Júma, 22 Qarasha 2024
Alashorda 53242 0 pikir 27 Qazan, 2014 saghat 11:30

BALUAN ShOLAQ

Jastayynan júrt nazaryna iligip, esimi shartarapqa jayylghan qazaqtyng ataqty úly Baluan Sholaq dýniyege kelgeli bir jarym ghasyr boldy. Jauyryny jerge tiymegen paluan, auyr salmaq kóterip óner kórsetken alyp kýsh iyesi, at qúlaghynda oinaghan, shauyp kele jatqan at ýstinde kýrdeli sirktik kórinister jasay beretin, at oiynynyng týrli tәsilin mengergen sportshy-ónerpaz. Jәne aduyndy aqyn, ghalamat әnshi-sazger. Segiz qyrly, bir syrly tarlan. Onyng aty kózi tirisinde-aq anyzgha ainalghan edi. Bir basyndaghy osynsha óner týrin ol jigit shaghynan qatar damytyp, eren qabiletimen júrt kózine erte týsti. Áuelde qara kýshimen, beldesip kýresudegi sheberligimen tanyldy. Sosyn әn shyrqaugha qúmarlyghyn kórsetti. Odan saldyq qúryp, el aralady.   Qasyna qily óner daryghan talantty jastardy jinady. Sóitip,  әnshi, kýishi, paluandar tobymen auyldan auylgha auysyp sauyq-sayran jasap jýrudi dәstýrge ainaldyrdy.

Onyng kýreske on tórt jasynan týsip, nebir alyp qarsylastaryn jyghyp jýrgenin,   shauyp kele jatqan jýirik at ýstinde shalqalap jatatynyn, er ýstinde týregep túryp, nemese ayaghyn kókke kóterip  tóbesimen túrghan qalpy shabatynyn, jýitkigen attyng birese ong jaghynan, birese sol jaghynan jerge týsip, qayta minetinin, at bauyrynan jenil ainalyp ótetinin júrt tamsana әngimeleytin. Onyng sirk ónerine tәn sportshylyq eptilikti sheber iygergendigimen qosa, boyyndaghy kýshting joyqyndyghyn neshe týrli amal-tәsilmen kórsetetini, elu bir pút kir tasyn kótergeni, orystyng әigili kәsiby paluany Korenidi (óz aituynda – Karondy) jyghuy mysal etiletin. Ol Kókshe alqabynyng dýldýlderi Birjan sal men Aqan serini ústaz tútty. Olardyn  әnderin nәshine keltire oryndady. Ózi de ólen, әn shygharyp, әuelete shyrqady.  Onyng danqy Kókshetau ónirinen asyp, kýlli qazaq ólkesine tarady. Shartarapta barsha júrt ony qúrmettep qarsy alyp, tóbesine kóterdi. Ónerine sýisindi. Kórgenderin, estigen-bilgenderin anyz etip aityp, auyzdan-auyzgha jetkizdi. Sóitip ol kózi tirisinde-aq anyzgha ainaldy.

Onyng shyn aty Núrmaghambet bolatyn. Baymyrza balasy Núrmaghambet. Balalyq shaghynda bir oqys oqighagha úshyraghan eken. Qúrbylarymen alau basynda arqan tartu oiynyn oinap jýrgeninde. Arqannyng ekinshi úshynan tyrmysa tartysyp túrghan qúrbylaryna bir ózi des bermey,  qarsylasqanynda. Arqandy qatty júlqyp qalghanynda  bar serpinimen otqa qúlap, bir qolynyng sausaqtaryn  kýidirip alghan kórinedi. Kýigen qoly kópke deyin jazyla qoymay, sharuanyng bәrin bir qolymen isteuge mәjbýr bolghan. Sonysyna qarap balalar ony Sholaq dep atap ketedi. Al odan kóp úzamay, beldesken tendesining bәrin, tipti ózinen ýlken jigitterdi de kýreste emin-erkin jyghyp kózge týskeninde, әuelde qúrby-qúrdastary, sosyn eresek әleumet te әlgi ataugha Baluan degen anyqtamany qosyp aitatyn bolghan. Sóitip Núrmaghambet Baymyrzaúly osylay, zamandastarynyng auzymen, jas shaghynan-aq Baluan Sholaq atanyp ketipti. Bir anyz boyynsha, ol bozbala shaghynda eresek aghayynymen birge tau eteginen qanat jayghan bazargha keledi. Áldebir jarshy shiraq aiqaygha basyp, ózi arnayy ertip әkelgen orys paluanymen kýresuge tәuekel etetin talapkerlerdi shaqyryp jatqan. Bәske bir qoydyng qúny – bir som tigiledi. Sholaq oilanyp jatpastan ortagha úmtylady. Biraq paluannyng aldyna jete bere kiyimining etegine shalynysyp qúlap týsedi. Sóitip kýrespesten útylady. Namystanyp, ertenine taghy keledi. Sonda ony múqatpaq bolghan paluan bәs mólsherin kýrt segiz somgha kóteredi. Bala oghan toqtamay, shapanyn sheship tastap, beldesuge shyghady. Shyghady da, paluandy lezde jerge alyp úrady. Júrt riza bolyp shu ete týsedi, shapan ýstine aqshany ýiip tastaydy. Sodan, bazargha shartaraptan kelgen kópshilikting arqasynda, Baluan Sholaqtyng danqy qyrdy jaylap ketedi...  

