Áriyne, keybir sarapshylar men baqylaushylar Preziydentting búl mәlimdemesining astarynan basqa bir maghyna izdegeni de jasyryn emes. Birinshiden, biraz júrt mәlimdemeni, әsirese, ózge elderding de HV ghasyrda qazirgi zamanghy standarttargha sәikes memleketting býgingidey bolmaghandyghy jónindegi sózderdi Preziydentting reseylik sayasatkerlerge bergen jauaby shyghar dep úghynyp jatqangha úqsaydy. Ekinshiden, Elbasynyng Tәuelsizdik azamattar ýshin eng basty kiyeli de qasiyetti úghym bolu qajettigi jónindegi sózi elimizding aldynda qashanda týrli qaterler bar ekendigin anghartqysy kelgen shyghar deydi.
Alayda, shyn mәnisinde, Qazaqstan basshysynyng memlekettilikting tarihyna qatysty oi-tolghamdarynyn, tarihy sanany janghyrtugha arnalghan bastamalarynyng tamyry odan da terende jatyr. Eng bastysy, Preziydent Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylau bastamasy «Mәngilik El» iydeyasynyng últtyq iydeyalogiyagha ainaluy qajet ekendigin taghy bir anghartady.
Qazaq handyghynyng mereytoyy – tarihy zertteulerding nәtiyjesi
Bizding payymdauymyzsha, songhy mәlimdemesimen Núrsúltan Nazarbaev birinshi kezekte qazaqtyng tarihyna qatysty úzaqqa sozylghan pikirtalasqa resmy týrde nýkte qoyghan tәrizdi. Ádette, qazaqtyng memlekettilik dәstýri tym terenge ketetindigin tarihshylar jaqsy biledi. Alayda, HV ghasyrdyng ekinshi jartysynda tarih sahnasyna shyqqan Qazaq handyghynyng qúrylghan naqty jyldaryna qatysty zertteushiler bir pikirge kele almay, ýnemi daulasatyn. Ghylymy ortadaghy búl pikirtalastar búqaranyng tarihy sanasyna da óz yqpalyn, dәlirek aitqanda, keri әserin tiygizbey qalghan joq. Aynaladaghy halyqtar ózderining memlekettilik tarihyn myndaghan jyldargha aparyp tirep jatqan tústa jәne tarihty ghylym ýshin emes tek qana sayasat ýshin sóz etetinderding qarasy kóbeygen qazirgi kezde Qazaq handyghynyng qúrylghan kezin naqty anyqtay almau halyqtyng kóniline kirbing úyalatatyn jayt edi. Endi, mine, búl pikirtalastargha toqtau salyndy. Jәne de Elbasynyng búl sheshimin tek sayasy qajettilikten tuyndaghan sheshim dep qabyldau dúrys bolmas, sebebi, últtyq tarihtyng birden bir zertteushisi men janashyry kim desek birinshiden, Elbasynyng ózin atasaq әdil bolar edi. Elimizding damuynyng týrli kezenderinde, Preziydent sayasy jәne ekonomikalyq mәselelermen shúghyldana otyryp, әrdayym tariyh, ruhaniyat mәselelerine de birdey kónil bóletin. Preziydent kóptegen zertteulerge bastamashy bolyp qoymay, sol zertteulerding qorytyndylaryn ghalymdarmen úzaq uaqyt birge otyryp jii taldaytyn da. Elbasynyng bastamasymen, sol sebepti, Qazaq handyghynyng qúryluy, últtyng arghy-bergi tarihy, ruhany jәne materialdyq mәdeniyetin týbegeyli zertteu mәselesine basymdyq berildi. Sol ýshin memleket qyruar qarjy bólip, kóptegen júmystar atqaryldy. Mәselen, 2004 jyly últtyng tarihy men mәdeny qúndylyqtaryn týgendeu ýshin «Mәdeny múra» baghdarlamasy qabyldanyp, jyldar boyy jýrgizildi. Atalghan baghdarlama ýshin memleket qazynasynan 8 mlrd. 280 mln. tengeden astam qarjy bólingen bolatyn. Yaghni, Preziydentting bastamasymen jýzege asyrylghan baghdarlama arqyly biz, eng aldymen, qazaqtyng tarihyna, salt-dәstýri men mәdeniyetine, ónerine qatysty qúndy derekterdi jinaqtadyq. Tarihiy-mәdeny eskertkishter qalpyna keltirildi. Arheologiyalyq qazbalar jýrgizilip, babalarymyzdan qalghan qúndy jәdigerlerdi taptyq. Tipti, ózge memleketterding aumaghynda qalghan babalardyng zirattaryn da anyqtadyq. Olargha memleket qarjysy arqyly jóndeu júmystary da jýrgizildi. Oghan naqty mysal retinde, Damaskide