Zira NAURYZBAEVA, mәdeniyettanushy, T.Ásemqúlovtyng júbayy:

– ZIRA APAY, TALASBEK AGhAMYZBEN TANYSTYQTARYNYZ QALAY BASTALGhAN EDI?
– Talasbekpen alghash 1995 jyldyng kýzinde konservatoriya professory Ásiya Múhambetovanyng ýiinde tanystyq. Oghan deyin professor apayymyz: «Senderdi ghylymy pikir almasularyng ýshin tanystyryp jatyrmyn. Basqalay jaghday oryn alyp jatsa, meni aralastyrmaysyndar», – dep birden eskertken bolatyn. Búl sózge asa mәn bere qoymadym. Óitkeni ol uaqytta anam men ýlken aghamnyng qatty auyryp, otbasymdaghy jaghdaydyng qiyndap, túrmys qúru turaly oidyng týsime de kirmegen sәti edi. Jәne kishkentayymnan ýidegiler meni otbasynyng sýienishi kóretin. Biraq Talasbek pәterge kirgen sәtte-aq bir ishki dauys «Osy adammen taghdyryndy toghystyrmasan, qalghan ómiring jalghan bolyp qala beredi» degendey boldy. Múny tipti dauys deuge de kelmes, bir ishki týisik shyghar.
Bala kezimde de, keyin eseygende de men ýshin kitap oqudan artyq is bolmaytyn әri eng qyzyq dýniyeler alysta ótip jatqanday kórinetin. Dúrysy, kitap jazatyn jazushylar alysta túryp, al ózim ómirde joq shygharmyn dep sezinetin edim. Ózimnen 12 jas ýlken әri ýisiz-kýisiz, jaghdayy joq, ómirden sharshaghan adammen bas qosu turaly oidyng ózi meni qorqytty. Tipti Talasbekke qarap, «mening aqboz atty hanzadamnyng osy bolghany ma?» dep janym jabyrqady.
Ásiya apaydyng ýiinde shay iship, әngimelesip bolghannan keyin Talasbek meni ýige shygharyp salatyn boldy. Jolda qazaq mifologiyasy turaly nebir ghajap dýniyelerdi әngimeledi. Sonyng aldynda ghana mifologiya turaly kandidattyq dissertasiya qorghap, keybir súraqtardyng jauabyn tappay jýr edim. Mysaly, Qorqyt ata turaly anyzdarda bir-birine qarama-qayshy jayttar bar bolatyn. Mening dissertasiyamdy oqymaghan Talasbek qarapayym әngimesinde men izdegen súraqtargha onay jauap berip kele jatty. Múnday sәikestik meni eriksiz tanghaldyrdy.
Sol alghashqy kezdesuden keyin de konferensiya, konsertterde kórisip qalyp jýrdik. Talasbek meni bayqamaghanday synay tanytatyn. Birde Á.Múhambetova Talasbekting epos turaly studenttik zertteuin oqugha berdi. Men ony avtordyng rúqsatymen maqala retinde dayyndap, baspagha berdim. Ol uaqytta «Gorizont» gazetining bas redaktory Darhan Mynbaymen jaqsy aralasatyn edim. Ol kisi qyzyqty materialdar súrap túratyn. Izdegenge súraghan dóp kelip, Talasbekting maqalasyn «Kazahskiy epos: Chelovecheskiy duh v poiskah iznachalinogo smysla» degen ataumen gazetke berdim. Maqala oqyghandargha óte jaqsy әser etti. Jazghan dýniyelerining jariyalanghanyn onsha qalamaytynday kórinetin Talasbek te qatty quanghan sekildi. Onyng maqalalarynyng jariyalanbaghanyna úzaq uaqyt bolghanyn tek keyin bildim ghoy.