Baluan Sholaq (Núrmaghambet) Baymyrzaúly 1864 jyly tughan. Alghashqy resmy anyqtamalyqta (Qazaq Sovet Ensiklopediyasy, 2-t., 1973, 140-b.)  elimizding ontýstik ónirinde – qazirgi Jambyl oblysy aumaghyndaghy Han tauynyng manynda dýniyege keldi dep kórsetilgen eken. Alayda, birqatar zertteushiler (E.Myrzahmetov, Z.Qospaqov, J.Bektúrov, B.Qydyrbekúly) 1998 jyly jaryq kórgen «Baluan Sholaq» jinaghyna (qúrastyrghan S.Ospanov) engen júmystarynda búl derekting jansaqtyghyn dәleldeydi. Kózkórgenderding estelikterine sýiene otyryp, naqty dәiekter keltirip, onyng Saryarqa tumasy ekenin әngimeleydi. Mәselen, jazushy Jayyq Bektúrov: «Baluan Sholaq ólgende biz segiz-toghyzdaghy estiyar balamyz. Auyl arasy jaqyn. Sholaqtyng esimi de, at ýstindegi túlghaly elesi de bizding kózimizge, kókiregimizge erte qonghan» deydi. Onyng jazuynsha,  Baluan Sholaq Aqmola oblysynyng Makin (býgingi Búlandy) audany aumaghynda tuyp-ósken. Burabay men Aqkól arasynda ertede Ýisin, Jaghalbayly, Jalayyr, Alshyn, Estek auyldary bolghan. Solardyng ishindegi Ýisin auyly Eltay temir jol stansasy syrtyndaghy Tastyózek degen shúrayly qoynaudan oryn tepken. Baluan Sholaqtyng ata mekeni – sol. Kezinde kindigi kesilgen shanyraghy ornalasqan oryngha keyin Qyzyl kordon selosy salynghan kórinedi. Degenmen «qaraghayly, qayyndy orman, búlaqty ózek qoynauyndaghy» Baluan Sholaq tuyp-ósken «auyldyng orny, kóni әli kýngi kóp tómpesh bolyp sayrap túr». Baluan Sholaqqa tuys bolyp keletin naghashy atasynyng әngimelerin jazushy Estay Myrzahmetov eske alady. Kópten estip-bilgenderining jogharydaghy pikirge sayatyn negizgi arqauyn  algha tartady. «Baluan Sholaq atyna bala jasymnan qúlaghym qanyghyp ta, sol bir qyzyl nardyng әruaghyna tәnirdey tabynyp ta ósken jannyng birimin», – dey kele, ózining kóp jәitke jastayynan kuә bop óskendigin kórsetedi. Áulettik estelikterdi keltiredi, belgili zertteushilerding qatelesken tústaryn dәleldi syngha alady. Jetisugha kelgen saparynda Baluan Sholaqty kórgen adamdardyng әngimelerin jazushy Balghabek Qydyrbekúly jas kezinde kóp tyndaghan eken. Sondaghy estigenderin  shejire derekterimen baylanystyra otyryp, Baluan Sholaqtyng babalarynyng «Arqagha Shu boyynan kóshkenin», al «onda tughan tórtinshi úrpaq» Shókeng ekenin aitady. Baluan Sholaq «Kókshe baurynda dýniyege kelgen» deydi ol senimdi týrde. Búghan búltartpas dәlel retinde aqyn-sazger-әnshining óz syryna – Jetisuda qalghan ólenine silteme jasaydy.  Sondaghy: «Qotyrshortan – men tughan – jerding qúty» degen jol Sholaqtyng kindik qany qayda tamghanyn anyq kórsetedi...