Ábu Nasyr әl-Farabiyding kesenesi men tarihiy-mәdeny ortalyghyn salu júmystaryn, Damaskidegi Súltan әz-Zahir Beybarys kesenesinin, Kairdegi Súltan Beybarys meshitining restavrasiyasyn ataugha bolady. «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda 537 kitap bir jarym million danamen shygharyldy. Qazaqtyng dәstýrli әn-kýiining «Mәngilik saryn: qazaqtyng 1000 kýii, 1000 әni» antologiyalary jaryq kórdi. Qytay, Týrkiya, Mongholiya, Resey, Japoniya, Iran, Mysyr, Ózbekstan, Armeniya, AQSh jәne Batys Europa elderinen qazaqtyng tarihyna, mәdeniyetine qatysty 5 mynnan astam arhiv qújattary, qoljazbalar, baspa ónimderi alyndy. Yaghni, tarihymyzdy týgendedik. Mol derekter jinadyq. Endi sol derekterdi yqtiyatty týrde qorytyp, saraptama jasap, ghylymy ainalymgha engizu mәselesi túr. Mine, osy «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng tikeley Preziydentting tapsyrmasymen jýzege asyrylghanyn eskeretin bolsaq, demek, Elbasy óz mәlimdemesin tarihshy ghalymdardyng birshama jyldarda jasaghan zertteulerding nәtiyjesin saraptay otyryp shygharghan jәne ghylymy negizdelgen oy týiini dep qabyldau qajet. Ras, kórshi elderdegi sayasy jaghdaylar bizge de óz yqpalyn tiygizetindigi anyq jayt. Qazaqstannyng da Ukrainadaghy oqighalargha beyjay qaramasy belgili. Biraq, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylau tek sol oqighalardyng yqpalymen qabyldanghan sheshim emes. Búl biylikting úzaq jyldar boyghy josparly da tiyanaqty júmysynyng bir nәtiyjesi.
Núrsúltan Nazarbaev Kerey men Jәnibek handar jayly tek osy joly ghana aityp otyrghan joq. 2010 jyldyng mausymynda Astanadaghy Kerey men Jәnibek handardyng eskertkishi ashylghan kezde sóilegen sózinde Preziydent: «Biz elordamyzdyng tórinde úlysymyzdy zamanynda úiystyrghan Kerey men Jәnibek handardyng enseli eskertkishin ashyp otyrmyz. Búl túghyrly tarihymyzgha, bizding eldik dәstýrimizge, myzghymas memleketimizge arnalghan mәngilik belgi. Barshanyz bilesizder, Kerey men Jәnibek handar qasiyetti Qozybasy jerinde Qazaq dep atalatyn handyqtyng alghashqy qadasyn qaghady. Altyn Ordanyng zandy múrageri retinde Shu men Syrdyng arasynda boy kótergen qazaq ordasy uaqyt óte kele úlan-ghayyr dalagha iyelik etti. Týptep kelgende Kerey men Jәnibek túsynda tarih sahnasyna shyqqan «qazaq» degen sóz «egemen, enshisin alghan erkin el» degen maghynany beredi. Babalarymyzdyng úlystyng atyna tanghan azattyq ansaryn aqiqatqa ainaldyru bizding úrpaqtyng mandayyna jazylypty», – degen edi. Bir sózben aitqanda, eldik dәstýrding tereng ekendigin búqaragha sezindiru ýshin jasalghan qadamdar. Tarihy sanany janghyrtu onay is emes ekendigin eskersek, Elbasynyng bastamalary bir-birin tolyqtyrghan, terennen oilastyrylghan dýniyeler. Astanadaghy jana kóshelerge tarihy túlghalarymyzdyn, kóne qalalarymyzdyn, jer-su ataularynyng berilui de osy keshendi jospardyng bir bólshegi. Preziydent astanany Almatydan Arqa tósine kóshirgen sәtte qalada eng birinshi túrghyzylghan eskertkish Kenesary hangha arnalghan bolatyn. 1990 jyldardyng basynda batyrlar men handardyn, 1995 jyly úly Abaydyng mereytoylaryn atap, 1998 jyldy «Halyq birligi men últtyq tarih jyly» dep atau, 2000 jyly Týrkistannyng 1500 jyldyghyn toylau, 2001 jyly Astanagha Kýltegin eskertkishining kóshirmesining әkelinui, 2009 jyly «Qazaq eli» monumentining ashyluy, 2011 jyly Astanada «Mәngilik El» saltanat qaqpasynyng ornatyluy últtyq tarihty nasihattap, eldik dәstýrdi búqaranyng sanasynda janghyrtugha baghyttalghan jýieli de salmaqty sayasattyng kórinisi men nәtiyjesi.