Kóktemning basy boluy kerek, bir kýni týngi saghat ekining kezinde Talasbek habarlasty da, ózine kýieuge shyghugha úsynys bildirdi. Qalay aitty deysiz ghoy?.. «Maghan óz taghdyrynyzdy senip tapsyra alasyz ba?» – dedi. Múnday úsynys meni qatty tanghaldyrdy, ózimshe shart qoyyp, tәrbiyelemek bolyp onyng qazir iship alghanyn esine týsirdim. Talasbek sonda da qoymay: «IYә, men qazir maspyn. Biraq siz qazir jauap beriniz: «iyә» ma, «joq» pa?» – dedi. «Sizdi dúrys tanymaymyn ghoy...» – dep qipaqtaghan maghan: «Siz mening maqalalarymdy oqydynyz, kýilerimdi tyndadynyz. Meni olardan bólip qaraugha bolmaydy», – dedi. Ýndemey qaldym. Eger osy joly kelispesem, Talasbekting qaytadan búl taqyrypqa oralmaytynyn, tipti ony osydan keyin kóru-kórmeuimning ózi neghaybyl ekenin sol sәtte jaqsy týsindim.
Keyin bilgenimdey, Talasbek ózining sәtsiz ómirinen qalay sharshaghanyn aityp berdi ghoy. Ol sol kýni Ázirbayjan Mәmbetov pen Ghaziza Júbanovanyng úldary Álibiyding ýiinde bolyp, birge ishedi. Týnning bir uaghynda stalindik repressiyanyng qúrbandary túrghan ýiding qasireti keudesin qysyp, oyanyp ketedi de, ózining baqytsyz taghdyryna nalyp, birjola bú dýniyeden ketkisi keledi. Biraq sol sәtte esine men týsip, songhy ret әreket etip kórmekke bekinip, maghan habarlasyp túrghan beti eken. Sony sezgendey men de: «Eger erteng mastyghynyzdan aiyghyp, úsynysynyzdy qayta aitsanyz, men «iyә» dep jauap beremin», – dedim. Mine, osy oqighadan keyin ghana biz kezdesip, jýre bastadyq. 1996 jyldyng mamyrynda ýilenu toyymyz ótti.
Túrmysqa shyqqanymda talantty, biraq ómirde joly bola qoymaghan adamgha kómektessem degen maqsat qana boldy. Shynymdy aitsam, otbasylyq odaghymyzdyng bayandy bolatynyna ózim de senimsiz edim. Negizi, ómirimdegi eng manyzdy mәselelerdi aqylgha salyp sheshetinmin, al osy joly ishki týisigimning sheshimine jýgindim. Túrmysqa shyqpay túryp QazMU-ding rektoratyndaghy júmys kabiynetimde otyrghanymda qúrbylarym, gruppalas qyzdar kýieulerining ýstinen shaghym týsirip, ajyrasatynyn aityp maghan kóp keletin. Keybiri «túrmysqa shyqpaghan sen aqyldysyn» dep maqtap ta ketetin. Olar jaqsy otbasynan shyqqan, ómirde óz ornyn qalyptastyrghan kýieulerinen ajyrasyp jatty, al men tanymaytyn, bilmeytin adamgha túrmysqa shyghyp bara jatqanymdy olargha aitugha da úyaldym. Bizding ýilenu toyymyzda Jabayhan Ábdildinning inisi, ata-anamnyng jaqyn dosy, fizika-matematika ghylymdarynyng doktory, akademik Meyirhan Ábdildin asaba boldy. Ol toy barysynda Talasbekten dәstýrimizde joq bolsa da, bir kýy oinap beruin ótindi. Talasbek Tәttimbetting kýilerining birin shertti. Ádemi dausy bar, muzykany jaqsy týsinetin Meyirhan agha ata-anama: «Sizderdi qúttyqtaymyn, kýieubalalarynyz jaqsy adam eken», – dedi Talasbekting kýiin yqylaspen tyndap bolyp. Sosyn Meyirhan agha maghan búrylyp: «Aynalayyn Zira, men seni bala kezinnen bilemin, aqyldysyn, meni de dúrys týsinesing dep oilaymyn. Kýieuindi janynnan shygharmaugha tyrysyp jantalaspa, qadaghalama da. Er adam ósui ýshin, aqsha tabuy ýshin ýide emes, týzde kóp boluy kerek, adamdarmen aralasuy kerek», – dedi. Men Meyirhan aghanyng osy sózderin ýnemi esimde ústadym. Ony eshqashan qadaghalaugha tyrysqan emespin.
