Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Endi qayttik?.. 14519 7 pikir 24 Qarasha, 2014 saghat 11:47

ÓZBEKSTANDAGhY QAZAQTAR ÓZGERIP BARADY

Men Ózbekstannyng Aliysher Navoiy oblysy Tamdybúlaq audanynda tuyp ósken janmyn. 1995-1999 jyldar aralyghynda Tashkent qalasyndaghy Joghary әskery shekarashylar mektebin ayaqtap Aughanstanmen shekaralas Termez qalasyndaghy № 9226  әskery bólimge joldama aldym. Sodan 2001 jyly Qaraqalpaqstannyn  Týrkmenstanmen shekarasyna  auystym. 2003-2005 jyldary Qazaqstanmen aradaghy shekarada qyzmet istedim. 2005 jyly  Astana qalasyna  qonys audardym. Ózbekstannyng tau men tasyn, ózen-kólderin, sozylyp jatqan qyzyl qúmyna deyin   óte jaqsy bilemin. Al endi, osy eldegi qazaqtardyng tynys-tirshiligine kóz jiberip, sóz qozghasaq, janyng auyryp, jýreging syzdaydy.

 

   Qazaq jastary oqugha týse almay zyr qaghyp jýr. Óitkeni, 1992-2012 jyldar aralyghynda Ózbekstanda 625-tey qazaq mektebi, 200-dey qazaq, ózbek, orys mektepteri bar edi. Songhy jyldary qazaq mektepterining jabyluyna baylanysty әr jyly 20-30 mynnan astam bala lajsyz ózbek mektepterine barugha mәjbýr boldy. Qazaqtyng aituly azamattarynyng aty berilgen mektepter deni tek arnayy nómirlermen belgilenip, sol boyynsha atalatyn bolypty. Kezinde Samarqandtyng әmirshisi bolghan, qalany kórkeytuge ýles qosqan mening úly babam—Jalantós Bahadýr salghyzghan Registandaghy Tillakari, Sherdar medresedegi «Múny túrghyzghan Alshyn tórtqara Jalantós Bahadýr» degen tanbaly tasty aldyrtyp tastady. «Tóle by mavzaleyi» degen jazu «Qarlyghash by mavzoleyi» bolyp ózgertildi. 2010 jyly Aliysher Navaiy oblysyndaghy Núrata audanyndaghy Áyteke by kesenesin Qazaqstan jaghy qomaqty qarjy bólip jóndep berdi. Qaraqalpastandaghy qazaqtyng birtuar batyry  Syrym Datúlynyng kesenesi jóndeu kórmegeli qay zaman. Tashkent qalasyndaghy general Sabyr Rahimovtyng atyndaghy metro beketi men audanyn batyrdyng aty  alynyp tastaldy.

   KSRO kezinde maqta men kýrishti mol beretin aimaq retinde sanalatyn Qaraqalpaqstanda  500 myng qazaq túrushy edi, sonyng 100 myndayy kóship ýlgerdi. Qalghandary kósh qamyna kirisip jatyr. Búl aimaq Aral tenizi qúrghaghan son, ekologiyalyq apat aimaghyna ainalghanynan bәriniz de qúlaghdar bolarsyzdar. Degenmen de osynday kelensizdikterge qaramastan, Ózbekstan qazaqtary Qaraqalpaqstanda, Tashkent qalasy men oblysynda, Jizaq, Syrdariya, Búhara, Navaiy oblystarynda tyghyz shoghyrlanghan. 500 myngha tarta qazaq balalary  Qazaqstanynyng tarihyn oqytpaytyn osy ónirlerde bilim aluda. Osy ónirlerde túratyn qazaqtar  qazaq basylymdaryna zәru. Qazaqstannan shyghatyn gazet-jurnal alugha mýmkindik joq.

