NE ISTEU KEREK?
Ótkende internetten Serik Abbas-Shahtyng ómir, zaman, qogham turaly jazghan pikirin oqydym. Odan beri birtalay uaqyt boldy. Qúday biledi, ne jazghanyn Serikting ózi de úmytyp qalghan shyghar!.. Meniki pikir talastyru, nemese oy jarystyru emes, «oydy oy qozghaydy» degendey – óz payymym.
Sekenning sózinen úqqanym: ómir zany – Darvin teoriyasyna negizdelgen «Áldi alyp ta jeydi, shalyp ta jeydi!..». Sondyqtan, joqty armandap әure bolmay, qolynnan kelse qasqyr bol! Basqanyng bәri – dalbasa!..
Óz basym olay oilamaymyn!.. Jamandyq barda jaqsylyq ta bar. Jaqsylar joyylyp ketken joq, aramyzda jýr jәne az da emes! Bolmasa, búl dýnie búlay túrmas edi!..
Ne isteu kerek?!
...Mәngilik súraq. Ásirese, býgingi qoghamda!.. Keyde oqyrmandar ziyalylargha renjiydi, kóbine qogham qayratkerleri men aqyn-jazushylargha. Sondaghy súraytyndary: «Aqyl aita bergenshe, ne isteymiz, sony aityndarshy?!» - deydi.
Búl mәsele jóninde pikir kóp. Keybireuler tipti bilse de aitpaydy dep oilaydy. Sebebi – týsinikti. Al meninshe, búlay emes... Týptep kelgende dәl qazirgi kezde, tayau tústaghy 10-15 jylda naqty joba úsyna alatyn eshkim joq.
Jaqynda internette osy saual tónireginde birneshe qalamger óz oilaryn bildiripti. Biri Preziydenttik, biri Parlamenttik taghy bireui Preziydenttik-Parlamenttik basqaru jýiesin qoldaydy. Solardyng biri, syrttay syilaytyn bilikti jurnalist, bilimdi maman – Ghalym Boqash inim óz pikirin bylay týiindeydi: «Demokratiyalyq jәne liyberaldyq qúndylyqtar men azamattyq sayasy sauattyng jetilui qazirgi qoghamdy osynday ózgeriske úshyratyp jatyr. Sol sebepti shynayy damu men órkeniyetke úmtylamyz desek, býkil biylik pen el taghdyryn bir adamnyng (kóp jaghdayda bir otbasy, ya bir toptyng bolyp shyghady) qolyna ústata salmay, mýddeler tepe-tendigin saqtau mindetin moynyna alghan bir partiyanyng nemese birneshe partiyadan qúrylghan koalisiyanyng qolyna tapsyrghan әldeqayda tiyimdi bolar edi. Bir sózben aitsam, parlamenttik basqaru jýiesinen basqa jobalardyng bәri post-sovettik avtoritarizm qúbylysyn aqtap alu, ya oghan janasha jan bitiru siyaqty kórinedi»...
Meninshe búl – sanaly ghúmyrynyng kóbin syrtta ótkizgen, ózi shyghystanushy bolsa da, Batys mәdeniyetin boyyna kóbirek sinirgen, elding qazirgi jaghdayyn, qazaq halqynyng tarihy dәstýrin, ruhy men janyn jete týsinbegen, eng bastysy – býgingi biylik iyelerining niyet-pighyly men maqsat-mýddesin esepke almaghan jәne jastyq kónilmen uaqyt faktoryna artyghyraq den bergen sayasatker payymy.
Al men aitsam, qazaq halqynyng qazir «Úzyn arqan, keng túsaugha salyp», belgisiz bolashaqqa iyek artar uaqyty joq.
Osy arada bala ýshin daulasyp by aldyna baratyn eki Ana turaly tәmsil eriksiz eske týsedi...
Jalpy, qay kezen, qanday zamanda bolmasyn bir nәrsege qol jetkizu ýshin ekinshi nәrseden bas tartugha tura keledi. Tipti basqasyn bylay qoyyp, bir adamgha jaqsylyq jasap, qol sozyp, kómek berginiz kelse de – tap solay. Óz mýddenizdi, óz uaqytynyzdy, óz atynyz ben quat-kýshinizdi qúrbandyqqa shalasyz. Onsyz eshtene bolmaydy.
Bәlkim bizge de solay etuge tura keler?!
Basqany bilmeymin óz basym, eger biylik betin beri búryp, últ qamy men últ mýddesin algha qoysa – qarsy emespin!..
El basshysy da biz siyaqty et pen sýiekten jaralghan adam. Ózinin, ózining ghana emes úrpaghynyng bolashaghyn oilasa – nesi aiyp?!
Taghy aitamyz, mәsele atynda emes – zatynda! Múhtar aghamyz aitpaqshy, niyet pen pighylda!.. Memlekettik basqaru jýiesining qalay atalghany manyzdy emes, eng bastysy – týpki maqsatta!
Koroli, koroleva, tipti imperator men súltandar basqaryp otyrghan elderdi de esekke teris mingizip jatqan eshkim joq. Onda túrghan ne bar?! Qysqasy, biz ýshin eng dúrys jol – konstitusiyalyq monarhiya. Biraq ol ýshin qúrbandyqqa barugha tura keledi. (...Jәne eki jaqqa da!.. Mәselen, Úlybritaniya men Japoniyadaghyday...).
Basty múrat – El erteni men Qazaq halqynyng últtyq mýddesi. Qalghany keyingi mәsele...
Túrmaghanbet Kenjebaev,
aqyn, Qazaqstan Jazushylar jәne
Jurnalister Odaghynyng mýshesi.
Abay.kz