Memlekettilik sabaqtastyghy
Memlekettilik dәstýrding terendigin pash etu, ony airyqsha atap ótu HH ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastap jii bayqala bastady. Shamasy, búl da memlekettik iydeyalogiyasynyn, qoghamdy bir iydeya tóniregine júmyldyrudyng tәsilderining biri bolsa kerek. Tipti, múnday mereytoylar qarsanynda kóptegen әleumettik-ekonomikalyq mәseleler de sheshimin tauyp jatady. Mәselen, 1971 jyly Iran eli parsy memlekettiligining 2500 jyldyghyn toylaghan. Olar óz memlekettiligining basyn Ahemen әuletining patshasy Kirden bastaydy. Osy mereke qarsanynda elde 2500 mektep salyndy. Kóptegen qalalarda abattandyru júmystary jýrgizilgen. Iri kәsiporyndar men kompaniyalar mektep, auruhana salu júmystaryna belsene qatysty. Mereytoydan habar taratu ýshin әlemning iri BAQ-tary men aqparattyq agenttikterinen 600-den astam jurnalist kelgen. 52 memleketting basshylary men ýkimet basshylary qatysty merekege. Bir sózben aitqanda, Iran ýshin asa iri PR aksiya boldy ol. Alayda, mereytoy qarsanynda birinshi kezekte eldegi bilim beru jýiesine týbegeyli ózgerister jasaldy. Sauatsyzdyq mólsheri tómendedi. Júmyssyzdar sany azaydy. Densaulyq saqtau mekemelerining sany artty. Yaghni, parsylar óz memlekettiligining mereytoyyn tek tamasha iydeologiyagha ghana emes, әleumettik-ekonomikalyq janghyrudyng qúralyna ainaldyrghan bolatyn.
Býginde Irannyng ýlgisin Týrkiya paydalanuda. Týrikter 2023 jyly ótetin Týrkiya Respublikasynyng 100 jyldyghyna arnalghan keshendi jobalardy bastap ketti. Yaghni, ekonomiykany odan әrmen damytu, qoghamdy demokratiyalandyra týsu, bilim beru, densaulyq saqtaudy damytu, últaralyq tatulyqty nyghaytu, aimaqtardyng arasyndaghy әleumettik-ekonomikalyq aiyrmashylyqtardy joi, zamanauy infraqúrylymdar jasaqtau týrikterding maqsaty qazir. Alayda, resmy Ankara memlekettilik dәstýrding terendigine ýnilmedi. Seljúq memleketi men Osman imperiyasynan beri ýzilmegen memlekettilik dәstýrdi nasihattap otyrghan joq. Kerisinshe, Atatýrik qúrghan respublikanyng mereytoyyna qúrmet basym.