– TALASBEK AGhA OTBASYNDA QANDAY EDI?
– Otbasylyq ómirde Talas senimdi, arqa sýieytin adamym bola bildi. Maghan dauys kótergen kezi bolghan emes. Ol «Taghdyrynyzdy maghan tapsyrasyz ba?» dep teginnen-tegin aitpasa kerek. Oghan túrmysqa shyqqannan keyin ýnemi senim arta alatyn, kez kelgen sәtte qorghaytyn, «әielim men bala-shagham tarshylyq kórmesin» dep kýn-týni tynbay enbek etetin jannyng janymda payda bolghanyn týsindim. Tәuligine 16-18 saghat júmys istep, aqsha tauyp, bizge pәter satyp aldy. Odan ýnemi demalyp, shygharmashylyghymen ghana ainalysuyn ótinetinmin. Auyrghanyna qaramastan júmysyn toqtatpady, audarmalar jasap, qalamaqy ýshin ózine qyzyq emes taqyryptarda maqalalar jazdy.
Negizi, Talasbek ýilenbey túryp ta óz jaghdayyn jasap alugha shamasy jetetin adam edi. Biraq onyng adamdardyng ótinishine «joq» dep aita almaytyn qasiyeti bar. «Aghalary» men «dostary» ýshin audarmalar jasap, dissertasiya men kitaptar jazyp jýre bergen. Ýilengennen keyin Talas adamdarmen qarym-qatynasty basqasha qúrugha tyrysty. Birde konservatoriyadaghy ústazdardyng biri maghan: «Jenge, sizdi konservatoriyada qanshama adamnyng jek kóretinin bilseniz ghoy! Sizderding toylarynyz bolghan kýni talay adamnyng ghylymdaghy joly ýzildi emes pe?» – degeni bar. Sonyng ózinde mening kózimshe eki jyl ishinde Talasty «dostary» 10 myng dollargha «laqtyryp» ketipti. Al ol kezde Almatydan ýsh bólmeli pәterdi 5 myng dollargha alugha bolatyn.
Alghash ayaghymnyng auyr ekenin aitqanymda Talasbek: «Mening bala sýigim kelmeydi. Óz balamnyng kóringenning bosaghasynda jýrip qinalghanyn qalamaymyn...» – degen edi uayymdap. Sodan keyin ghana jazghandary ýshin qalamaqy talap etip, avans alyp, «anany jazyp bershi, mynany audaryp bershi» degen bitpeytin ótinishterden bas tarta bastady. Mine, osy kezde eski dostarynyng toqsan payyzy syrt ainalyp ketti.

– SIZDI TALASBEK AGhANYNG QANDAY QASIYETTERI BAURAP ALGhAN EDI?
– Talasbekting aqkónildigi men adamgershilik qasiyetteri meni tanghaldyrushy edi. Ýlken talant, aqyl-parasat, bilimning iyesi bola túra, ol 20 jyl boyy orta dengeydegi adamdardyng mansap jolyndaghy kýresin ýnsiz baqylady. Bireuler plagiattyng arqasynda ataqty bolsa, endi bireuler orys tilindegi kitapty qazaqshagha audaryp, óz atynan berip, danqqa ie bolyp jatty. Talasbek onyng bәrin kózimen kórdi, biraq ashulanghan joq. Ol ózine onsha únay bermeytin adamnyng halyq ýshin birdene istegenin kórse, habarlasyp qúttyqtaudan arlanbaytyn. Biraq songhy jyldary satqyndyq pen bitpeytin ayaqtan shaludan sharshap ketken edi.
