Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2785 0 pikir 17 Mamyr, 2010 saghat 04:17

Jirinovskiy jinigip otyr

Resey Memlekettik dumasynyng viyse-spiykeri Vldaimir Jirinovskiy Ortalyq Aziyadaghy eki memleket - Tәjikstan men Qyrghyzstannyng bolashaghy joq. Sondyqtan olardy Reseyding qúramyna qosyp alyp, toghyzynshy federalidi okrug qúrayyq dep jinigip otyr. «Russkaya slujba novostey» radiostansasyna súhbat bergen ol narkotrafik pen poliomiyelitke (sal auruyna soqtyratyn infeksiyalyq júqpaly dert. - red) qarsy kýresting joly atalghan eki memleketti Reseyge qaytadan qosyp alu dep týsindirdi.

«Bizge Tәjikstan óte qajet. Búl elde jemis-jiydekting neshe týri ósedi. Biraq sonyng bәri býgin qauipti bolyp túr. Men búny halqymyzdyng densaulyghyna alandaghandyqtan aityp otyrmyn. Mine, eki býldirshindey qyzymyz poliomiyelitpen auyryp qaldy. Bizge ózi ne kerek? Poliomiyelitke shaldyqqandardyng sany ekeu emes, eki myng bolghany kerek pe?» - dedi Jirinovskiy.

«Sondyqtan, - dep sózin jalghady ol, - «Dushanbe-Mәskeu» poyyzyn toqtatyp, әue qatynastaryna tiym salayyq. Tәjikstannan keletin tagham ataulynyng jolyn jabayyq. Barlyq baylanysty 1-2 aigha toqtatayyq. Sol kezde biz poliomiyelitting órshuine tosqauyl qoya alamyz».

Resey Memlekettik dumasynyng viyse-spiykeri Vldaimir Jirinovskiy Ortalyq Aziyadaghy eki memleket - Tәjikstan men Qyrghyzstannyng bolashaghy joq. Sondyqtan olardy Reseyding qúramyna qosyp alyp, toghyzynshy federalidi okrug qúrayyq dep jinigip otyr. «Russkaya slujba novostey» radiostansasyna súhbat bergen ol narkotrafik pen poliomiyelitke (sal auruyna soqtyratyn infeksiyalyq júqpaly dert. - red) qarsy kýresting joly atalghan eki memleketti Reseyge qaytadan qosyp alu dep týsindirdi.

«Bizge Tәjikstan óte qajet. Búl elde jemis-jiydekting neshe týri ósedi. Biraq sonyng bәri býgin qauipti bolyp túr. Men búny halqymyzdyng densaulyghyna alandaghandyqtan aityp otyrmyn. Mine, eki býldirshindey qyzymyz poliomiyelitpen auyryp qaldy. Bizge ózi ne kerek? Poliomiyelitke shaldyqqandardyng sany ekeu emes, eki myng bolghany kerek pe?» - dedi Jirinovskiy.

«Sondyqtan, - dep sózin jalghady ol, - «Dushanbe-Mәskeu» poyyzyn toqtatyp, әue qatynastaryna tiym salayyq. Tәjikstannan keletin tagham ataulynyng jolyn jabayyq. Barlyq baylanysty 1-2 aigha toqtatayyq. Sol kezde biz poliomiyelitting órshuine tosqauyl qoya alamyz».

«Alayda búl mәseleni sheshu ýshin men búdan ózgeshe jol úsynamyn. Tәjikstan men Qyryghyzstannyng memleket retinde bolashaghy beymәlim. Sondyqtan osy eki elding esebinen Ortalyq Aziyada  jana toghyzynshy federalidi okrugymyzdy qúryp ala qoyalyq. Sonday jaghdayda biz júmysshy kýshining jetispeushiliginen qútylamyz, jemis-jiydekke kenelemiz, etke de kenirdeketep toyamyz, al olar auru, nauqas degennen aiyghady», - deydi Reseydegi liyberaldardyng serkesi.

Osylay da osylay dey kelip, Jirinovskiy negizgi aitpaq oiyn bylaysha jayyp saldy:

-  «Tәjikstan qazir shet el. Onyng ishki, syrtqy isine qol súgha almaymyz. Al ol bolsa, Aughanstannan  kelip jatqan esirtki kóshining betin qaytara alar emes. Týptep kelgende esirtkiden Resey zardap shegude. Endeshe Tәjikstan men Qyrghyzstandy qaytadan óz qanatymyzdyng astyna alyp, Aughan betindegi shekaragha orys әskerin tógip tastau kerek. Shekarany sóitip tastay bekitsek esiritki zardabynan qútylamyz».

Reseyding imperiyalyq pighylyn oyatyp, albaty sóiley beretin adam sekildi kóringenimen Jirinovskiyding qanday mýdde túrghysynan jasalghan sayasatker ekeni býgingi júrtqa mәlim bolyp qaldy. Demek, ol memlekettik til turaly zang qabyldap, últ múratyn úlyqtaugha bekigen Rahmonovtyng basshylyghyndaghy Tәjikstan men alasapyran hal keship jatqan Qyrghyzstan turaly tekke sóilep otyrmasa kerek. Áytkenmende, Jirinovskiyding «Tәjikstan men Qyryghyzstannyng bolashaghy beymәlim» degen synarjaq pikirine qarsy aimaqtaghy kórshilerimizding tarpynan salmaqty uәj bolady dep kýtemiz.

 

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1471
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5420