1-arnanyng «Ashyghyn aitqanda» jobasynyng jetekshisi, publisist Serik Erghaly myrzamen súhbatymyz atalghan baghdarlamanyng efirge qalay jol tartqanynan bastap býgingi tok-shoulardyng kórermenge bereri men bermegi turaly jayttardy qamtydy.

- Tok-shou - shygharmashylyq pen ómirding biriguinen túratyn teleónim. Qiyndyghy da osynda.Onyng ýstine biz mәseleni ashyq aitumen ashqymyz keledi. Osyny iygere almaghan újymdar kóbine tok-shou shygharmashylyghyn sahna oiynyna, bolmasa studiyany ósek aitysqa ainaldyryp alady, - dedi Erghaly myrza bizben súhbatynda.   

-  Seke, «Ashyghyn aitqanda» tok-shouy alghashqy kýnnen kórermenin selt etkizgen joba. Búl joba qalay jәne qashan dýniyege keldi? Siz oghan qalay bardynyz?

-  Búl joba Qazaqstannyng 1-arnasynda biylghy jazda bastaldy. Shamasy qazaqtildi mazmúndy molaytu maqsatynan tuyndasa kerek.  Men basqa salada júmysta bolatynmyn. Feysbukte arnanyng qazaqtildi redaksiyasynyng jetekshisi Maralbek Saghynghanovtyng jana jobagha qyzmetshiler qabyldanatyny jónindegi habarlamasyn kózim shaldy. Tok-shou ekenin bilip býiregim býlk ete qalsa da, biraq mәn bermedim, habarlasa qoymadym. Sebebi, kәzirgi telearnalar biz sekildi «qarttardy» qabyldamaytynyn biletindikten, shalabymdy shayqaghym kelgen joq. Bir aiday ótkesin Maralbek habarlamasyn taghy qaytalady jәne «ómir kórgen kisilerge basymdyqpen qaraymyz» degenin bayqap qaldym. Songhy kezde qaptaghan tok-shoulardy qarap, ishtey qomsynyp jýretinim ras-ty. Maralbekting jeke betine habarlasa salyp edim, ol tang qaldy: «Shynyn aitsam, sizdey kisilerding kelgisi keletinine kýmәnmen qarap edim» - dep. Sodan kóp úzamay, kelisip, júmysqa kiristik.

- «Qazaqstannyng birinshi arnasy» búryn «Evraziyanyng birinshi arnasy» atalmaytyn ba edi?

-  IYә, endi qazaqstandyq atau da, mazmún da molaymaq. Búghan juyrda bas diyrektordyng orynbasary bolyp eks-senator, harizmalyq hanym Svetlana Jalmaghambetovanyng taghayyndaluyn qosynyz. Óitkeni, búl shynynda da qazaqstandyq arna. Alayda, búl arnany kóbine orystildi kórermender qyzyqtaytyndyqtan bizding aldymyzda óz kórermenimizdi qalyptastyru mindeti túr.

-  Qay isti de bastau qiyn. Qanday qiyndyqpen bettestinizder?

- Tok-shou - shygharmashylyq pen ómirding biriguinen túratyn teleónim. Qiyndyghy da osynda.Onyng ýstine biz mәseleni ashyq aitumen ashqymyz keledi. Osyny iygere almaghan újymdar kóbine tok-shou shygharmashylyghyn sahna oiynyna, bolmasa studiyany ósek aitysqa ainaldyryp alady. Biz osyghan úrynbaugha bas qatyrudamyz. Eng qiyny adamdarmen júmys istey alatyn produserlerdi irikteu boldy. Búl ýderis bizde ýsh aigha sozyldy jәne tok-shou újymynyng qalyptasuy osynsha merzimdi qamtydy. Qiyndyq әli bitken joq, endi aldymyzgha damu maqsatyn, kәsiby biliktilikti arttyru múratyn qoyyp otyrmyz. Aptanyng tórt kýninde  efirge shyghatyn baghadarlamany bar-joghy 9 adamdyq újymmen qamtu onay emes. Era TV arnasynda «Zamana» tok-shouyn jýrgizgenimde qazaqtildi adam tappay qinalatynbyz, qazir shýkir, qazaqshasy tәuir adam jetedi. Biraq býgingi tok-shou talabyna sәikes keyipker men sarapshy tabu óz aldyna mәsele. Degenmen, tok-shougha reality sipat bergen «Sezimdi tejeu mýmkin be?» - http://1tv.kz/kk/projects/ashygyn/watch/271014_k,  «Qyzghanysh» - http://1tv.kz/kk/projects/ashygyn/watch/051114_k    sekildi týsirimder ózimizge de, kórermenge de qanat bitirdi.

-  Sizderding búl jobalarynyz Reseyding «Pusti govoryatynyn» kóshirmesi emes pe?

