Elordada oblys əkimi Kərim Kókirekbaev búqaralyq aqparat qúraldary ókilderine arnayy baspasóz məslihatyn ótkizdi. Kiyeli Əulieata ónirining əleumettik-ekonomikalyq damuy men memlekettik baghdarlamalardyng jýzege asyrylu barysy turaly jan-jaqty əngime órbitken oblys basshysy jurnalisterding qoyghan saualdaryna da jauap berdi.
– Oblysta Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Qazaqstan-2050» Strategiyasynda kórsetilgen naqty tapsyrmalardy oryndau boyynsha Ýkimetpen birlesken jýieli júmystar atqarylyp keledi. Jyr alyby Jambyl esimimen atalghan ónirdi býginde jýrgizilgen memlekettik sayasattyng arqasynda qarqyndy damyp kele jatqan aimaq dep aitugha tolyq negiz bar. Jalpy, oblysymyzdyng damuy 2011-2015 jyldargha arnalghan aimaqty damytu baghdarlamasynda aiqyndalghan maqsattar men is-sharalargha səykes jýrgizilude, – degen oblys basshysy odan əri ónirding tynys-tirshiligi men atqarylghan júmystargha keninen toqtaldy.
– Aghymdaghy jyldyng 8 aiynyng qorytyndysy boyynsha oblystyng damu ýrdisi aitarlyqtay tabystargha jetti. Ónirding óndirisi órkendep, auyl sharuashylyghy men əleumettik salalar qarqyndy damu ýstinde. Shaghyn jəne orta biznes qanat jayyp keledi. Atap aitqanda, biylghy birinshi toqsanda jalpy ónirlik ónim kólemi 182 mlrd. tengeni qúrap, búl kórsetkish 2013 jyldyng tiyisti kezenimen salystyrghanda 6,4 payyzgha úlghayyp otyr. Sonymen qatar, býginde oblys ekonomikasynyng qarqyndy damuy «Jasyl ekonomika» salasyn órkendetuge negizdelude. Biz búl zamanauy jobagha respublikada alghashqylardyng biri bolyp tyng serpin bergen birden-bir oblyspyz. Qazirgi uaqytta quattylyghy 19 MVt 5 janghyrmaly energiya kózderi túraqty júmys jasap túr.
Olar – shaghyn su, kýn jəne jel elektrstansalary. Búl salagha 25 mln. AQSh dollary kóleminde investisiya tartyldy. Jalpy, ónirding janghyrmaly energiya kózderining quattylyghyn 400 MVt-qa jetkizuge mol mýmkindigi bar. Al, tartylatyn investisiya kólemi 800 mln. AQSh dollaryn qúramaq. Búl jobalardyng barlyghy tolyghymen jýzege asqan shaqta janghyrmaly energiya kózderining quaty oblystyng qajettiligining 40 payyzyn qúraytyn bolady.
Oblysqa biylghy jyly 131 mlrd. tenge kóleminde investisiya tartyldy. Búl ótken jyldyng osy kezenimen salystyrghanda 6,3 payyzgha joghary. Biz aldaghy uaqytta da investisiya tartu júmystaryn belsendi týrde jýrgizudi basty nazarda ústaytyn bolamyz. Óitkeni, ónirge investisiya tartudy – qarqyndy damudyng tabysty kilti, ekonomikalyq órkendeuding kepili dep bilemin. Bizding oblysta búl maqsatta jyl sayyn «Taraz-Invest» investisiyalyq forumyn ótkizu dəstýri qalyptasty. Tek qana, jogharyda toqtalghan salalar boyynsha oblysqa 2020 jylgha deyin 1,2 trln. Tenge investisiya tartu josparlanyp otyr. Sonymen qatar, oblys budjetining ózindik kiristerin úlghaytu boyynsha da júmystar atqaryluda. Segiz aidyng qorytyndysy boyynsha jergilikti budjet kirisi 24,0 mlrd. tenge bolyp, jospar 104%-gha oryndaldy.
Jalpy, jyl sonyna deyin týsim 38,0 mlrd. tengeni qúraydy dep kýtilude, búl 2009 jyl dengeyinen 2,3 ese artyq. Biz ózindik kiristerdi 2020 jylgha qaray taghy da 2 ese arttyrugha maqsat qoyyp otyrmyz. Búl oblys budjetindegi dotasiya ýlesin 48 payyzdan 35 payyzgha deyin tómendetuge mýmkindik beredi, – degen oblys əkimi Kərim Nəsbekúly ónirding qúrylys salasyn da tilge tiyek etti.
