Elbasy Núrsúltan Nazarbaev merziminen búryn jariyalaghan «Núrly jol» dep atalatyn kezekti joldauynda aldaghy daghdarystardan aman shyghu ýshin Últtyq qordan jyl sayyn 3 mlrd.dollar kóleminde qarjy bólinetindigin atap kórsetkeni belgili. Jәne artynsha Bas prokuror Ashat Dauylbaev pen QR Sybaylas jemqorlyq qylmysqa qarsy kýres jónindegi agenttikting basshysy Qayrat Qojamjarovty arnayy qabyldap, ýsh jyl ishinde 9 mlrd-dollar shamasynda bólinetin qomaqty qarjynyng tiyisti maqsattargha júmsalmay, qoldy bolyp ketpeuin qadaghalaudy qatang tapsyrghany da este.

-         Dәl qazir Últtyq qor qarajatyn qajetke jaratatyn kez keldi. Aldaghy ýsh jylda jyl sayyn Últtyq qordan 3 mlrd. dollar bólinip túrady. Últtyq qordan bólinetin qarajattyng tiyimdiligin "Núr Otan" partiyasynyng partiyalyq baqylau komiyteti de qatang baqylauda ústauy kerek. Ýkimet Qordan bólinetin qarajattyng tiyisti baghytta boyynsha tiyimdi jәne oryndy júmsaluyn qamtamasyz etuin jýkteymin. Árbir tiynnyng qatang súrauy bolady.

Memleket basshysynyng dәl osylay qadap aityp, qatang tapsyruy beker emes. Óitkeni, bizdegi jemqorlyq «jaqsysyn asyryp, jamanyn jasyryp» kórsetuge kelgende aldyna jan salmaytyn sheneunikterding kesirinen shegine jetip túr.  «Barmaq basty, kóz qystylyqtyn» barghan sayyn ýdeui qanday dengeyge jetkendigin myna bir derekterden-aq biluge bolady.

Amerikanyng «Rand Corporation» taldau ortalyghy men «TRACE International» beykommersiyalyq iskerlik qauymdastyghynyng sarapshylary birlese týzgen reytinge Qazaqstan sybaylas jemqorlyq boyynsha әlemdegi 200-ge juyq memleketting ishinen 141 orynnyng «biyiginen» kórinipti. Ortalyq Aziya boyynsha Týrikmenstandy (197 elding ishinen 115-orynda)  ghana algha ozdyrghan eken. Al  Qyrghyzstan 161, Tәjikstan 182-orynnan kórinse syry týgili sybyr-kýbirin syrtqa  shygharmaytyn Ózbekstan 194-orynda túr.  

Jemqorlyq dendep ketken elderding kósh basynan Irlandiya kórinse,  alghashqy bestikke Kanada, Jana Zelandiya, Gonkong pen túrghyndarynyng auzynan aq may aghyp otyrghan Shvesiya engen. Qyzyq bolghanda, eng songhy 197-orynda halqy kýn astynda qaqtalyp, kedeyshilik qamytyn kiygen Niygeriya túr.

Jә, basqada sharuamyz qansha? Jay uaqytta TMD aumaghyndaghy týrki tildes elderden ekonomikamyz әldeqashan algha ozyp ketkenin aitqanda bórki aspanda «ilinip qalatyn» bizding elding atqaminerleri jeng úshynan jalghasqan qarjylyq qúityrqylyqtardy qúrdymgha ketiruge kelgende de «qúryq saldyrmaytyny» qalay? Qayta ekonomikasy jambastap jatqan elderding sybaylas jemqorlyq dengeyi bizden keyingi orynnan kórinui nelikten? «Zang aldynda han da bir, qara da bir» degen qaghidany ústana ma? Álde «ólimnen úyat kýshti» degen qazaqtyng maqalyn ózinen artyq týsine me? Kýni keshe ghana bizge alaqan jayyp kelip, 100 mln. dollar qarjyny qaryzgha alghan Almazbek Atambaevtyng elindegi qyrghyzdar qansha jerden qarny ashyp otyrsa da “Malym – janymnyng sadaghasy, janym – arymnyng sadaghasy” degendi irgesindegi qazaqtan jaqsy biletin tәrizdi...