Talasbek – jalghyz ómir sýrip, jalghyzdyqta qayghyryp ýirengen jan. Biraq ózining tabighatynda otbasylyq ómirge beyim edi. Biz ýilengennen keyin mening tuystaryma da qamqorlyghyn ayaghan joq. Al onyng ózine qaraylap, qamqorlyq tanytsa, balasha mәz bolatyn. Ýilengennen keyin bir kýni janbyrdyng astynda qalyp, ýige su-su bolyp keldi. Kiyim auystyrghysy kelmegenine qaramastan, qúrghaq kiyimderdi kiiin talap etip, shashyn sýlgimen sýrtip berdim. Osy bir qarapayym is onyng kózine jas ýiirip: «Men ózimning ýilengenimdi, maghan qamqorlyq tanytatyn әielim bar ekenin endi sezinip jatyrmyn. Búryn osylay bolsa jýre berushi edim, kiyim ýstimde keuip keter edi», – degeni bar.
Talasbek adamgha janashyr bolatyn. Ásirese qyzdargha, әiel zatyna, jalghyzbasty analargha jýregi auyryp túratyn. 2000 jyly ol bir oblystyq gazetting atynan «Soros-Qazaqstan» qorynyng bayqauyna qatysty. Jengen jaghdayda qor jýldeni gazetting atyna audaryp, redaksiya onyng jartysyn Talasbekke tapsyruy tiyis bolatyn. Rasymen de Talasbekting maqalalary jenip shyqty. Biraq redaktor sózinen ainyp, Talasbekke bolmashy ghana aqsha tóledi. Ony bilgen men qorgha habarlasyp edim, olar redaksiyanyng ishki jaghdayyna aralaspaytynyn, tek jaramsyz etip, syilyqty týgeldey qaytaryp ala alatyndaryn aitty. Prinsip ýshin oghan barugha da dayyn edim, biraq Talasbek: «Gazettegi qyzdar jenisimizge quanyp, óz ailyqtarynan dastarhan jayyp jatyr. Olardyng alatyndary – bar-joghy ýsh-tórt myng tenge. Onyng jartysyna birigip bir bólme jaldaydy. Biz almasaq ta, sol qyzdargha syiaqy beriledi ghoy», – dep meni toqtatty. Osynday jaghdaylar óte kóp bolatyn.
Talasbek – arqasy bar adam. Onymen ómir sýre otyryp, әruaqtar әlemi, o dýniyening baryna senbeu mýmkin emes edi. Ol týsinde ótken zaman soghystaryn, kóne týrki taypalarynyn, bizding ata-babalarymyzdyng aqyrghy shayqastaryn jii kóretin. Onday týnderi auyr demalyp, entigip jylap shyghatyn. Múnday jaghdaygha týsetinin alghash Abylay han turaly «Kókbalaqtyng ólimi» atty kinossenariy jazghanynda kórdim. Qyzymyz ol kezde jasqa da tolmaghan, týnimen qinalyp shyqqan әkesimen ol da úiyqtaghan kýii entigip, shynghyryp jylap shyqty. Hadisha әkesine qatty úqsaydy. Ayaghym auyr kezde ainalamdaghylardyng barlyghy «úl» dep jatqanda, Talasbek qana: «Búl – qyz bala. Týsimde ol mening kózime qarady, men onyng qyz bala ekenin birden týsindim. Jaratushym bizge qyz syilady», – degen bolatyn.