Bir bayqaghanymyz – memlekettilik dәstýrding tarihyna ýnilu, ony iydeologiya retinde paydalanu azamattyq últ qalyptasa qoymaghan elderde bayqaluda. Ózderining etnostyq tegine qaramastan «amerikalyqpyz», «fransuzbyz», «germaniyalyqpyz» deytin halyq qalyptasyp ýlgergen Batys Europada memlekettilik tarihyn toylau siyrek. Kerisinshe, naqty etnostyq tegin úmytpaghan jәne ony maqtan tútatyn halyqtar memlekettilikting tarihyna erekshe mәn berip keledi. Oghan 1981 jyly Bolgariyanyng óz memlekettiligining 1300 jyldyghyn, 2000 jyly Vengriyanyng memlekettilikting 1100 jyldyghyn toylaghanyn mysal retinde atap ótuge bolady. Al, postkenestik elderge kelsek, 1999 jyly Tәjikstan óz memlekettiligining 1100 jyldyghyn toylady. Olar IH-H ghasyrlarda Ortalyq Aziyada biylik qúrghan Samany әuleti kezinde tәjik últy men tili qalyptasqanyn algha tartady. Al, Resey Federasiyasy 2012 jyly memlekettilikting 1150 jyldyghyn toylady. Tipti, búl mereytoydy Belarusi jәne Ukraina elderimen birlesip atap ótu mәselesi de qarastyryldy. Mereytoylyq sharalar reseylikterding býginde nasihattala bastalghan «Orys әlemi» iydeyasynyng ainalasyna toptasa týsuine airyqsha yqpal etti. Ózbekstan bolsa Ámir Temirding mereytoyymen ghana shektelgen. Biraq, ózbekter týrli qalalardyng mereytoylaryn atap ótude.
Memlekettilik dәstýrdi óte myqty iydeologiya qúralyna ainaldyra bilgen elderding biri – Mongholiya. Monghol júrty ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynan bastap-aq tarihy tanymdy janghyrtugha myqtap kirisip ketti. 2006 jyly Mongholiya Shynghys han qúrghan monghol memleketining 800 jyldyghyn atap ótti. Mereytoydyng tek tarihy ghana astarynyng bolmaytyndyghyn saltanatty sharagha AQSh auyl sharuashylyghy ministri Maykl Yohans bastaghan arnayy delegasiyanyng kelgeninen-aq angharugha bolady. Ameriykalyq sayasatkerler preziydent Dj. Bushtyng qúttyqtauyn jetkizgen. Resmy Ulan-Bator mereytoydy últty әlemge tanytudyng qúraly retinde de paydalana bildi. Alayda, mongholdar memlekettilik dәstýrding tarihyn tipten terendete týsti. Ári kýlli týrkige ortaq tarihty jeke iyemdene bastaghanyn bayqaymyz. Olar2011 jyly Ghún memleketining 2220 jyldyghyn da resmy týrde atap ótken. Alayda, songhy kezderi ghúndardy tikeley monghol retinde baghalau beleng ala bastady. Nәtiyjesinde, Mongholiya turizm salasyn әjeptәuir damytty, elge keletin turister sany jyl sanap artyp keledi. Tek 2013 jyldyng ózinde Mongholiyagha 500 myngha juyq turist barghan. Investorlar da elge kele bastady. Qazir Mongholiya jan basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim mólsheri óte jyldam artyp kele jatqan el. Biraq, qalay bolghanda da mongholdar memlekettilik dәstýrdi tek iydeolgiya qúraly ghana emes, óte jaqsy úiymdastyrylghan PR aksiyalaryna ainaldyra bildi.
Qalay bolghanda da, memleket qúryluy mereytoyy tek sol memleketting әlemge ózin ózi tanytu ýshin emes, al eng aldymen azamattardyng patriottyq sezimderin arttyru ýshin úiymdastyrylady. Mysaly, Qytay Kommunistik partiyasynyng jetekshileri 2013 jylghy partiya sezinde aldaghy onjyldyqtardyng negizgi maqsaty retinde Qytay Halyq Respubliykasynyng 2049 jyly atalatyn 100 jyldyghyna dayyndaludy bekitti. Sol siyaqty 2023 jyly atalyp ótetin Týrkiya Respublikasynyng 100 jyldyghy da eng aldymen ishki auditoriyagha arnalghan is-sharalar.