Qazaqstanda «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres turaly» Zang alghash qabyldanghan kezde torgha shabaqtar týsip, shortandar erkin jýzip jýrgenin aityp dabyl qaqqan otandyq BAQ-tyng qazir búl túrghydaghy taqyryptyq azyghy jylgha jetedi. Shetelge shyghandap ketken Ábilәzov, Hrapunov, Rysqaliyevter isi jaza-jaza jauyrgha ainalghan shaqta Astananyng irgesindegi Qaraghandy oblysynyng búrynghy basshylyghy kógendelgen qoyday tizilip, «aydy aspangha bir-aq shyghardy». Búrynghy Ýkimet basshysy Serik Ahmetovting «ýy qamaqqa» alynghanynyng negizgi sebebi kezinde osy ónirge bólingen milliardtaghan qarjyny onymen sybaylastardyng talan-tarajgha týsirgeni belgili boldy. BAQ betinde onyng qay jyldarda qanday qyzmet atqarghany, qalay jogharylaghany ýsti-ýstine jariyalanyp jatqandyqtan, toqtalyp jatu artyq bolar, belgilisi: Serik Nyghmetúlynyng endigi barar jaghy temir tor bolatyn týri bar. Óitkeni, «ýy qamaqqa» alyndy degen sóz bostandyqpen qoshtasar sәt alys emestigin anghartatyn kórinedi.   

Halyq arasynda korrupsiyagha qatysty kózqarasyn bilmek maqsatta jýrgizilgen әleumettik saualnama qorytyndysyn jariyalaghan "Qoghamdyq pikir" zertteu institutynyng basshysy Botagóz Raqyshevanyng myna mәlimdemesi eriksiz nazar audartady. B.Raqysheva elimizde sybaylas jemqorlyqtyng tuyndauyna týrtki bolatyn 6 sebepti atap kórsetipti. «Eng birinshisi sheneunikterding әreketterine, tabystaryna jәne shyghyndaryna qatang baqylaudyng jetkiliksizdigi. Odan keyin sot jýiesining jetilmegendigi, budjettik saladaghy júmysshylar jalaqysynyng tómendigi, sybaylas jemqorlyq faktileri ýshin jazalardyng dúrys emestigi, jetilmegen ekonomika men qoghamdyq baqylaudyng joqtysy, sonday-aq últtyq dәstýrler men mentaliytet" deydi Raqysheva hanym.

Hosh, sonymen aityp aitpay ne kerek, Últtyq qordan bólinetin qarjynyng qoldy bolyp ketpeuin Bas prokuratura basa nazar audaryp otyrmaq. Naqty mәlimetke sýiensek, songhy 3 jylda 400 qylmystyq is qozghalyp, ýsh mynnan astam atqaminer abaqtygha jabylghan eken. Búl da jaqsylyqtyng belgisi emes. Demek, jyl sayyn myndaghan irili-úsaqty memlekettik qyzmetkerler men kompaniya, seriktestik basshylary jazagha tartyldy degen sóz. Al aldaghy ýsh jylgha josparlanyp otyrghan Últtyq qordan bólinetin jyl sayynghy 3 mlrd. dollardy joldan qarpyp qalugha endi kimning jýregi daualar eken? Joldau arqyly bólingen qordyng aqshasyna qol salar bolsa, endi bastaryn arashalaudyng ózi qiyngha ainalary anyq. Óitkeni, Últtyq qordyng qarjysyn qoldy etkennning jaqsylyq kórmeytinin Preziydentting ózi aityp otyr. Bizde Preziydent qatty aitpayynsha, әkimder men ministrlerding tәubesine týspeytini әlimsaqtan belgili ghoy. «Meshkey degen jaqsy at emes» degen siyaqty eshbir oblystyng әkimi endi ózining ghana emes, ónirding de atyn sybaylastyqpen shygharugha tyryspaytyn shyghar.

Sәtjan QASYMJANÚLY,

Astana qalasy

Abai.kz