Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 10697 0 pikir 27 Qazan, 2014 saghat 15:05

ÝEÚ-dardy qarjylandyru: әlemdik standart degen ne?

Songhy kezderi BAQ-tardan: «Qazaqstandyq ÝEÚ-dargha әlemdik standarttar dengeyinde júmys isteuge mýmkindik beretin granttyq qarjylandyrudy engizu úsynyluda» degen habar-osharlardy kóp keziktiretin boldyq. Sonda ol qanday standarttar? Osyghan ózimizshe kenirek toqtalsaq. Jalpy alghanda, ÝEÚ-dargha qarajat izdeu ony alu qúqyghy – búl azamattyq qoghamnyng mýddesin qorghaudaghy basty halyqaralyq qaghidattardyng biri bolyp tabylady. Sonday-aq, birlestik erkindigi qúqyghynyng bólinbes bólshegi. Búl jerde azamattyq jәne zandy túlghalar, azamattyq qoghamnyng ózge subektileri men halyqaralyq úiymdar, sonday-aq jergilikti, últtyq jәne sheteldik biylik organdary qúqyqtyq qarjy kózi bolyp sanalady.

Ýkimettik emes úiymdardy memlekettik qoldauda Europa elderining tәjiriybesi bәrinen ozyq túr. Osynyng dәlelindey, ÝEÚ-dardyng qúqyqtyq mәrtebesi turaly Europa Kenesining úsynystarynda bylay dep jazylghan: «ÝEÚ-dargha olardyng aldyna qoyghan mindetterin oryndauda memlekettik qarjylandyru jәne basqa da qoldau formalary týrinde kómektesu kerek. Atap aitqanda, basqa da qoldau formalaryna tabys jәne ózge de salyq týrlerinen bosatu, mýshelik jarna jinaqtary, iygilikti iske qarjy berushilerden nemese memlekettik jәne halyqaralyq mekemelerden alynghan aqshalay qúraldar men tauarlar, investisiyalar, jalgha beru, liysenziyalyq (avtorlyq, patenttik) audarymdar, sharuashylyq qyzmetten jәne mýliktik mәmileden týsken tabystar jәne t.s.s. jatady».

Yaghni, biylik organdary barlyq ÝEÚ-dardy, sonyng ishinde tirkelmegen úiymdardy da osynday qúqyqpen qamtamasyz etuge mindetti. BÚÚ-nyng jiyndar men birlestikter erkindigin qorghau mәseleleri jónindegi arnayy bayandamashysy Mayna Kiay aitqanday, «kez-kelgen tirkelgen nemese tirkelmegen birlestik zandy túlghalardy, kәsipkerlerdi, azamattyq qogham úiymdaryn, ýkimetterdi jәne halyqaralyq úiymdardy qosqanda, ishki, sheteldik jәne halyqaralyq qarjy kózderinen aqsha izdeuge jәne alugha qúqyly». ÝEÚ-dardyng qúqyqtyq mәrtebesi turaly Europa Kenesining úsynystaryna sәikes, ÝEÚ-dardy memlekettik qoldaudyng kez-kelgen formasy naqty jәne obiektivti kriyteriylerge baghynuy tiyis.

Osy jerde europalyq tәjiriybege tereng ýnilu ýshin, biylghy jyldyng sәuir aiynda jaryq kórgen Europalyq kommersiyalyq emes ortalyqtyng «ÝEÚ-dardy memlekettik qoldaudaghy europalyq tәjiriybeler» atty arnayy bayandamasynan mәlimetter keltirudi jón kórdik. Óitkeni, osy bayandamada memlekettik qoldau qaghidattary, tikeley memlekettik qoldau jәne onyng yqtimal formalary ashyq, aiqyn jazylghan. Sonyng ishinde memlekettik qoldaudyng eng kóp taralghan formasy – granttar men jәrdemaqylar. Grant – búl kәdimgi konkurstyq negizde qarjy úsynylatyn ÝEÚ-dardy qarjylay qoldaudyng formasy. Alayda, ortalyq jәne jergilikti biylik oryndaluy tiyis naqty is-әreketterge arnayy talaptar qoymaydy, olar tek jalpy maqsattardy anyqtap beredi. Árbir ÝEÚ sol maqsattargha jetu ýshin qanday is-qimyldar jospary men әreket qajettigin ózderi anyqtaydy. Osylaysha, memleket ÝEÚ-dargha ózindik innovasiyalyq iydeyalary men qyzmetterin úsynugha mýmkindik beredi. Mәselen, granttar naqty bir jobalargha negizdeledi jәne qysqa merzimge beriledi. Mysaly, Chehiyada granttar ÝEÚ-dardy qarjylay qoldau jónindegi memlekettik sayasat turaly strategiyalyq memlekettik qújattyng negizinde beriledi. Jyl sayyn el ýkimeti әleuetti jobalardyng negizgi salalaryn anyqtaytyn jәne odan kýtiletin nәtiyjeler naqty jazylghan dekret shygharady. Eger de ÝEÚ men qúzyretti ministrlikting arasyndaghy yntymaqtastyq jemisti bolsa, grantty taghy bir jylgha deyin úzartu mýmkindigi bar.

Al jәrdemaqynyng granttan aiyrmashylyghy, ol konkurstyq emes negizde institusionaldyq qoldau formasynda beriledi. Kóptegen elderde jәrdemaqylar tarihy jәne basqa da sebepterge baylanysty belgili bir әleumettik toptardyng (mysaly, aqyl-esi tolyq emes adamdar odaghy) «qolshatyrlyq úiymdaryna» beriledi. Mysalgha, Bolgariyada túraqty negizdegi tikeley jәrdamaqylar jyldyq memlekettik budjet turaly zanda kórsetilgen naqty úiymdargha ghana qoljetimdi. Múnday úiymdar eki týrli tәsilmen tandalady: birinshiden, mýmkindigi shekteuli adamdardyng mýddesin qorghaytyn últtyq dengeydegi úiymdardyng barlyghy tiyisti zanda kórsetilgen (mysaly, Soqyrlar odaghy, Sanyraular odaghy) mehanizmning kómegimen iriktelip alynady. Ekinshiden, arnayy zandardyng (mysaly, bolgar Qyzyl Kresti) negizinde tandalatyn jәrdemaqyny alatyn basqa úiymdar.

Qazaqstannyng Azamattyq Aliyansy úsynghan ÝEÚ-dar turaly jana zang jobasynda osy saladaghy halyqaralyq standarttardyng barlyghy eskerilgen. Eng bastysy, zandyq qújat ÝEÚ-dardyng qarjylyq mýmkindikterin keneytuge jәne onyng qoghamdyq paydalalyghyn arttyrugha baghyttalghan. Týptep kelgende, búlardyng bәri otandyq ÝEÚ-dargha әlemdik standarttar dengeyinde júmys isteuge mýmkindik tughyzady.

 

Ámirlan Álimjan.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5271