Talasbek ózine ruhy jaqyn adamdardy ómirde bir-eki-aq ret kórse de, qanday jaghdayda jýrgenin sezip qoyatyn. Tanerteng oyana sala «General (Asqarov) jylap jatyr, onyng әieli qaytys boldy» nemese «Boranqúl (Qoshmaghambetov) qaytys boldy», «Janghalidy bireu renjitken, qorlanyp jatyr» deytin. Arada biraz uaqyt ótkende osy aitqandaryn rastaytyn habar kelip túratyn. Janymyzday jaqsy kóretin synshy Zeynolla Serikqaliyevtyng auyryp jatqan kezi edi. Birde tanerteng oyanghan Talasbek: «Tangha juyq týs kórdim. Zeynolla agha jap-jas, әdemi, kýlip bizding ýige kiripti», – dedi. Quanyp ketken men: «Yaghny Zeynolla agha jazylatyn boldy ghoy?» – dep edim, Talasbek basyn shayqap: «Joq, ol bizben qoshtasugha kelipti», – dedi. Bir saghattan keyin Zeynolla aghanyng ómirden ótkeni turaly jaysyz habar keldi. Tek Serikbol Qondybaydyng ólimi turaly ghana bilmey qaldy, óitkeni ol kezde Talasbekting týsine basqa ayan kirgen edi. Serikbol turaly habar kelip, men jylap otyr edim, Talasbek: «Men býgin týs kórdim, jaqynda úlymyz bolady. Ol óte myqty әri nәzik jandy eken. Qatty jylay berme, mýmkin, qazirding ózinde ayaghyng auyr shyghar», – dedi. Aytqany keldi, arada jarty jyl ótkende segiz jyl kýtken úlymyzdy kóterdim. Talasbekting «myqty әri nәzik bolady» degenin týsinbeushi edim, biraq Jansýgirimiz rasymen sonday. Alty-jeti qúrdas balagha qarsy túryp jalghyz ózi tóbeleskennen qashpaydy, biraq jýregi óte sezimtal. Aytpaqshy, Talasbekting ózi shauyp jasaghan dombyrasy turaly, onymen baylanysty qyzyqty oqigha turaly «Sopernisa» – «Kýndes» degen әngimede jazghan bolatynmyn. Onda oidan qúralghan eshtene joq.
– AGhA AUYRYP JÝRUShI ME EDI? NEGE KÝTPEGEN JAGhDAYDA ÓMIRDEN ÓTIP KETTI?
– Talasbekting densaulyghy bala kezinen dúrys bolmaghan siyaqty. Soghan qaramastan ol óte myqty adam bolatyn. Murmanskide әskerde jýrgeninde asqazanynda jara payda bolghany, kózining kórui nashar ekeni belgili bolady. Jaqsy em men kýtim jasaghan gospitalidyng hirurgi Bogdan Muhoirge Talasbek ómir boyy riza bolyp ótti. Al 36 jasynda mikroinsulit aldy. Oghan bireuding qatty qorlaghany sebep bolsa kerek. Ol kezde Gornyy Gigant jaqta úighyrlardyng pәterin (vremyanka) jaldap túrady eken. Sonda kelip, basy qatty auyrghannan keyin jatyp qalady. Oyanghanynda denesining ong jaq bóligi qozghalmaytynyn bayqaydy. Talasbek sonda qimyldamaqqa әreket etip kóp kýnder men týnderdi ótkizedi. Qozghala almaghan qalpynda ýide eki apta jatsa kerek. Aqyryn-aqyryn qol-ayaghy qimylgha kelip, Talasbek qaytadan dombyrasyn oinay bas­taydy. Ýilenu toyynyng aldynda da ol birneshe kýnge joghalyp ketip, óni qashqan kýide qayta oraldy. Ne bolghanyn súrap edim, auyrghanyn aitty. Súp-súr jýzinen shoshyp, ýige әkelip, qan qysymyn ólshep edim, kóterilip ketken eken. «Jedel jәrdemnin» kómeginen qashqan son, ata-anamnyng rúqsatymen ýide qaldyrugha tura keldi.
