazaq qoghamy jaqsy biledi. «Auzy kýigen ýrlep ishedi» degendey, osy jaghdaydan keyin tughan jerinizge degen kózqarasynyz ózgergen joq pa?
Núrtay Sabiliyanov: Joq! Qolynan kelse, halyqqa, tughan jerine qoldau kórsetudi men ózimning azamattyq paryzym dep esepteymin. Eger de men jaqsy túratyn bolsam, mening halqym da, auyldasym da jaqsy túruy kerek. Osy qaghidany berik ústanamyn. Halyqqa әrqashan adal qyzmet etu, tәuelsizdikti nyghaytu - әr qazaqtyng abyroyly mindeti boluy kerek.

Súhbattasqan Tólen TILEUBAY

«Jas Qazaq» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387