Alash ziyalarynyng arasyndaghy tyghyz baylanys, olardyng bir-birin ruhany hәm materialdyq túrghydan demeui – shynayy tarihy fakt bolsa, osy shyndyq sәt sayyn ashylyp jatqanyna janyng quanady.

         Almatydan Astanagha aragha kemi eki-ýsh kýn salyp jetetin «Jas qazaq» aptalyghy 2014 jyly 7 qarashada (№ 44) jarq etkizip Bayqal Bayәdilovting «Suret qúpiyasy» atty materialymen qosa arasyna Maghjan engen bir top azamattyng (oqushy balalar da bar) fotosuretin jariyalady.

         Maqala avtory múny Enbekshilder audany «Kazgorodok» mekeninde túratyn Zura Temirhanovadan alghanynan aitady. Onyng arghy jaghynda búl kisining әkesi Temirhan - M.Júmabaevtyng shәkirti bolghanyn jetkizedi. Sóitip materialynyng sonynda «oqyrman surettegi azamattardy tanyp jatsa, gazetke habarlassa eken» dep oy tastady.

         Aptalyqtaghy suretti kóre sala, bir túlghanyng beynesi kózimizge ottay basyldy. Biraq, bir eskertetin jayt, fotografiya múqiyat saqtalynghanymen, «Jas qazaq» ony shaghyn etip basypty... Dereu osy gazetting Astanadaghy ókili, izdengish jәne jauapkershiligi zor jurnalist Tólen Tileubaygha habarlasyp, suretting elektrondyq núsqasyn súrattyq.

Ýlkeytip kórdik: aqyn Maghjannyng sol jaghynda otyrghan azamat – bolashaq asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, Alash ýshin keudesin oqqa tóseuge barghan Smaghúl Saduaqasúly (1900-1933) eken.

         Bizdinshe, búl fotosuret 1919 jyly Ombynyng bir oqu ornynyng janynda týsirilgen. Búl aumaqtyng el basqaru jýiesinde qazaq jәne tatar sektory (mysaly, bilim bólimining qazaq-tatar seksiyasy) bolghany mәlim. Myna oqyghandar - Omby shәkirtteri, bilim qyzmetkerleri. Bәlkim, B.Bayәdilov aitqanday, múghalimder kursynyng tyndaushylary boluy da mýmkin. Bir qyzyghy, ertedegi suretterinde Maghjan ylghy galstuk taqqan qalpynda erkin týsedi eken. Smaghúl erekshe ýlgide aq jeyde, Europasha kәstóm kiyipti. Qolynda – saghat. Biz tanyp otyrghan eki túlghanyng da qysa ústaghan jenildeu bas kiyimderine qarap, mezgil – kýzgisalym ekenin angharamyz…

         Surettegi Smaghúl – 19-daghy jas talap. «Elge qyzmet etemin, últqa janym sadagha» degen azamatty uaqyt qalay ósiredi desenizshi, myna birshama salmaqty bolyp otyrghan jigit arada 3-4 jyldyng ishinde tútas Qazaqstan men Týrkistan tanityn, Kremli seskenetin batyl túlghagha ainaldy.

         1919 jyly S.Saduaqasúly ne istep jýr edi? Nemese onyng osyghan deyin jinaghan qayratkerlik tәjiriybesi qanday edi?

Atalghan jyly ol resmy Ombyda «Sentrosibiri»  atalynatyn birlestikte núsqaushy bolyp qyzmet isteytin. Bylaysha aitqanda, bolashaq respublikanyng ekonomikasyna baylanysty tәjiriybe kóriginen ótip jýrgen-di. Shiykizatty qalay ónim etu jәne ony qalaysha qazaqqa búiyrtu – Smaghúldyng ózekti maqsaty edi. Býginde klassikalyq maqalalar dep jýrgen «Kirgizskaya (kazahskaya) liyteratura» ocherki men «Nujdy aula» atty toptama maqalalaryn ol bar bolghany 18-19 jasynda osy úiymnyng «Trudovaya Sibiri» jurnalyna jariyalaghanyn jaqsy bilemiz.

Jas talap oghan deyin 15 jasynda - auyl múghalimi bolyp, 16-18 jasynda Omby auylsharuashylyq uchiliyshesinde, poliytehnika institutynyng kooperasiya kursynda, auylsharuashylyq institutynyng kooperasiya fakulitetinde oqidy. Sonymen birge qysqasha kurstarda dәris berip, Aqmola oblystyq Jer-su basqarmasynda qazaq bólimi oqu isining mengerushisi bolady. Sayasy kýreske 1916 jyly aralasyp, «Birlik», «Jas azamat» úiymdarynda qayratkerlik shyndaludan ótedi. 1917-1918 jyldary Aqmola oblysynda Alash komiytetin qúrugha atsalysady. 1918 jyly 5-13 sәuirde M.Myrzaúly, Q.Kemengerúly, G.Dosymbekqyzy syndy jastarmen birge Ombyda últ jastary sezin úiymdastyrady. Alash úl-qyzyn bir múrat tóniregine toptastyrugha atsalysady.

