Elbasymyz N.Á.Nazarbaev elimizde astyq óndirisinde mol ónimdilikke qol jetkizude jauyn-shashyngha tәueldi bolmay, jana ghylymy tehnologiya jetistikterine sýienu qajettigin atap kórsetti.

Búl baghytta biz sekildi jerdi iygeruding quanshylyq aimaqtarynda ornalasqan damyghan elderding tәjiriybesine saraptama jasasaq, olar kóp jaghdayda tabighattyng keri әserin tómendetuge mýmkindik beretin nәtiyjelerge qol jetkizgenderin bayqaymyz. Atalghan elder múnday jetistikterge qazirgi agrotehnologiya әdisterin, atap aitsaq, jergilikti aimaqtyng tabighatyna beyimdelgen joghary ónimdi sorttardy paydalanu arqyly jәne himiyalyq tynaytqyshtardy tiyimdi qoldanu nәtiyjesinde qol jetkizgen. 

Shyndyghynda, osy jyl elimizding negizgi astyqty alqaptary ýshin astyq daqyldaryn ósirude synaqqa toly boldy. Alayda barlyq sәtsizdikti aua-rayyna jabugha bolmaydy, eger úsynylghan tehnologiyalar tolyghymen saqtalghan bolsa, astyq shyghyny múnshalyqty kóp bolmas edi.

Osy orayda kórnekti ghalym, akademik Aleksandr Baraevtyn: «Jerdi alday almaysyn, ony týsine bilu kerek»,– degen sózderi esimizge týsedi. Onyng jetekshiligimen әlemge belgili eginshilikting topyraqty qorghau jýiesi әzirlengen bolatyn, ol jýiege say Qazaqstannyng soltýstiginde astyq daqyldaryn ósiruding barlyq tehnologiyalary egindi kesh degende 20 qyrkýiekke deyin jinap alugha baghyttalghan edi. Sebebi búl aimaq ýshin kýzding erte týsui – zandylyq. Elimizding soltýstik aimaghynda ayazsyz merzim az bolatyndyqtan, múnda 30% ortasha merziminen erte pisetin súryptar jәne 70% ortasha merzimde pisetin súryptar sebilui kerek. Kesh pisetin súryptardy egu mәselesin búl jerde aitugha da kelmeydi. Alayda óndiriste búlay emes. Búl jerde kinә tek auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushilerde ghana emes. Mәsele – vegetasiyalyq merzimi qysqa, joghary ónimdi, jergilikti tabighat jaghdayyna beyimdelgen dәndi, mayly, búrshaq daqyldary súryptarynyng jetkiliksizdiginde.

Taghy bir nazar audaratyn mәsele. Qazaqstannyng Soltýstik aimaghynda egis júmystary 10 mausymgha deyin sozylady, al egindi sebudin  qolayly merzimi 25 mamyrda ayaqtaluy tiyis. Dәl osynday egister osy jyldaghyday qúrghaqshylyqtyn, erte týsken ýsik pen janbyrdyng astynda qalady.

Býgingi kýni jii qozghalyp jýrgen taghy bir manyzdy mәsele – topyraq qúnarlylyghynyng apatty jaghdaygha tómendeui. Mamandargha jaqsy mәlim, topyraq – búl kýrdeli biologiyalyq nysan, onyng sapaly kórsetkishterining tómendeuin qalpyna keltire almaymyz. Sondyqtan bolashaq úrpaqqa qanday jerdi qaldyratynymyz – qazirgi uaqytta oilanatyn mәsele.

Ghalymdardyng mәlimetteri boyynsha, 20 jyl ishinde egindi topyraqtarda  qarashirikting qúramy 20-30 payyzgha, al key jaghdayda 40 payyzgha deyin  tómendedi. Ásirese, suarylatyn jerler qiyn jaghdayda qaldy, olardyng alqaby 2,5 millionnan 1,1 million gektargha deyin azaydy. Búl sudyng tapshylyghynan ghana emes, sonymen qatar, ekinshi  ret jerding sortandauynyng nәtiyjesinen bolyp túr. Kez kelgen basqa elderdegidey  azyq-týlik  qoryna kepildikti qamtamasyz etetin suarmaly jerler – búl "altyn qorymyz". Al suarmaly jerlerding otandyq ósimdik sharuashylyghynda 35 payyzgha deyin ónim bergen jyldary  boldy.

Soltýstik Qazaqstan mәselesine orala otyryp, miyneraldy tynaytqyshtardyn  eginning ónimdiligin ghana emes, sonymen birge, astyqtyng sapasyn jaqsartugha sebepshi bolatynyn  atap ótkim keledi. 80-jyldary Qazaqstanda 3,5 million tonnagha deyin 1-2 klastaghy joghary proteindi  astyq óndirildi. Qazirgi uaqytta jaqsy jyldardyng ózinde 10 ese kem alamyz.

 Eger biz jetkilikti kólemde fosforly tynaytqysh qoldansaq, aimaqta astyqtyng pisuin shamamen 7 kýnge deyin qysqartugha bolady.

Biraq fosfordyng qoldanystaghy zattegining 1 gektargha qajetti 60 kg. mólsherining ornyna býginde tek 3 kg. ghana júmsalady, yaghny tynaytqysh qajetti mólsherinen 20 esege az sebiledi. 90-jyldary búl kórsetkish gektaryna 30 kg-dy qúraghan edi. Miyneraldy tynaytqyshtardy paydalanu dengeyimiz algha jyljudyng ornyna, kerisinshe, 60-jyldargha ketip baramyz.  Sondyqtan auyl sharuashylyghy ónimderin óndirushilerding tynaytqysh qoldanuyn qadaghalau ýshin, memleket olardy arzandatugha qajetti mólsherde subsidiya bólip, auylsharuashylyq maqsattaghy jerlerding tiyimdi paydalanyluyna tekseris jýrgizip otyruy kerek.

Astyq sharuashylyghy – Agro-óndiristik keshenning tabysty damuyn anyqtaytyn, elimizge eksporttan milliardtaghan kiris әkelip otyrghan basty salasy. Astyqtyng túraqty óndirisine elimizding azyq-týlik qauipsizdigi ghana emes, syrtqy naryqta ony satudaghy jyldar boyghy qol jetkizgen ornymyzdy saqtap qaluymyzgha da baylanysty.

Sondyqtan memleket astyq daqyldaryn ósiru tehnologiyasynyng saqtaluyn qadaghalaudy naryq enshisine berip qoymay, ony ózi úiymdastyryp, diqandardy osy talapty ústanugha yntalandyruy qajet.

Oryn alghan jaghdayattardy eskere otyryp, aldymen astyq sharuashylyghynyng qazirgi jaghdayy men mәselelerine,  búl salany ghylymy túrghydan qamtamasyz etudi retteytin memlekettik keshendi sharalardy anyqtaugha, memlekettik monitoring jәne baqylau jýrgizuge, subsidiyalau mehanizmin jetildiruge mýmkindik beretin obektivti taldaular jasalu kerek. Osynday sharalar arqyly biz eldegi túraqty astyq naryghyn damytugha qol jetkizemiz.    

Aqylbek Kýrishbaev,

S.Seyfullin atyndaghy Qazaq

agrotehnikalyq uniyversiytetinin

rektory

Abai.kz