ony Resey TMD-nyng ishki isine aralaspay qalyptastyra ala ma?

Tayauda Resey preziydenti Dmitriy Medvedev «Resey mýddesine qayshy tarih búrmalaushylyq әreketterimen kýres jónindegi komissiya qúru» turaly jarlyqqa qol qoydy. Osylaysha Kenes odaghy túsynda qazirgi birqatar TMD jәne Baltyq jaghalauy elderinde oryn alghan genosiyd, ashtyq, Úly otan soghysy, t.b. mәselelerge janasha bagha berilip, derbes memleket retinde tarihty últtyq túrghydan qayta qarau әreketterine syzat týspesine kim kepil?! Jaqynda ghana Almatydaghy «Ayt-Park» klubyna at basyn tiregen reseylik sayasattanushy, Postkenestik kenistikti zertteu aqparattyq-taldau ortalyghynyng bas diyrektory Aleksey Vlasov búl komissiyanyng halyqaralyq qauymdastyq aldynda tariyhqa qatysty aqparattyq-nasihattyq is-sharalarmen ainalysatynyn jetkizedi.

ony Resey TMD-nyng ishki isine aralaspay qalyptastyra ala ma?

Tayauda Resey preziydenti Dmitriy Medvedev «Resey mýddesine qayshy tarih búrmalaushylyq әreketterimen kýres jónindegi komissiya qúru» turaly jarlyqqa qol qoydy. Osylaysha Kenes odaghy túsynda qazirgi birqatar TMD jәne Baltyq jaghalauy elderinde oryn alghan genosiyd, ashtyq, Úly otan soghysy, t.b. mәselelerge janasha bagha berilip, derbes memleket retinde tarihty últtyq túrghydan qayta qarau әreketterine syzat týspesine kim kepil?! Jaqynda ghana Almatydaghy «Ayt-Park» klubyna at basyn tiregen reseylik sayasattanushy, Postkenestik kenistikti zertteu aqparattyq-taldau ortalyghynyng bas diyrektory Aleksey Vlasov búl komissiyanyng halyqaralyq qauymdastyq aldynda tariyhqa qatysty aqparattyq-nasihattyq is-sharalarmen ainalysatynyn jetkizedi.
Býginde Qazaqstandaghy «Lad» sla¬vyan qozghalysy Medvedevting bastamasyn alaqaylap qoldap otyr. Atalghan úiym tóraghasy Mak¬sim Kramarenko: «Biz Resey biy¬ligine búdan da ary baryp, ru¬so¬fobiyagha boy aldyrghan nemese Re¬¬seyding tarihy shyndyghyn búr¬malap, oghan jala jabumen ai¬na¬ly¬syp jýrgen sheteldik aza¬mat¬tardy kem degende Resey Fe¬de¬ra¬siya¬synyng shekarasyna ayaq bas¬qyz¬baudy úsynar edik» deydi. (www.russians.kz) Al Ukraina bol¬syn, Qazaqstan bolsyn, jer¬gilikti biylik pen halyqtyng mem¬lekettik tildi qorghap, is qa¬ghaz¬daryn jergilikti tilderge ótkizip, últ¬tyq tarihyn týgendeu әreketi de «rusofobiya» retinde baghalanyp jýr¬genin eskersek, Reseyge «ayaq basa» almaytyn azamattar sany jýzdep emes, milliondap sana¬luy mýmkin ghoy. Qazirshe Qazaq¬stan¬daghy orys úiymdarynyng bas¬tamasyna qúlaq asyp jatqan Re¬sey jaghy joq. Tipti, Reseyden at terletip kelgen sayasattanushy Aleksey Vlasovtyng ózi impe¬riya¬lyq qylyqtardy tyi qajettigin aita¬dy. Búl tústa ol: «Reseyding saya¬sattanu ortasynda qalyp¬tas¬qan bir iydeya bar. Oghan sәikes, eger¬de Resey imperiyalyq brend aya¬synda ómir sýrmese, onda mem¬le¬ket týpting týbinde qúlaydy. Óit¬keni tek imperiyalyq sayasat qana alyp Resey shekarasyn be¬kem¬dep otyrghan siyaqty. Men búl iydeya¬men kelispeymin. Meninshe, biz¬ge, eng bastysy – qazir qolda bar memleketti intensivti týrde saq¬tap qalu» deydi. Biraq orys saya¬sattanushysy Resey biyligining «tarih búrmalaushylarymen» ký¬res jónindegi komissiyasynyng qú¬ryluyn qoldasa da, Kenes oda¬ghy túsynda orys imperiyasynyng ke¬sirinen Qazaqstanda últtyq túr¬ghydan qudalau bolghanyn mo¬yyn¬damay otyr. Aytpaqshy, ta¬riyh¬ty 70 jyl boyy búrmalap, ke¬nes halqyn aqyry qalyptastyra almay ketken imperiya múrageri Re¬seyding qazirgi әreketi TMD el¬de¬rine qalay әser etpek? Búl jó¬nin¬de tómendegi әngimede.

