«Alash jastary» intellektualdyq kluby 2014 jyly qazan aiynyng 6-shy júldyzynda Týrkiyanyng Koniya qalasynda qúryldy. Klub ayasynda Qazaqstan, Mongholiya, Qytaydan kelgen Qazaq student jastary jinaldy. Intellektualdyq klub negizgi ýsh: basqarushy, baylanys jәne aqparat bólimderinen qúralghan.

Qarashanyng 8-shi júldyzy «Alash jastarynyn»  «Qazaq handyghy jәne Qazaq memlekettiligining qalyptasu negizderi» atty alghashqy  shaghyn konferensiyasy bolyp ótti. Klub aldaghy uaqytta Týrkiyanyng ýlken qalalarynda manyzdy taqyryptar boyynsha pikir-talas alanyn qalyptastyrudy josparlauda.

Aqan Merkit – «Alash jastary» intellektualdyq klubynyng tóraghasy (Pavlodar qalasy):

Qazirgi  birlik, yntymaq, bauyrlastyq jәne osyghan úqsas taghy da basqa úghymdardyng keng etek jayghan zamanynda bizding de “Alash” atauyna biraz kónil bólgenimiz jaqsy bolar edi.Osy sózding etimologiyasyn zerttegen ghalymdargha sener bolsaq, Alash – bauyrlastar, qandastar degen maghynada ejelgi Týrki tilindegi sóz. Sirә, Týrki halyqtarynyng bólinbegen kezinde shyqqan úghym boluy kerek. Bizding de qiyn-qystau zamanda atalarymyzgha san mәrte úran bolghan búl sózdi klubymyzdyng atauy retinde aluymyz osy sebepten. Shetelde bir-birimizge bauyrmal bolu, bir arada bas qosyp, birlikti saqtau jәne osy birlikti is-sharalarmen demep, jýzege asyru.

«Alash jastary» intellektualdyq kluby bastapqyda Koniya qalasynda qúrylsa da uaqyt óte kele Týrkiyanyng basqa da qalalarynda bilim alyp jatqan jastar tarapynan qoldau tabady degen ýmitimiz bar. Olay bolsa, aghayyn, Alash múrasyna birge ie bolayyq. Sizder de atsalysynyzdar!

Eldes Orda-Alash –  Klub tóraghasynyng orynbasary, klubtyng qúrushy iydeology:

Býgingi tanda Alashtyng talay úl-qyzdary әlemning týkpir-týkpirinde bilim alyp jatyr. Sebepteri de týrlishe. Barghan eline tastay batyp, suday sinbesi anyq. Deytúrghanmen de, olar barghan elining ishki sayasy úrany men fәlsafasyna, әrtýrli naryqtyq qajetterine jәne tarihiy-tildik yqpaldaryna úshyrap jatady. Sol elding ishki sayasy jaghdayatyn biteu jútyp, tarihi, tildik aksentterin qymsynbay qabyldap, ekining biri bas qosa qalsa shet júrttyng jarqyl-júrqylyn aityp maqtanyp, tilin shúbarlay sóiley masattanyp, oiy men tarihy sanasyn ózge júrttyng kózqarasy men tanymyna jyghyp berip jýrgeni bar. Bizding Atajúrt, tughan elimiz –  Qazaqstan búnday qyryq qúraq shýberekten qúralghan azamattardan Mәngilik memleket qúra almaq emes. Ártýrli sayasy fәlsafada, týrli tarihy tanym men sana-sezimde, oiy bólek úghymdarda oqyghan úrpaq, ertengi kýni, Atajúrtty san týrli kózqaras pen sayasy iydeyanyng talas-tartys alanyna ainaldyryp jiberui әbden mýmkin. Shette oqyp jýrgen býgingi tandaghy Alash úl-qyzdary osynday  alandaushylyq tuyp otyr, ony der kezinde sheshu kerek. Búl – «Alash jastary» intellektualdyq klubynyng basty maqsattarynyng biri.

Týrkiyada týrli mamandyqta oqyp jatqan Qazaqstan, Mongholiya, Qytay jәne Týrkiya Qazaqtarynyng basyn Alash úghymy men Alash iydeyasyna jinau. Tarihy sana men últtyq tól bolmys-bitimderdi klub alanynda barynsha ghylymy talqylap, әrtýrli mamandyqta oqyp jatqan Qazaq studentterding arasyna Alash jәne Alash iydeyasynda ortaq dialog qalyptastyru.

Zәudeghalam, biz Alash jәne Alash iydeyasy tónireginde dialog qúryp, pikir men oryndy kózqaras, jarasymdy oy toptastyra alsaq, jat el, jat júrttyng sayasiy  tarihy jәne ol elding ishki tanym-pikirinen tughan bógde kózqarastyng býidasyna, jat úghymnyng jeteginde ketpegen bolamyz. Alash úghymy jәne iydeyasy shette jýrgen әrbir Qazaqtyng ortaq tanymy, baghyt silteushi baghdary, kókjiyek kenistigining temirqazyghy, kókirek kózining shamshyraghy boluy kerek. Osynday últtyq iydeya men tarihy sana-sezim qalyptastyru maqsatynda biz qazan aiynyng 6-shy júldyzy Týrkiyanyng Koniya qalasynda «Alash jastary» intellektualdyq klubyn qúryp otyrmyz. Bir-birimizdi el-elge, ru-rugha bólmey birtútas «Alash jastary» dep atadyq.