Talasbek ýy alamyz dep jantalasyp, densaulyghyn odan sayyn qúrtyp aldy. 2000 jyly bauyry isinip, holesistitting asqynuy degen diagnoz qoyyldy. Oghan my tamyrlarynyng tartyluyn qosynyz. Sozylmaly bronhiyti de asqynyp, 2005 jyly demikpe derti payda bola bastady. Maghan osy aurulardyng barlyghy psihologiyalyq uayym-qayghydan payda bolghan siyaqty kórinedi. Osy kezderi Talasbekti «Júldyz» jurnalyndaghy qyzmetinen bosatty, ekeumiz birge shygharyp jýrgen «Ruh-Miras» alimanaghyn jauyp tastady. Ony eshqayda júmysqa almady. «Eluge kelip túryp otbasymdy asyray almay qalamyn ba?» degen qorqynysh boldy. Jarty jyl jazu ýstelining ýstine jastyq qoyyp, otyryp úiyq­tap jýrdi. Jatsa, dem ala almay túnshyghatyn edi. Soghan qaramastan kýndiz janadan tughan Jansýgirdi kóterip jýre beretin.
Ol dәrigerlerge onsha senbeytin, olargha qaralghandy jaqsy kórmeytin, ýide óz betinshe halyqtyq medisinamen emdelip jýrdi. Áriyne, onyng bәri uaqytsha kómektesti, keyin auru qayta ainalyp soqty. Talastyng atasy da, әke-sheshesi de jaman aurudan qaytys bolghan. Soghan oray onyng obyrdyng emin tabam degen niyetpen medinstitutta eki jyl oqyghany bar. Sondyqtan bolar, dәrigerlerge qaraghanda óz auruymdy ózim jaqsyraq emdey alamyn dep oilaytyn. Basqa adamdargha da kómektesuge tyrysty. Rasymen biraz adamdar Talasbekting aitqan aqylymen aurularynan aiyqty.
Osydan eki jyl búryn Doshan agha (Joljaqsynov) Talasbekti emdetem dep Últtyq medisinalyq zertteu ortalyghyna jatqyzdy, onda «jýrekten basqa sau jeri joq» degen edi. Taghdyr shyghar, basqadan emes, jýreginen ketti. Talasbek songhy jyldary ómir sýruden, aurudan, adamdardan sharshaghanyn, tek otbasy ýshin ghana ómir sýrip jýrgenin aita beretin. Key kezde týs kórgenin, týsinde auruynyng bәrinen aiyghyp, quanyshty, baqytty jana ómir bastap jýrgenin aitatyn. Ol jana ómirding o dýniyedegi ómir ekenin endi týsinip otyrmyn. Talasbek anyq týs kórse de, ony barlyq qazaqtar sekildi jaqsylyqqa joryghysy kelgen shyghar. «Myna ómir jalghan. Eki ghana manyzdy nәrse bar: ol – balalardy jetkizu jәne kitap jazu. Josparlarymyz kóp, әli 30 jyl ómir sýruimiz kerek», – deytin.
Qazir oilap otyrsam, songhy kezde mәn bermegenmen men de birdene sezgen sekildimin. Beymaza boldym, eshtenege zauqym soqpaytyn. Tamyz aiynyng ayaghynda otbasymyzben Týrkiyagha bardyq. Onda da kónil-kýiim óz-ózinen búzylyp, jylay bergim keldi. 14 qyrkýiek kýni Talasbekti Almatygha shygharyp saldym. Ol keterinde óte kónildi boldy. Qaytyp kelgennen keyin Jansýgirge dombyra jasaudy ýiretetinin, «Taltýsti» ayaqtaytynyn, sosyn bizding Nobeli syilyghyn alatynymyzdy aitty. Taksiyge otyryp ketip bara jatqan onyng sonynan qarap túryp, óz-ózimnen jylaghym keldi. Kónil-kýiimdegi ózgeristi balalargha kórsetkim kelmey, ýy manyndaghy baqqa bardym.