Aleksey VLASOV, sayasattanushy:
Qazaqstanda belgili bir últty emes, әleumettik topty joy jýzege asty...
– Men atalghan komissiyanyng qúryluyn qoldaymyn. Meninshe, búl komissiya belgili bir mә¬se¬le¬ler¬di sheshuding ornyna, qorghanu әre¬ketin jýzege asyrady. Neden qor¬ghanu dersiz? Mәselen, keybir el¬derde, sonyng ishinde Ukrainada biz¬ding ortaq tarihtyng keybir tús¬taryn qayta baghalau әreketi bay¬qa¬lady. Mәselen, ashtyqty joq¬qa shygharu әreketi ýshin qyl¬mys¬tyq jauapqa tartu, Ukraina pov¬stansiyalyq әskeri liyderlerin ba¬tyrlar dengeyine jetkizu, taghy¬syn taghylary... Yaghny bir jaghy¬nan, búl osyghan jauap beretin shara.
Ekinshi jaghynan, búl dege¬ni¬niz – qazirgi biylikting jana iydeo¬lo¬giyalyq ústanymdaryna sәi¬kes, patriottyq tәrbiyening jana modelin shygharugha úmtylu. Óz ke¬ze¬ginde búl ótken tarihty ýlgi etip, jalpy tarih pәnin óte sa¬paly jýrgizu isimen baylanysty. Me¬ninshe, negizinen bar mәseleni osy¬dan-aq bastap, sapaly oqu¬lyq¬tar shygharyp, kәsiby ústaz¬dar¬dy dayyndau kerek-tin.
– Songhy jyldary Qazaq¬stan¬da da últ ziyalylary men qazaq bas¬pasózi ótken kenestik tariyhqa qay¬ta bagha berip keledi. Búl tústa Úly Otan soghysy shyn mәninde Ekin¬shi dýniyejýzilik soghys emes pe?
– Al panfilovshylardyng erligi – kimning erligi? Kenes hal¬¬qy¬nyng ba, orystyng ba, qa¬zaq¬tyng ba?
– Keshiriniz, biraq Kenes oda¬ghy¬nyng qúramyndaghy bodan ha¬lyqtar sol kezendegi soghystargha barugha mәjbýr bolghan joq pa?
– Áriyne, men osy jyldar ara¬ly¬ghynda Kenes odaghy mektep¬te¬ri¬ning tәrbiyesin kórmegen úrpaq ósip shyqqanyn týsinemin. Mún¬day súraqtyng boluy oryndy. Bi¬raq mening jauabym mynada: eger¬de siz búghan qatysty motiv izde¬se¬niz, onda újymdyq motivti tabu qiyn. Mәselen, Mәskeuding týbin¬de soghysyp qaza tapqan kez kel¬gen adamdy alsaq, onda onyng da sol tústaghy әreketi jeke-dara edi. Yaghny búl arada adamdar soghysqa mәj¬býrli týrde bardy ma, әlde óz erki¬men bardy ma degenge kelsek, búl da jeke-dara bastyng mәse¬le¬si. Sondyqtan búl da jeke adam¬dar men otbasynyng tarihy. Búl әsi¬rese qazaqtargha qatysty, óit¬keni qazaq halqynda otbasylyq ta¬rih atadan balagha múragha be¬ri¬lip otyrady.
– Múnda taghy bir ózekti mәse¬le – ashtyq. Jalpy, ashtyq jyl¬dary 3 mln qazaq qaza tapty. Búghan kim jauapty?
– Tarihta sosiosid degen úghym bar. Sosiosid degenimiz – qo¬ghamnyng belgili bir әleumettik to¬byna qarsy baghyttalghan rep¬res¬siya. Mәselen, Ukrainanyng jagh¬dayynda búl genosiyd, yaghny búl arada belgili bir últ, etnosty joy¬gh¬a baghyttalghan sharalar qol¬dan¬dy. Meninshe, búl shara belgili bir últty emes, bolashaqta sol ke¬zendegi biylikke qauip tóndire ala¬tyn әleumettik topty joiygha ba¬ghyt¬talghan shara boldy.
– Al ýsh million qazaqtyng qaza tap¬qanyn qayda qoyasyz?
– Týsinesiz be, búl so¬sio¬siyd¬ting naq ózi. Jalpy, Goloshekin újymdastyrudy qalay jýzege asyr¬dy? Qalaysha respublika biy¬ligine auyldyng tynys-tir¬shi¬liginen mýldem habarsyz adam qo¬yyl¬dy? Men tarihshy retinde Sto¬lypin jýzege asyrghan sayasat pen 30-jyldary jýzege asy¬ryl¬ghan sayasat arasynda bay¬la¬nys joq dep bilem. Ekinshiden, so¬s¬io¬sidting genosidten biraz aiyr¬mashylyghy bar. Búl tústa orystar da, ukrainder de, qazaqtar da bir¬dey qaza tapty. Tipti, Don kazak¬ta¬ryna da sol tústa tolyqtay soq¬qy berildi. Býgin bizge «sender uk¬rainderdi qúrttyndar» dep betke basady, al shyntuaytyna kelsek, qazir Yushenkonyng ma¬na¬yyn¬daghy adamdarmen pikir talas¬tyru mýmkin emes. Óz kezeginde búl orystardyng ukrainderdi qúrt¬qanyn moyyndauy bop shy¬gha¬dy. Al búl shyndyq emes.
Aytpaqshy, eki ay búryn Mәs¬keude ashtyqqa qatysty jiyn ótti. Oghan Qazaqstannan siz¬derding әriptesteriniz ben tariyh¬shy¬lar qatysty. Sonday-aq aitu¬ly jiynda qazaqtarmen qosa, qyr¬ghyzdar da boldy. Olardyng bayan¬damalary maghan óte únady. Son¬daghy olardyng aitqany: sta¬tiys¬tikagha qarayyq, sol tústa kim óz¬gelerden de kóp japa shekti? Áriy¬ne, qazaqtar. Búl arada biz bú¬ghan orystar kinәli dey alamyz ba? Joq. Búghan orystar emes, sol jý¬ye kinәli.
– Al, tarih falisifika¬siya¬symen kýresetin komissiya nemen shú¬ghyldanady? Jәne búl komiys¬siya ózge elderding ishki isine ara¬las¬pay ma?
– Negizinen qazirshe búl ko¬miys¬siyanyng qúrylymy men iydeya¬lary әli de bekitilmegen. Me¬nin¬she, bir aidyng kóleminde bәri bel¬gili bolady. Al komissiya ózge el¬der¬ding «ishki isine aralasady» deu ký¬l¬kili. Olar nebәri tarihty búr¬malaushylyqpen kýres jýr¬gizedi... Meninshe, búl komissiya ha¬lyqaralyq qauymdastyq al¬dyn¬da aqparattyq-nasihattyq jú¬myspen ainalysady.