Sondyqtan, Qazaq handyghynyng mereytoyyn ótkizude ózge elderding tәjiriybesin de qarau qajet.
«Mәngilik el» iydeyasy – memlekettilik dәstýri
Preziydent sózining astarynan úqqan songhy payymymyz tarihty nasihattau arqyly memlekettilik dәstýri birte-birte últtyq iydeologiyagha ainalyp kele jatqandyghy. Ádette, «memlekettilik» úghymyn tek memlekettik qúrylym retinde baghalaymyz. Alayda, memlekettilik degenimiz, tarihta óz memleketin qúra bilgen halyqtardyng damu dengeyimen de ólshenedi. Ári memleketting damuy men qyzmetin úiymdastyrugha qajet iydeyalar men kózqarastardyng tútastay jýiesin de «memlekettilik» dep baghalaydy birqatar sarapshylar. Demek, «Mәngilik El» iydeyasy últtyq-memlekettik iydeyanyng negizi, irgetasy desek te bolady. Jәne de, eng bastysy, búl iydeya elding ótkenine ghana qatysty emes, bolashaghyna qyzmet etetin iydeya.
Kóne týrkiler ansaghan Mәngilik El shyn mәnisinde búl býgingi bizding týsinigimizdegi memleket. Bizding babalarymyz shynayy týrde berik, ózgelerge de yqpalyn jýrgize alatyn memleket retinde kórgisi keldi, mine, bizding úrpaqtyng mandayyna sol babalarymyzdyng arman etken quatty da yqpaldy memleket qúru baqyty tiydi. Sondyqtan, erteng tek Qazaq handyghynyng mereytoyy emes, sonymen qatar, 2017 jyly Týrik qaghandyghynyng 1465 jyldyghy, 2024 jyly Altyn Orda memleketining 800 jyldyghy siyaqty atauly datalardy da úmytpauymyz tiyis. Áriyne, Qazaq handyghynyng qúrylghan jylyn anyqtap, oghan layyqty bagha bermey túryp, Qazaq memleketin qúrghan han-súltandargha, batyrlargha qúrmet kórsetpey túryp, kýlli týrkilik qúndylyqtargha iyelik etuge úmtylu erte shyghar, biraq biz kýlli týrkining atajúrtynda otyrghan elmiz. Onyng ýstine, Mәngilik El iydeyasyn qayta janghyrtu arqyly Qazaq memleketi ózin bayaghy Dala imperiyalarynyng múrageri, kóne memlekettilik dәstýrlerding jalghastyrushysy etip jariyalauda. Týptin-týbinde býginde biz aityp jýrgen «Mәngilik El» úghymyn orys tilindegi «derjavnosti» sózining balamasy retinde qabyldaugha bolady. Biz jay kópting biri bolatyn memleket emes, ozyq, yqpaldy memleket qúrugha úmtyluymyz qajet. Sebebi, qazirgi zamanda tek belsendi, quatty memleket qana ómirshen, qaterlerge tótep bere alady. Osydan birneshe jyl búryn, Qazaqstan damyghan elu eldin, endi otyz elding qataryna enu qajettigi jónindegi Elbasynyng sózderi búl tek jay úran sózder emes, últty, halyqty tek algha, bәsekege qabiletti bolugha tartqan Strategiya.
Sondyqtan, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy qazaqtyng jana sapagha kóteriluining kezekti manyzdy mejesi. Búl is-sharagha mereytoy dep emes, al eng bastysy bolashaqta últtyng sapasyn, memlekettilikti arttyru men azamattardyng jýreginde memleketshildik sezimin úyalatudyng jana bir mýmkindigi dep qarauymyz qajet. Yaghni, basty maqsat – Memlekettilik dәstýrding sabaqtastyghyn janghyrtu, bekitu. Jәne de búl mereytoy «Mәngilik El» iydeyasyn búqaranyng sanasyna siniru ýshin qajet.
Erlan QARIYN,
Qazaqstan Respublikasy Preziydenti
janyndaghy Strategiyalyq zertteuler institutynyng diyrektory, sayasy ghylymdar kandidaty.
"Egemen Qazaqstan"