-  Shynyn aitqanda, bizding arnanyng negizgi shygharmashylyq tizginin reseylik mamandar ústap otyrghany jasyryn emes jәne sonyng paydasy da bar. Ýirene bilgen adamgha biliktilikti óz boyyna sinire bilu basty paryz, kóshiru emes. Býginde telekenistikte birdeneni oilap tabu mýmkin emes, bәri bar, sol bardy әrkim óz últynyng ruhany súranysyna iykemdey aluy kerek. IYkemdelmegen nәrse kóshirme sekildenedi de túrady. Bizding joba da әleumettik tok-shougha jatady. Kórermenimiz - týs kezinde ýiinde teledidargha ýniletin qarapayym jandar. Bizding «Pusti govoryattan»  aiyrmamyz Jer men Kóktey: jýzge tarta adamnan túratyn újym joq, praym-taymda emes, júmys kezinde júrt týski as ishetin mezgilde ghana efirdemiz. Osynyng bәrin eskerip, qazaqtildi kórermenge qalay jaghatynyndy myqtap oilasan, sonyng oiy men kózqarasyna say teleónimdi beruge kýsh salsan, kórermendi moyyndatsan, ol kóshirme boluy mýmkin emes – qazaqstandyq tól ónim. Býginde opera men baletti, estradany kóshirme demeymiz ghoy, búl da sol sekildi dýniye.

- Alghashqy qanday nәtiyjeni aitar ediniz?

-  Alghashqy nәtiyjemiz – taltýste efirge shyqsaq ta, sol uaqyttaghy efirlik teleónimdermen taytalasa bastadyq. Mysaly, efirge shyqqan bir ay ishindegi aptalyq reytingimiz – 1,5 kórsetkishten týsken emes. Keybir jekelegen kórsetim,tipti týstegi әrbir kórermenning ýshten birin, yaghny 30 payyzyn tartqan. Búny tәuelsiz kompaniyalardyng reytingisi kórsetip otyr. Biz apta sayyn reytingpen júmys jasaymyz. Qay jerimizdi kýsheytu, qay jerimizdi nyghaytu kerektigine nazar audarumen otyramyz.

- Tok-shou jýrgizushi Almas Altay qalay tandaldy?

- Almas syrtqy túlghasymen de, shygharmashylyq bolmysymen de barynsha erekshe әri layyq jigit retinde tandaldy. Áriyne, ortalyq telearnalardaghy tәjiriybesi az, sondyqtan ónirlik daghdy men dengeyden әli aryla qoyghan joq. Onymen osy baghytta júmys istep jýrmiz. Degenmen, ol әr taqyrypqa kirip, shynayy jýrgizuge tyrysady. Bolashaqta mindetti týrde biligin kóteru men damytu qolgha alynbaq.

- Shygharmashylyq jaghyn kimder qolgha aluda?

- Eki shygharushy redaktorymyz – Áliya Tekenova men Zarina Qozybaeva atqaruda. Búlar - tok-shoudyng eki qanaty. Bizding produserler de shygharmashyl jastar – kez kelgen adamdy shaqyra salmaydy, olar aldyn ala josparlanghan, ssenariyge orny belgilengen adamdardy tauyp, shygharymnyng bastaluy men órbuin, sheshim tabuyn qamtityn týrli resurstardy әzirleydi. Bәrimiz de birge ósip-órbip kelemiz. Jalpy búl tok-shou arqyly halqymyzdyng boyynda osy kezende ótip jatqan әleumettik ýderister men jayttardy, oqighalardy saraptay alatyn mamandardy týsirimge tartumen últtyng qúndylyghyn dәripteudi qolgha alyp otyrghanymyzdy kórermenimiz baghalay bastady.

- Seke, keybir taqyryptarynyz úshqary emes pe? Mәselen, jynysyn auystyrushylardy kórsetu nasihat sekildi...?

- Dәl osylay dep habarlasqan ziyaly adamdar da boldy. Biraq dýniyedegi bolyp jatqan ýderisti nazargha alu nasihat dep kim aitty? Nasihat dep soghan býiregimiz búrghan jaghdayda aitugha bolar, al biz sony barynsha jiyrenishti etip kórsetudemiz. Biz kórsetpesek te, kórermen basqa ekrannan basqa tilde kórip-bilip otyr jәne basqasha interpretasiyamen sinirude. Naghyz nasihat sol. Al biz últtyq kózqaras túrghysynan qay jerimiz osal, oghan ne isteu kerektigine halyqty oilandyrghymyz keledi, bastysy – qoghamgha ong yqpal etu týpki maqsatymyz.

- Tok-shoular qaptap ketti, sizder solardyng ishinen jaryp shyghatyndarynyzgha senimdisizder me?

- Tok-shoulardyng kóptigi ras,tipti, azdap damu da bayqalady. Búl reseylik nemese ógey teleónimderden óz kórermenimizdi arashalaudyng bir joly. Onyng ýstine ortamyzda  bәseke bolghany da jaqsy. Kimning kim ekenin uaqyt pen kórermen kórsetedi. Biz ózimizge senimdimiz, sebebi, kórermenge bir qaynauy ishinde emes, olardy shynayy shygharymgha qanyqtyrugha barymyzdy saludamyz. Óitkeni, arnada ashyq aitatyn kez keldi. Búnyng týbinde bir nәtiyjesi bolady dep senemin.

- Pikiriniz ben payymynyzgha rahmet. Sәttilik tileymiz!

Abai.kz