Áset TÚRDYGhÚLOV, Qazaq¬stan gumanitarlyq-sayasy koniuk¬tura ortalyghynyng sarapshysy:
Ukrainadaghy tariyhqa qayta bagha beru isi bizde de qaytalanady
– Men tarihty ghylym retinde oqy¬tudyng jaqtaushysymyn. Ta¬riyh¬qa qanday da bir sayasy renk beru nemese belgili bir kezenge bay¬lanysty ony sәikestendirip jazu jalpy tarihtyng kelbetine ýl¬ken núqsan keltiredi jәne ta¬riyh¬tyng «ómirin» qysqartady. Ekin¬shiden, bizde bolghan genosiyd, Úly Otan soghysyna qayta bagha beru jalpy evolusiyalyq damu ba¬rysynda oryn alyp jatqan oqiy¬ghalar, yaghny Ukraina, Baltyq ja¬ghalauy elderinde múnyng shuy qat¬ty estilip jatsa, bizde qazirshe mú¬nyng ýni jayyraq. Qazirshe búl mә¬sele ýlken minberlerden kóp ai¬tylmaydy. Biraq uaqyt óte Ukrainadaghy tariyhqa qayta bagha be¬ru isi bizde de qaytalanuy mým¬kin.
Otandyq sayasattanushylar ait¬paqshy, azat el retinde biz sa¬na¬ny otarsyzdandyru prosesinen tý¬binde ótemiz. Al tarihty búr¬ma¬laumen kýres komissiyasyn ait¬saq, ol Reseyde qúrylghan son, eng aldymen RF men orystyng mýd¬desin jaqtauy әbden mýmkin. Búl tústa olar ózderin-ózderi ba¬ryn¬sha aqtaydy. Búl arada «búghan orys halqy emes, sol kezdegi jýie ki¬nәli» degen nasihat jýrui mým¬kin. Al biz búl komissiyanyng shyn mәninde aqiqat jolynda júmys istep, tarihty búrmalamauy ýshin әser etuimiz kerek.
Al Úly Otan soghysyna kel¬sek, búl soghysty joqqa shygharu ne oghan bosqa qatystyq deu qa¬zirgi kezdegi bizding aramyzda qal¬ghan aldynghy úrpaqqa tas laq¬tyru bolyp shyghar edi. Olardyng búl soghysqa bizding beybit kýnimiz ýshin bardy degenge senimim kәmil. Al búl soghysty biz «Úly Otan so¬ghysy» deymiz be, әlde «Ekinshi dý¬niye¬jýzilik soghys» deymiz be, joq әlde «Otar el retinde basqa elding qú¬ramyndaghy soghysqa amalsyz qa¬tysu» deymiz be, múnda bir nәrse anyq: bizding agha-apalarymyz Otan ýshin qan tókti. Al belgili bir úrpaq auysqannan keyin bas¬qa kózqarastyng keleri shyndyq. Týbinde biz búny Úly otan soghysy re¬tinde emes, Ekinshi dýniye¬jý¬zilik soghystyng bir bólshegi retinde qa¬rastyruymyz yqtimal.

Kәmshat TASBOLAT
«Ayqyn» gazeti, 28 mamyr 2009 jyl