Talasbek ketken kýnderi týnde óz-ózimnen elendep, úiyqtay almay jýrdim. 23 qyrkýiek kýni shyday almay dәrihanagha baryp, tynyshtandyratyn shóp dәri alyp keldim. Búl kýnderi Talasbek habarlasyp túrdy, kónildi edi. Ne jazghysy keletinin, kitaphanadan qanday kitaptar qarap jýrgenine deyin aitatyn. Almatynyng ystyq ekenin, aua joqtyghyn aityp shaghymdandy. 21 qyrkýiek kýni Doshan agha «Qúnanbaydyn» montajdaghy әli dayyn emes núsqasyn kórsetipti, Talasbek oghan qatty riza bolghan eken. 23 qyrkýiek kýni Talasbek «Arasan» monshasyna barady. Ol jalpy monshany jaqsy kóretin. Keyde 3-4 saghat buda otyryp, kózi qyzaryp keletin. Ondayda ystyq buda bәrinen artyq otyryp, «rekord» jasaghanyn aitatyn. Men kýtinu kerektigin aityp esine salatynmyn. Astanadan keter kýni de monshagha barghysy keldi de, bir uaqytta ainyp qaldy. «Arasangha» baramyn dep sol sәtte oilaghan bolar. Sosyn monshada «rekordyn» janartqan bolar. «Arasannan» shyqqannan keyin akademiyalyq kitaphanagha, keyin Jazushylar odaghyna kelgen. Sonda otyrghanynda asqazanynyng auyrghanyn aityp, keudesin basyp shyghyp ketken. Negizi, kóptegen adamdar asqazan men jýrekting auruyn shatastyrady eken. Konservatoriyanyng janyna kelgende búrynghy әriptesterin kórgen Talasbek olargha da sony aitqan. Taksiyge otyryp «Almagýl» yqshamaudanyndaghy «Qazaqfilim» jaldap bergen pәterine barady. Sheshinip jatyp qalady. Sol jatqannan mәngilik úiqygha ketedi... Doshan agha onyng eki qolyn joghary kóterip, shalqasynan bala siyaqty úiyqtap jatqanyn aitady. Ol solay úiyqtaghandy jaqsy kóretin.
Qazir 16 jasar qyzymyz Hadisha: «Papamyz osy ómirde jýrgen kezinde-aq әruaqtardyng arasynda jýrgendey edi ghoy, endi sol jaqqa mәngige ketti. Bir bólmeden ekinshi bólmege ótken siyaqty... Ol jaqta óte jaqsy, ol bar auruynan aiyqty. Kózimdi júmsam, papamnyng bir belesten asyp, ekinshi beleske shyghyp bara jatqanyn kóremin. Sosyn maghan búrylyp: «Hadisha, alystaghy anau aghashty kórip túrsyng ba? Men onyng әr bútaghy men japyraghyn anyq kórip túrmyn» deydi», – dep meni júbatady. Men de Talasbekke búl ómirden góri mәngilik ómirde jaqsyraq ekenin bilemin. Talas songhy jazghan Sýgir turaly maqalasynda onyng qaryndasy, synshy Tólegen Toqbergenovting anasy Zeynep әjenin: «Sýgir agham tósek tartyp, qaytys bolayyn dep jatqanda dos-jaran kónilin súray keldi. Sonda aghamyz jatyp-jatyp: «Aman bolyndar, baqúl bolyndar, qaraqtarym. Men óz elime keteyin dep jatyrmyn», – dep edi jaryqtyq», – degen sózin keltiredi. Talasbek te myna ómirdegi jaqyndarynan góri jaqynyraq adamdardyng janyna, óz eline ketti.
Men baqytty әielmin. Ózining ekinshi jartysyn kezdestirmegen kóptegen әielder bar. Men kezdestirdim, Talas­pen baqanday 18 jyl bir shanyraq astynda túrdym, eki tamasha balamyz bar. Mening kóz aldymda Talasbek shygharmashylyqqa qaytyp keldi, ózin moyyndatty. Jýregimdi balalarymnyng әkelerinen erte aiy­rylyp qalghany men Talasbekting oiyna alghan dýniyelerining besten birin de orynday almay ketkeni auyrtady.

Áuelgi taqyryp: Talasbek songhy kezderi ómirden sharshaghanyn aita beretin

"Júldyzdar otbasy - Anyz adam"