KEGOC Moynaq GES-inen ETJ jelisin salu boyynsha tenderge qatysqysy keletin kompaniyalardyng alghashqy irikteuin jariyalady
Astana. 14 mamyr. QazTAG - «KEGOC» AQ «Moynaq GES- Shelek PS» pen «Moynaq GES- Robot PS» 220 kV jogharghy volittyq elektr tasymaldau jelisin (ETJ) salu boyynsha tenderge qatysqysy keletin kompaniyalardyng alghashqy kvalifikasiyasyn jariyalady. Búl turaly júma kýni resmy basylymdarda jariyalanghan habarda aitylady.
«KEGOC «Moynaq GES- Shelek PS» pen «Moynaq GES- Robot PS» 220 kV-tyq ETJ jelisin jobalau, salu, paydalanugha qosu boyynsha kelisimshartqa otyru ýshin kompaniyalar men birlesken kәsiporyndardy iriktuidi jýrgizetinin jariyalady», - delingen qújatta.
Qajet qújattar paketin alugha ótinim 2010 jyldyng 2-shi shildesine deyin qabyldanady.
Búryn habarlanghanday, Moynaq GES-inen Shelek pen Robot podstansiyalaryna (PS) deyin 220 kV-tyq eki ETJ jobalau men saludyng qajet etetin investisiyasynyng jalpy kólemi T10 mlrd. Onyng T7 mlrd ($48 mln) Dýniyejýzilik bankten qaryzgha alyndy. T3 mlrd - KEGOC-tyng jeke qarajaty. Qazaqstan ýkimetining kepildigimen 25 jylgha qaryz alu turaly kelisimge 2009 jyly qarashada qol qoyylghan.
ETJ ótetin marshrut ekologiyalyq ÝEÚ talaptaryn eskere otyryp qayta týzetildi. Aldynghy joba boyynsha ETJ «Sharyn» jәne «Altyn-Emel» últtyq baqtardyng aumaqtary arqyly ótetin de, ol «Erekshe qorghalatyn tabighat territoriyalary turaly» QR zanyna qayshy keletin.
Astana. 14 mamyr. QazTAG - «KEGOC» AQ «Moynaq GES- Shelek PS» pen «Moynaq GES- Robot PS» 220 kV jogharghy volittyq elektr tasymaldau jelisin (ETJ) salu boyynsha tenderge qatysqysy keletin kompaniyalardyng alghashqy kvalifikasiyasyn jariyalady. Búl turaly júma kýni resmy basylymdarda jariyalanghan habarda aitylady.
«KEGOC «Moynaq GES- Shelek PS» pen «Moynaq GES- Robot PS» 220 kV-tyq ETJ jelisin jobalau, salu, paydalanugha qosu boyynsha kelisimshartqa otyru ýshin kompaniyalar men birlesken kәsiporyndardy iriktuidi jýrgizetinin jariyalady», - delingen qújatta.
Qajet qújattar paketin alugha ótinim 2010 jyldyng 2-shi shildesine deyin qabyldanady.
Búryn habarlanghanday, Moynaq GES-inen Shelek pen Robot podstansiyalaryna (PS) deyin 220 kV-tyq eki ETJ jobalau men saludyng qajet etetin investisiyasynyng jalpy kólemi T10 mlrd. Onyng T7 mlrd ($48 mln) Dýniyejýzilik bankten qaryzgha alyndy. T3 mlrd - KEGOC-tyng jeke qarajaty. Qazaqstan ýkimetining kepildigimen 25 jylgha qaryz alu turaly kelisimge 2009 jyly qarashada qol qoyylghan.
ETJ ótetin marshrut ekologiyalyq ÝEÚ talaptaryn eskere otyryp qayta týzetildi. Aldynghy joba boyynsha ETJ «Sharyn» jәne «Altyn-Emel» últtyq baqtardyng aumaqtary arqyly ótetin de, ol «Erekshe qorghalatyn tabighat territoriyalary turaly» QR zanyna qayshy keletin.