1918 jyldyng 14 jeltoqsanynan 1920 jyldyng 6 mamyryna deyin  «Sentrosibiride» júmys istep, әri qaray «búl jerde júmysymdy jalghastyru últymnyng keleshegi ýshin negizsiz» dep tauyp, óz erkimen bosaydy. 1920 jyldan bastap ol - Sibir   jastar   komiytetining mýshesi, «Jas   azamat», «Enbekshil jastar», «Kedey sózi» (Omby), «Úshqyn», «Enbek tuy» (Orynbor) gazetterining jauapty shygharushysy, alqa mýshesi, Qazaqstan Jastar odaghynyng hatshysy.

Smaghúl 1920 jyly 12-18 qyrkýiekte aralyghynda Mәskeude ótken Kýnshyghys últtary jastarynyng I konferensiyasyna ókil retinde qatysyp, qazaq jastarynyng atynan sóz sóileydi.  Jiynda Kýnshyghys jastarynyng ortalyq burosyna mýshe bolyp saylanady. 4 qazanda Orynborda jalpy qazaq kenesterining I sezine delegat bolyp, jas qayratkerler atynan minberge shaqyrylady.

Osy joly ol Qazaq avtonomiyalyq respublikasy Ortalyq atqaru komiytetining tóralqa mýshesi bolyp saylanyp, sayasy hatshy, tóraghanyng orynbasary qyzmetin atqarady. 2 jeltoqsanda Atqaru komiytetining kezekti mәjilisinde (tóragha S.Mendeshúly) ol Qazaq memlekettik baspasynyng 5 kisiden túratyn redaksiyalyq alqasyna kiredi (A.Baytúrsynúly, Á.Bókeyhan, H. Bolghanbay, J.Aymauytúly syndy túlghalarmen birge).

Ári qaray ol Alashtyng alghysyna bólengen ýlken sayasatqan enip kete bardy. Bar bolghany 7 jylda (1920-1927) ol ózin Qazaq eline qanday qayratker, qanday qalamger ekenin tanytty. Qazaq jerining tútastyghyn saqtaudaghy, últ múrasy men Alashqa janashyrlyq tanytudaghy, el ekonomikasyn kooperasiyalyq-óndiristik negizde qúrudaghy Smaghúldyng erligi – balamyzdyng balasyna aityp otyratyn aqiqat. Býgingi otanshyl últ jastary osynday túlghanyng bolghanyn bilu jәne bilgenin qúrby-qúrdastaryna jetkizu - paryz. Qatarlastary Smaghúldy «bizding zamannyng Kenesarysy» deydi eken...

Últymyzgha tajal bolyp kelgen Kremli sayasaty, onyng qolshoqpary – Goloshekin S.Saduaqasúlyn 1927 jyly sayasattan shettetti. Múnyng aqyry 1933 jyly qyzyl terrormen – bilikti injener Smaghúldy Mәskeude shimirikpesten óltirumen ayaqtaldy...

«Ólimining shyndyghy ashylmasyn» degen boluy kerek, Kremli týrli sebepti syltauratyp, onyng sýiegin órtetti. Bir uys mәiit kýlin ateistengen Don zirathanasynyng qabyrghasyna qoyyp tyndy. 1992 jyly pravoslav eparhiyasy búl zirathanany tolyq ózine alyp, kýndelikti hristian ghúrpyn jalghastyrghanda, últtyng kýn tәrtibinde Smaghúl sýiegi kýlin qara jer qoynyna beru mindeti túrdy. Sәtin salyp, búl mindet 2011 jyly jýzege asty. Qazir S.Saduaqasúly ziraty Astanadaghy bayyrghy Han Kene sarbazdary qabirstanynda...

Maghjan men Cmaghúldyng arasyn baylanystyratyn derekter az emes.

1916 jyly jas ta bolsa bas aqyn «Balapan qanat qaqty» atty allegoriyalyq әngime jazdy. Búl – onyng Ombyda Smaghúldar shygharghan «Balapan» atty jurnaldy (redaktory - Qoshke Kemengerúly) qoldauy edi.

