Astana. 14 mamyr. QazTAG - Aygýl Týlekbaeva. Astanada ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligi, ekinshi dengeyli bankter, Qazaqstan qarjygerlerining qauymdastyghy, «Damu» kәsipkerlikti damytu qory, barlyq oblystardyng әkimdikteri premier-ministr Kәrim Mәsimovtyng qatysuymen «Biznesting jol kartasy - 2020» baghdarlamasy shenberindegi yntymaqtastyq turaly kelisimderge qol qoydy.

Kelisimder biznes ýshin nesiyeler boyynsha syiaqy mólsherlemelerin subsdiyalaugha jәne EDB nesiyelerin kepildendiruge qatysty.

«Búl qújattar baghdarlamanyng barlyq qatysushylaryna teng mýmkindikter berip, kórsetiletin memlekettik qoldau sharalarynyng ashyqtyghyn, transparenttiligin qamtamasyz etuge baghyttalghan», - dedi ekonomikalyq damu jәne sauda ministri Janar Aytjanova júma kýni qol qoy rәsimi barysynda.

Óz kezeginde ýkimet basshysy memleketting mindeti «bizneske biznes-sheshimderdi qabyldau onay boluy ýshin jaghday jasau» ekenin atap kórsetti.

«Býgingi kýnnen bastap biznesting subsidiyalanghan mólsherlememen osy resurstardy bankterden alu mýmkindigi  bar», - dedi K. Mәsimov. Ol biyliktin, biznestin, qauymdastyqtardyn, bank sektorynyng júmyla atqarghan júmysyna «aldaghy ekonomikalyq damuymyz baylanysty bolady» dep atap ótti.

Astana. 14 mamyr. QazTAG - Aygýl Týlekbaeva. Astanada ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligi, ekinshi dengeyli bankter, Qazaqstan qarjygerlerining qauymdastyghy, «Damu» kәsipkerlikti damytu qory, barlyq oblystardyng әkimdikteri premier-ministr Kәrim Mәsimovtyng qatysuymen «Biznesting jol kartasy - 2020» baghdarlamasy shenberindegi yntymaqtastyq turaly kelisimderge qol qoydy.

Kelisimder biznes ýshin nesiyeler boyynsha syiaqy mólsherlemelerin subsdiyalaugha jәne EDB nesiyelerin kepildendiruge qatysty.

«Búl qújattar baghdarlamanyng barlyq qatysushylaryna teng mýmkindikter berip, kórsetiletin memlekettik qoldau sharalarynyng ashyqtyghyn, transparenttiligin qamtamasyz etuge baghyttalghan», - dedi ekonomikalyq damu jәne sauda ministri Janar Aytjanova júma kýni qol qoy rәsimi barysynda.

Óz kezeginde ýkimet basshysy memleketting mindeti «bizneske biznes-sheshimderdi qabyldau onay boluy ýshin jaghday jasau» ekenin atap kórsetti.

«Býgingi kýnnen bastap biznesting subsidiyalanghan mólsherlememen osy resurstardy bankterden alu mýmkindigi  bar», - dedi K. Mәsimov. Ol biyliktin, biznestin, qauymdastyqtardyn, bank sektorynyng júmyla atqarghan júmysyna «aldaghy ekonomikalyq damuymyz baylanysty bolady» dep atap ótti.

«Bankterde qarjy bar, zaemshylar bar, payyzdyq mólsherleme - 7% - búl eng tómengi mólsherleme ...EO-da múnday mólsherlememen nesie alugha bolady dep oilamaymyn, yaghny barlyq jaghday jasalghan. Endi bәri biznesting qolynda», - dep atap ótti K. Mәsimov.

Búryn habarlanghanday, 13 sәuirde ýkimet kәsipkerlik subektilerine memlekettik qoldau sharalaryn qarastyratyn «Biznesting jol kartasy - 2020» baghdarlamasyn bekitti.

2010 jyly ony jýzege asyrugha T30 mlrd-tan asa qarjy baghyttalady. Baghdarlamanyng birinshi baghyty - jana biznes bastamalardy qoldaugha onyng T12 mlrd, ekinshi baghyt - kәsipkerlik sektordy sauyqtandyrugha T16 mlrd, ýshinshi baghyt - eksportqa baghyttalghan óndiristerdi qoldaugha  T2 mlrd júmsalady.

Birinshi baghyt shenberinde memleket jana investisiyalyq jobalardy jýzege asyrugha beriletin nesiyeler, sonday-aq, óndiristi janartu jәne keneytu ýshin búryn berilgen nesiyeler boyynsha payyzdyq mólsherlemeni subsidiyalaydy. Subsidiyalau nesiyeler boyynsha jylyna 12% mólsherlememen beriledi, baghdarlamanyng qatysushysy onyng 7%-yn tóleydi, 5%-yn memleket óteydi.

Ekinshi baghyt boyynsha búryn berilgen jәne nesie boyynsha qaryzy bar biznes ókilderining jana zaymdary boyynsha nesiyelik mólsherlemeni subsidiyalau josparlanghan. Onday kәsipkerlerge jeke kiris salyghynan basqa, salyq jәne budjetke basqa da mindetti tólemder boyynsha ósimaqy eseptelmey, 3 jylgha deyin uaqyt beriledi.

Ýshinshi baghyt boyynsha memleket óz ónimin eksportqa shygharatyn kәsipkerlik subektilerining nesiyeleri boyynsha 12 payyzdyq mólsherlemening 8%-yn subsidiyalaydy. «2011 jyldan bastap subsidiyalau kólemi bankting syiaqy mólsherlemesining 70%-yn qúraydy», - dedi ministr.

Júmys istep túrghan kez-kelgen kәsiporyndar jәne baghdarlamanyng barlyq ýsh baghyty boyynsha jana zaymdar subsidiyalaugha jatady. Kepildendiru jartylay jýzege asyrylady jәne kepildendiruding kólemi nesie somasynyng 50%-nan aspaydy, yaghny ótinish bergen bir adamgha T1,5 mlrd qúraydy jәne jana nesiyeler boyynsha jýzege asyrylady. Ótinish berushi jobanyng jalpy qúnynyng 15%-nan kem emes mólsherde óz qarjysyn salu qajet.

Atalghan baghdarlama qarqyndy industrialdy-innovasiyalyq damu memlekettik baghdarlamasy shenberinde jýzege asyrylady