Dýniyening sayasi, tarihy oqighasynda bolsyn nemese Týrki әlemi geosayasi, tarihy sahnasynda bolsyn «Alash» jәne «Alash iydeyasy» úghymy júldyzy bólek tughan, maqtanyshqa ie esim. Qolymyzdan kelgenshe Alashqa adal qyzmet etudi aldymyzgha maqsat etemiz. Atalmysh intellektualdyq klub Týrkiyanyng basqa da qalalarynda oqyp jatqan Qazaq studentterding arasynda qúlashyn  kenge jayyp, pikir-talas alany men dialog ortasyn qalyptastyrudy josparlaudamyz.

Huseyn Bilgich – Ankara uniyversiyteti tarih doktoranty:

Alty Alashtyng tarihynda erekshe túlghalar bar. Eger olardy týsinsek qadymdan qalghan múramyzdy týsingen bolamyz. Biz qazyna ýstinde otyrmyz, keyde onyng qadirin bilmeymiz. Alash – bizding tarihymyz, sanamyz ben mekenimiz túrghysynan bizdi tarih pen tarihtyng arghy jaghy arasynda geotarihy alanymyz jәne taghdyrymyzben baylanystyrady. Osydan әreketpen «Alash jastarynyn» maqsaty: bolmysymyzdyng geotarihy jaghdayatta payda bolmaghanyn ghasyrlar boyy orasan mәdeniyeti, órkeniyeti zor biliginnen óz is tútastyqtaryn kýsheytip, óz sayasy qúrylymdaryn ornyqtyryp geosayasi, geomәdeni, goeekonomikalyq ózgeristi geotarihy alang jәne taghdyrmen úshtastyryp kórinis beru ýderisin terendetu.

Koniya qalasynda qúrylghan «Alash jastary» újymynyng osy mýddeleri Qazaqstanda jәne Týrki әleminde bolghan manyzdy ózgeris, ýderisterdi әrbir aimaqtaghy kórinisi әrtýrli bolady. Sondyqtan biz Alash jastary orta Aziyanyng jana jәne ortaq ken-kenistik qajettiligin jýzege asyru jolynda júmys isteu. Qazaqstannyng taghdyry ortalyq Aziyada, orta Aziyanyng taghdyry Qazaqstanda. Bauyrmaldyq negizinde jana kezendi úghynyp,jana qalyptasu sharalaryna kirisu. Sanamyz ben qoghamymyzdy qaytadan qalyptastyru bizding ótkenimiz ben keleshegimizding siltemesi Alash sózining maghynasynda jatqan tarihy jәne mekendik terendikting kórinisinde bolghanyna azamat retinde ýles qosu. Qadymnan toghysqan býgingi Alash maghynasynda jatqanyn aiqyndau Alash azamattarynyng úly túlghalarynyng aldynda mindetti dep esepteymin.

Aygerim Sarpekova – jurnalistika, klubtyng aqparat bólimi mýshesi (Almaty oblysy).

 Qazaq halqynyng ótkeni men býgini turaly syr shertip, MÁNGILIK  elding bolashaghyna tenizge tamghan tamshyday bolsa da ýles qosu maqsatynda  Týrkiyanyng Koniya qalasynda bilim alyp jatqan Qazaq jastarynyng tarapynan  «Alash jastary» intellektualdyq kluby qúryldy. Klubtyng basty maqsaty shetelde oqyp jatqan Qazaq jastarynyng basyn  Alash úghymynyn  astyna  biriktire otyryp, týbi teren  tarihymyzdyn  tylsym syrlary men  býginimizding ashy shyndyqtarynan sóz qozghau.  «Alash jastarynyn» qúryluy tek qana klub mýsheleri ýshin ghana emes Koniyadaghy Qazaq qoghamy ýshin, Týrkiya Qazaq jastary ýshin manyzdy dep oilaymyn. Alashtyng jolyn jalghau, jastardy bir maqsatta, Qazaq halqynyng mýddesi jolynda biriktiru, tәuelsiz elimizding damu jolynda  kómegi tiyeri sózsiz.   «Jastaryndy kórset, elinning ertenin aitayyn» degen eken bir  ghúlama oishyl. Tek óz salasynda ghana bilim alyp qoymay,  últynyng tarihyn jetik biletin, halqynyng ertenine alandaytyn últshyl jastar kerek tәuelsiz Qazaq eline.

Arystanday aibatty,

Jolbarystay qayratty,

Qyranday kýshti qanatty,

Men jastargha senemin,- dep Maghjan atamyz aitpaqshy biz, tәuelsiz elding jastary,  bizge halqymyzdyn, Alashtyng artqan ýlken senimin aqtay biluimiz kerek.

Ozat Shamshiyev – dintanushy, klubtyng baylanys bólimi jetekshisi (Taraz qalasy).