Alda Alash dengeyine kóteriletin jas qayratker de Maghjannyng dýldildigin erte tanydy. Sibir men qalyng Reseyding sauatty oqyghandaryna arnaghan «Qazaq әdebiyeti» ocherkinde (1918 jyly jazylyp, 1919 jyly basylghan): «Iz molodyh sil v oblasty poeziy vydvigaetsya molodoy poet M.B.Jumabaev. On - poet-lirik samostoyatelinogo napravleniya. Ego stihotvoreniya ocheni rasprostraneny sredy molodejy y po zvuchnosty ne ustupayt daje stilu Abaya. Po iskrennosty mysly y hudojestvennosty sloga on prevzoshel vseh poetov-lirikov, pisavshih do nego (Qazaqshasy: Poeziya salasyndaghy sony kýshterding ishinen jas aqyn M.B.Júmabaev jarqyrap kórinip keledi. Ol - ózindik dara baghyttaghy lirik aqyn. Onyng ólenderi jastar arasyna keninen tarap ketti. Ýndiligi jóninen olar Abay jyrlarynan kem týspeydi. Oiynyng aiqyndyghy, jyrynyng kórkemdigi jóninen ol ózine deyingi lirik aqyndardyng barlyghyn basyp ozyp, kósh ilgeri ketti)»,- dep jazyp, maqalamyzgha sebep bolghan túlghany әdebiyettegi ornyn dóp basyp aitty. Taghy esterinizge salamyz: búl oidy jazghanda, Smaghúl bar bolghany 18 jasta edi. Múny «Shoqan fenomeninin» jalghasy degen dúrys shyghar («Aqqan júldyz»).

S.Saduaqasúly әdebiyet pen sayasatta «saliqaly jasqa» (24-27 jasynda) shyqqan 20-jyldary úrdajyq sayasatqa qaramay, Maghjannyng aqyndyq dengeyin tanu men tanytu turaly ústanymyn ózgertken joq...

1933 jyly 16 jeltoqsanda qapiyada Smaghúl dýniyeden ozghanda (arada 58 jyldan keyin dәl sol kýni Qazaqstannyng tәuelsizdigi jariyalandy), aidaudaghy Maghjan:

Jas Smaghúl ýzdik tughan bala eken,

Baytaq elge asqar tauday pana eken.

Sol baladan, sol panadan aiyrylyp,

Qayran qazaq jýreginde jara eken, -

dep ólen-hatpen kónil aitypty...

Ókinishke qaray, búl joqtau-jyrdy M.Júmabaevtyng keyin qayta basylghan tomdarynan keziktire almaysyz. Alayda aqyn jinaqtaryndaghy «Eslam qazasyna kónil aitu» atty ólennen Smaghúl qazasyna arnalghan joldardy oqyghanday bolamyz. «Eslam qazasyna» týsinik berushiler «aydaudan kelgen aqyn nemere inisi Ahmetjannyng auylyna barghanda, bir jigit qaytqan eken, sonyng tuystaryna arnapty» deydi. Súraq tuady: ras, әlgi marqúm jigit júrtyna qadirli shyghar, biraq «baytaq elge asqar tauday pana bolsa», biz nege ol turaly bilmeymiz?..

Búl joqtaudyng Smaghúlgha arnalghanyn aityp ketken jan – qayratkerding joldasy, 20-jyldary birneshe etnografiyalyq ekspedisiyagha qatysqan azamat Omar Sansyzbayúly. Soltýstikting Úyaly-Jarqynynda qarapayym poshtashy bolyp, 70-jyldardyng basynda qaytqan osy aqsaqaldyng auzynan әlgi ólendi jazyp alghan – Shalqarbek Kәribay. Shәkenning aituynsha, «jinaqta aty jýrgen Eslam - el basqaru júmysyna aralaspaghan, 1929 jyly 27 jasynda qyrshyn ketken bilimge qúshtar azamat eken...».

S.Saduaqasúly sayasy qughyn-sýrginge dushar bolatyn 1927 jyly jazghan «Ádebiyet әngimeleri» atty talghamy men talaby biyik maqalasynda shynayy shygharmashylyqqa jónsiz tiyisken sholaq belsendilerding qateligin aita kelip: «Maghjandy qaytsede jaqsylayyn degen oidan men, sirә, aulaqpyn. Biraq baryn bar, joghyn joq deu kerek. Maghjandy kýidirsek, biz baryna kýidiremiz. Qaytkende de men Maghjandy «donyzdatyp, qonyzdatushylargha» qarsymyn»,- dedi.

Búl – naghyz prinsipti kózqaras edi. El auzyndaghy Smaghúldyng qayratkerligi de, «әlsizge – pana, talanghangha qamqorshy bolghany» da - osynday ústanymynda.

Múny aqyn Maghjan bildi. El ýshin tughan qayratkerlerdi qadirley otyryp:

Erlerdi úmytsa da el, sel úmytpas,

Erlerdi úmytsa da el, jel úmytpas.

El ýshin janyn keship, jaudy qughan,

Erlerdi úmytsa da el, shól úmytpas.

El jauyn zerttep, órt bop tynbay jortqan,

Erlerdi úmytsa da el, bel úmytpas.

El ýshin tókken erler qanyn jútqan,

Erlerdi úmytsa da el, jer úmytpas.

Arqanyng seli, jeli, shóli, beli,

Erlerdi úmytpasa, el de úmytpas, -

dedi.

Maghjannyng osy sózi – Smaghúlgha da, ózi syndy qalam sertine adal túlghalargha da ornatqan eskertkishi edi.

 Dihan Qamzabekúly,

QR ÚGhA korrespondent-mýshesi

Abai.kz