– Ýstimizdegi jyly qúrylys júmystarynyng kólemi 1,3 esege artyp, 38 mlrd. tengeni qúrady. Biylghy jyly jalpy 200-den astam nysandardyng qúrylysyn jýrgizu men janghyrtugha 39 mlrd. tenge qarastyrylghan. Al, «Qoljetimdi túrghyn ýi–2020» baghdarlamasy ónir túrghyndaryn, əsirese jas otbasylaryn baspanamen qamtamasyz etu məselesin sheshuge ýlken yqpal etip otyr. Osy baghdarlama ayasynda oblysta 2020 jylgha deyin 2,8 mln.sharshy metr túrghyn ýy el iygiligine beriletin bolady. Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyqty janghyrtu boyynsha ýstimizdegi jyly 604 mln. tengege 32 túrghyn ýige jóndeu júmystary jýrgizilude. Sonymen qatar, 6 injenerlik-kommunikasiyalyq infraqúrylym nysandaryna 1,9 mlrd. tenge qarjy bólindi. Múnymen qatar, oblysta auyldyq eldi mekenderdi gazdandyru məselesin de barynsha damytu kózdelude. Mysaly, 2010 jyly aimaqtyng 79 eldi mekeni tabighy gazben qamtylghan bolsa, 2014 jyldyng sonyna deyin olardyng sany 150-ge jetkiziledi. Al, «Aq búlaq» baghdarlamasy shenberinde osy jyly 8,5 mlrd. tengege 27 auyz sumen qamtu jəne kəriz jelileri nysandaryn salu men janghyrtu júmystary jýrgizildi. Jyl sonyna deyin taghy da 16 nysandy paydalanugha beru josparlanyp otyr. Nətiyjesinde, auyl túrghyndarynyng 77,3 payyzy taza sugha qol jetkizedi. Memleket basshysynyng bergen tapsyrmasyna oray taza auyz sumen qamtylghan auyldyq eldi mekender sanyn 2020 jyly 80 payyzgha jetkizudi josparlap qoydyq, – dedi K.Kókirekbaev.
Baspasóz məslihaty barysynda aimaq basshysy oblys aumaghynan ótetin «Batys Europa – Batys Qytay» avtojoly turaly da sóz etti.
– Jaqynda ghana «Batys EuropaBatys Qytay» avtodəlizining Qorday asuyn ainalyp ótetin «Kókqaynar – Otar» bóligi paydalanugha berildi. Ózderiniz biletindey, Qorday asuy qys mezgilinde jol qozghalysyna ýlken qiyndyqtar tudyratyn asu bolatyn. Jalpy, Jambyl oblysy aumaghynan ótetin búl joldyng úzyndyghy 495 shaqyrym, onyng 375 shaqyrymy birinshi sanatty, qalghan 120 shaqyrym ekinshi sanatty 2 jolaqty jol.
Búl joldyng qúrylysyn aldaghy 2015 jyly tolyqtay ayaqtau kózdelip túr, – degen oblys basshysy eki myng jyldan astam tarihy bar kóne Taraz shaharynda jýrgizilip jatqan arheologiyalyq qazba júmystary jayly da bayandady.
– Songhy jyldary ónirde turistik klasterdi damytu ýshin Taraz qalasy ortalyghynda arheologiyalyq qazba júmystaryn jýrgizudi qolgha aldyq. Maqsatymyz – eki myng jyldan astam tarihy bar «Úly Jibek joly» boyyna ornalasqan ejelgi Taraz shaharynyng ótken tarihyn últtyq qúndylyqqa ainaldyru, «Kóne Taraz» arheologiyalyq sayabaghyn qúru. Qazirgi uaqytta búl jobagha baylanysty tiyisti qújattamalar dayyndalu ýstinde. Joba iske asyrylghan jaghdayda jýzdegen jana júmys oryndaryn ashu jəne ónirge keletin turister sanyn 4 esege arttyru kózdelude. Jalpy, búl maqsatqa 2014-2017 jyldary oblysqa 43 mlrd.tenge investisiya tartylmaq. Búiyrsa, 2017 jyly elimizde ótetin EKSPO halyqaralyq kórmesi shenberinde Tarazdy sheteldik turister kelip kóretin, onyng tereng tarihymen jaqyn tanysatyn qalagha ainaldyrsaq degen oidamyz. Osynday iygilikti isti iske asyru ýshin biz respublikalyq budjetten de ýlken kómek jəne tiyisti qoldau kýtip otyrmyz. Anyghyn aitqanda, jer telimderin memlekettik menshikke qaytaru, qazba jəne qalpyna keltiru júmystaryna, tarihiy-mədeny ortalyq jəne injenerlik infraqúrylym qúrylystaryna 4,5 mlrd. tengeden astam qarjy qajet, – dedi oblys əkimi.
Basqosu barysynda BAQ ókilderi əleumettik salanyng damuy, balalardy mektepke deyingi bilimmen qamtu jəne apatty jaghdaydaghy mektepterding məselesinen de jan-jaqty habardar boldy. Al, brifing sonynda oblys əkimi Kərim Kókirekbaev kiyeli Əulieata ónirining əleumettik-ekonomikalyq əleueti jyl ótken sayyn artyp kele jatqandyghyn, osyghan oray, oblysty damytu maqsatynda alda túrghan jauapty kezender men mejeli mindetter az emes ekendigin, endi osylardy oryndauda oblysta barlyq mýmkindikter jasalghanyn shegelep aitty.
Oblys əkimining bayandamasynan keyin búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderi ózderin tolghandyryp jýrgen súraqtaryn qoyyp, tiyisti jauaptaryn aldy.

Múrathan ƏLIMHAN

Abay.kz