  Yaghni, Qazaqstanda ne bolyp jatqanynan habarsyz. Ózim osy mәseleni birneshe ret kóterdim. Talay ret ministrlikter men departamentterding esigin tozdyrdym. Tipti, sol kezdegi premier-ministr Danial Ahmetovting ózi qabyldap,  ýiip-tógip uәdeni berip shygharyp saldy. Ózbekstannyng qazaq mektepterine Qazaqstandyq baghdarlamalar boyynsha oqu qúraldaryn aparamyz degen uәdesi de oryndalmady. Búl jerde ózbek aghayyndardy kinәlay almaymyz. Sebebi, ala shapandy aghayyndar shamalary kelgeninshe óz baspalarynan qazaq tilinde shyghatyn oqulyqtarmen qamtamasyz etip otyr. Soghan da shýkirshilik. Biraq, Qazaqstan telearnalary kórsetilmeydi. Áyteuir, «Núrly jol» atty qazaq tilindegi jalghyz gazet qana «Shyqpa, janym, shyqpanyn» kýiin keshude.

   Býgingi tanda, Ózbekstan qazaqtarynyng jogharghy oqu oryndarynda bilim alu mýmkindikteri mýldem joq dese de bolady. Óitkeni, oqu baghdarlamalarynyng barlyghy da tolyghymen latyn әrpine kóship ketken. Osynyng saldarynan kóptegen qazaq mektepteri jabylyp qalghan. Qazaq balalary kirillisa qarpinde qalyp qoilarynyng saldarynan, ózbek orys tildi mektepterge beruge mәjbýr. Jasyratyny nesi bar, taza qazaq bir jarym million dep jýrmiz. Qazirgi tanda, ózbek bolyp ketken qazaqtar sany odan әldeqayda kóp. Tólqújattaryna «ózbek» bolyp jazylyp ketkendikten olargha «óit, býit» deuge qaqymyz joq.

   Men tuyp-ósken Tamdybúlaq audanynda ózbektermen qyz berisip, qyz alysu q  ónimiz týgel, týsimizge kirmegen. Ózim Tәshkentte oqyp jýrgen kezde ózbek ghalymdarynyn  janayqayyn estip qaldym. Olar «Sapasyz úrpaqty topyrlatyp tughyza bergenshe, últtyq sapanyn  dengeyin kóteruimiz qajet. Ol ýshin ózbek emestermen aralasuymyz kerek, qan janarady, últ sapalanady» degen tújyrymgha kelipti. Memlekettik dengeyde kóterip songhy uaqytta Ózbekstanda aralas nekeler kóbeygenin statistika anyqtap otyr.         Ókinishke qaray, basqany bylay qoyghanda bir orys, bir ózbegi joq bizding auyldyng bir qyzy ózbekke túrmysqa shyghypty. Anadan tughannan aralasyp ósken «jegeninen jiyrenbegen, ishkeninen seskenbegen» úrpaq ary-beriden song «ózbekke tiygende ne túr?» dep qarsy jauap qayyratyndar payda bolypty. Boyda tiken kirgendey titirkener týisik qalmaghan. IYnening jasuynday immuniytet joq. Qyzy ózbekke tiyip jatyr ma, tәjik alyp jatyr ma, bәribir. Jýrekte súrauy bolmaghan song ol qúrghyrdyng da baylauy bolmaydy eken. Yndynnyng ynghayyna, kýshtining yghyna búrylyp, tanylmastay ózgere saldy. Olardyng  aldy jetpis jyl orysqa tabynghan edi, endi kelip ózbekting ystyq qúshaghyna kirude.

    Osylay bara beretin bolsa, aradan on-jiyrma jylda Ózbekstandaghy qazaghym sugha salghan múzday erip ózinen-ózi joq bolady. Ózbekpen qúda bolghandaryna maqtanatyndary payda bolypty. Ózbekting sanyn kóbeytkenimen qoymay, óz últynyng er-azamattaryn tiriley qor qyldy. Múrnyn shýiirip mensinbey qarady. Qúday basqa salmasyn. Qorghansyz qaryndastarym-ay! Qorghandaryng  iman bolghay! Bizding qoldan keler qayran, aitar aqyl – osy ghana.

Júmamúrat  Shәmshi,

tariyh  ghylymdarynyn  kandidaty.

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1543
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3329
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6087