Elimizding ýmit artyp, Qazaqstangha joghary dәrejede ilim alyp keledi degen maqsatta jiberilgen birqatar Alash jastary ózderine artylghan mindetti oryndau ýshin ayanbay enbek etude. Olar din salasynda, medisina, jurnalistika, turizm, ekonomika jәne taghy da basqa týrli salalarda bilim aluda. Ishinde Alash oty alaulaghan Qazaq jastary tek óz salasynda ilim ýirenip qoymay, búnymen qosa bir isshara atqarugha sheshim qabyldady. Týrkiyada oqyp jýrgen Alash jastary birqatar manyzdy sebepten bir ortagha jinalyp, bas qosudy úighardy.

Birinshiden: sheteldikterge auyzbirshilimizding myghym ekendigin kórsetu ýshin.

Ekinshiden: ózara tanysyp, elimizge oralghan kezde auyzbirshilikpen júmys jasauymyz ýshin.

Ýshinshiden: bizden keyin Qazaqstannan keletin ilim izdenushilerge ýlgi-ónege qaldyru ýshin.

Alty Alashtyng úl-qyzdary atsalysqan búl bastamamyz óz jalghasyn tabady degen ýmittemin.

Áskerhan Shaua – jurnalist, klubtyng aqparat bólimi mýshesi (Mongholiya, Bayan-Ólgiy).

Týrik elining Koniya qalasynda bilim alyp jatqan Qazaq jastyrynyn, tarihtyng tereng tamyrlarynan nәr ala otyryp, bereke-birlik ishinde qúrghan «Alash jastary» intellektualdyq klubynyng aldaghy kýnderde Qazaq halqynyng bolashaghy ýshin atqarar qyzmeti zor dep oilaymyn. Tarihyn bilmegen halyqtyng bolashaghynyng jarqyn boluy mýmkin emes. Sondyqtan, әr Qazaq balasy tarihyn terennen bilui shart. Mine osylay, pikirler týrtpeginen, qily kezenderge ata-babamyzgha ruh bergen Alash úrany astynda bas qostyq. Ata jolyn janghyrtu әr Qazaqtyng mindeti. Olay bolsa, qandastar, yntymaq, birlik ishinde Alash múrasyna ie bolayyq.

Lәzzәt Rayymhan – medisina, klub hatshysy (Týrkistan qalasy).

Tarih – últtyng tiregi, mәdeniyetimizding asyl dingegi. Qazaq halqynyng zamandar saryny men tarih tolqynynda oryn alghan oqighalar, úly túlghalar eshqashan manyzyn joghaltqan emes. Osy orayda, Qazaq tarihy men mәdeniyetin úlyqtap, pikir almasu maqsatynda qúrylghan «Alash jastary» intellektualdyq kluby tәuelsizdik tuymyzdyng joghary jelbireui jolynda ýmit pen talpynysty qatar alyp kýresken halqymyzdyng halqymyzdyng tarihyn terendete ýirenip, baghalay biluimiz ýshin óte manyzdy bastama dep sanaymyn. Tamyry terende jatqan Qazaq elining qaharmandy tarihyn jan-jaqty ýirenu men pikir almasu keleshekke jol bastaghan jastardy últtyq ruhqa bóleri anyq.

Dastan Sýleymenov – dintanushy (Shymkent qalasy).

Zaman aqyr jastary,

Qosylmas eshbir bastary.

Birine biri qastyqtan,

Qoynyna tyqqan tastary,- dep Abay atamyz aitqanday jastarymyz birigip el boludy, agha buyndy qúrmettep, ini buyndy izetteuden shyghyp barady. Qoghamda paraqorlyq, aldau, tonau taghy da basqa soraqy ister beleng alyp barady. «Alash jastarynyn»  maqsaty Qazaq elining bolashaghyna ýles tiygizer azamattar retinde shaghyn da bolsa auyzbirshilikti nyghaytu maqsatynda tilimizdi, dinimizdi, tarihi, últtyq qúndylyqtarymyzdy ýirenip, saqtay otyryp keleshek úrpaqqa layyqty týrde jetkizu. Búl isimizding bereketin Alladan súray otyryp, ózimizge әri qandas bauyrlarymyzgha da paydasy tiyer degen ýmittimiz.

Myrzabek Isabek – din fәlsafasy magistranty (Ontýstik Qazaqstan oblysy).

Esimi –  Alash jastary – Týrkiyanyng Koniya qalasynda oqyp jýrgen últjandy, patriot studentterding qúrghan pikir-sayys, intellektualdyq kluby. Maqsatymyz Qazaqstan tarihyn jәne basqa da bilim salalaryn jaqsy iygerip, otanymyz Qazaqstan ýshin bolashaqta jaqsylap qyzmet etu. Qiyn jәne qily kezenderdi ótkergen Qazaq  memleketining tәuelsizdikke qol jetkizgenine ne bәri 20 jyldan astam uaqyt ótti. Osy jas memleketimizding kýshengine kishkene bolsa da ýles qosu maqsatymen sheteldegi Qazaq studentteri osynday úiym qúrugha bel bayladyq.

«Alash jastary» intellektualdyq klub újymy