Qúrannan qate izdegen Millerding taghdyry qalay boldy?
Islam dinin qabyldau oqighasy
Kýnderding kýni ol Qúrandy tolyqtay oqyp shyghugha bel buady. Maqsat –bireu. Músylmandardy hristian dinine nasihattau barysynda, Qúrannyng qatelikterin olardyng betine basu. Ol 15 ghasyr búryn jazylghan kóne kitap ishinen shól dala jәne sol saryndaghy oqighalardy oqimyn degen oida boldy. Biraq, Qúrannan әlemdegi eshbir kitapta jazylmaghan dýniyelerdi oqyghan kezde abdyrap qaldy.
Sonda da ol ýmitin ýzbey, Múhammed payghambar (s.gh.s.) júbayy Hadisha jәne úl-qyzdarynan aiyrylghan kezdegi jýikesi júqaryp, kýizeliske úshyraghany jayly bir jazbalar oqimyn dep oilaghan-tyn. Kerisinshe, tolyqtay «Mәriyam» atty sýreni kórgende qatty tang qaldy. Mәriyam anagha degen Qúrandaghy qúrmet basqa kiyeli kitaptardyng eshqaysysynda joq edi. Tipti, Injilding ózinde de. Al, Aysha nemese Fatima degen sýreler atymen joq. Sonymen birge, Isa (gh.s.) esimi Qúranda 25 ret atalyp ótken. Al, Múhammed (s.gh.s.) esimin qansha ýnilip izdegenimen, bar-joghy bes-aq jerden kezdestirgen Garidyng tandanysy úlghaya týsti.
Biraq, әlde de bolsa, bir qate tauyp alarmyn degen oimen Qúrandy oquyn toqtatpaydy. Sonda: «Olar Qúrangha zer salyp qaramay ma? Eger ol (Qúran) Alladan basqa bireuding tarapynan bolghanda, olar onda kóptegen qayshylyqtar tabar edi[1]»,– degen ayatty oqyghanda shalqasynan týsti.
Doktor G.Miller búl ayat jóninde: «Qazirgi tandaghy ghylym negizi – teoriyasy dúrys bolu ýshin onyn, qatelerin anyqtap, olardy týzetu. Al, Qúrannyng músylman jәne músylman emesterge Qúran ishinen qate tabugha shaqyruy – ghajayyp qúbylys. Biraq, ol qateni tabu qayda!», – degen eken. Osynday oigha toqtaghan ol: «Álemde eshbir kitap avtory shygharmasyn jazyp bolghan son, enbegimde eshbir qate-kemshilik joq, qalasandar ózdering izdep kórinder dep aitugha batyly barmas edi», – degen eken.
Doktor G.Millerdi erekshe tang qaldyrghan ayattardyng biri: «Aspan men jer birtútas bolyp, biz olardy ajyratqanymyzdy jәne әrbir tiri nәrseni sudan jasaghanymyzdy kýpirlik etushiler kórmey me? Olar sonda da senbey me?[2]». Doktor: «Shyn mәninde, búl ayat – 1973 jyly Nobeli syilyghy berilgen ghylymy janalyq – ýlken jarylys teoriyasynyng dәl ózi. Ayatta qazirgi ghalam ýlken jarylys nәtiyjesinde payda bolghanyn bayandauda», – deydi.
Ayattyng songhy bóliginde su tirshilik kózi ekeni aitylady. Doktor Gary Miller: «Búl – erekshe tang qalatyn jayt. Ghylym songhy jyldary ashqan janalyqtyng biri, jasusha 80 payyz sitaplazmadan qúralady. Sitaplazma – sudyng negizgi qúramy. 1400 jyl búryn jazu-syzudy bilmeytin kisi aspannan iylәhy uahy kelmese, qalaysha múnyng barlyghyn bilui mýmkin», – degen eken.
Osylaysha, Miller 1977 jyly Islam dinin qabyldaydy. Islam dini nasihatshylarynyng birine ainalghan G.Miller sebebimen kóptegen adamdar músylman boldy.
Múhammed Ibrahiym
muslim.kz