Osynday dәiek-dәlelder nәtiyjesinde bolar, 1999 jyly shyqqan «Qazaqstan» Últtyq ensiklopediyasynda (2-t., 128-b.) Baluan Sholaqtyng tughan jeri Aqmola oblysynyng Enbekshilder audany dep týzetilgen. Sonymen, Baluan Sholaqtyng   tuyp-ósken óniri – Arqa, Kókshe aimaghy. Búl jaqqa atalary ontýstikten birer ghasyrday ilgeride kóship kelgen. Ákesi Baymyrza óz tóniregine tanymal aghash sheberi bolypty. Tapsyrys berushilerge sharuashylyqta, túrmysta qoldanylatyn týrli jabdyq, qúral-sayman, búiymdar jasap berumen shúghyldansa kerek. Sheshesi Qalampyr ýy sharuasymen, bala tәrbiyesimen ainalysqan, әiel bolghanmen erge bergisiz  kýshi bar qaruly kisi eken.  Baluan Sholaqtyng tendessiz kýsh iyesi boluy osynau anasyna tartqandyghynan desedi.

Jogharyda aitqanymyzday, azan shaqyryp qoyylghan esimimen Núrmaghambet atalyp jýrgen jetkinshek kezinde-aq onyng esimi el auzyna  paluan retinde iligedi. Óitkeni óz qatary týgil, jiyrmalardaghy jigitterdi de kýreste jyghyp kete bergen. Paluandyghyna qosymsha, at ýstinde sirk oiynshylarynsha óner kórsetetini de júrtty razy etetin. Mәselen, shauyp bara jatqan atqa túra úmtylyp, kóz ilespes jyldamdyqpen minip alatyn da, at ýstinde týregelip, qaqqan qazyqtay qadalyp túra qalatyn. Shapqan beti attyng bauyrynan ainalyp, alqymyn orap ótetin. Anyz-әngimelerding birinde Baluan Sholaqtyng qalyng top aldynda ózindik bir óner kórsetkeni bayandalady. Shabandoz atpen shauyp kele jatqan boyy ýstindegi syrt kiyimin sheship, jan-jaghyna laqtyrady eken. Sosyn  aiyldy aghytyp,  astyndaghy er-toqymdy jerge tastaydy. Sóitip, jaydaq atpen shapqan boyda top aldyna keledi de, keri búrylady. Álginde әr jerge shashyp ketken әbzelderdi ilip alyp, shauyp kele jatqan beti atyn ertteydi, kiyimderin jinastyryp, at ýstinde kiyinedi...

Baluan Sholaq dala júrtyn osynday eptilikterimen tanghaldyrghan. Olarynyng ýstine, әn-kýige degen qúshtarlyghy da erte oyanuy sebepti, әnshiligimen de tez tanyldy. Ol danqtary jalpaq el-júrtqa keng jayylghan jerlesteri Birjan sal, Aqan seri ispetti jaryq júldyzdardyng әnderin babyna keltirip, tamyljyta oryndauymen kópshilik kónilinen shyqqan eken. Yaghni, әnshi retinde de halyqty jastayynan auzyna qaratqan. Ol osynday, bir boyyna birneshe ónerdi jinaqtaghan talant retinde tanylady. San qyrly daryny damy kele, qasyna kileng ózindey ónerpaz jastardy toptastyryp, beyne-bir ansambli ispetti óner kórsetedi. Auyldardy újym bop aralap, dumandatyp, oiyn-sauyq jasaudy әdetke ainaldyrady.  Ózining sauyqshyl jigitterimen birge el ishine jii shyghady. Án-kýidi shalqytyp, Saryarqa tósinde sal-serilershe sayrandaydy. Qaraótkel, Kókshetau, Qarqaraly, Bayanauyl, Semey ónirlerin, Sarysu boyyn mekendegen auyldardy aralap, әn shyrqaydy, óner kórsetedi. Barghan aimaqtarynda jergilikti nebir óner adamdarymen tanysyp, shygharmashylyq jәne  oryndaushylyq jetistikterining qyr-syrlarymen bólisedi.

Ol Arqa ónerpazdarynyng qalyng júrtshylyqtyng ystyq sýiispenshiligine bólengen әnshilik-shygharmashylyq dәstýrlerin berik ústandy. Birjan men Aqan sekildi agha úrpaq әnderining ýzdik oryndaushysy, tiyisinshe – tendessiz nasihatshysy boldy. Ári, el qadirlegen aqyn-sazgerlerding әnderin әnshi retinde sýiip oryndaumen shektelmey, óz janynan da ólender men  әnder shygharyp aita bastaydy. Onyng «Kókshetau», «Jeldirme», «Ashyly aiyryq», «Dikildek», «Qos perne», «Qúlan kisines», t.b. kóptegen әnderi Arqa ónirine keninen tarap ketedi. Halyq Baluan Sholaqtyng muzykalyq shygharmashylyghyn ystyq yqylaspen qabyl alady. Óitkeni onyng әnderining әuezi ózgeshe edi, onyng әnderining ózeginen avtordyng ózining asqan zor kýshin, qayratyn, batyldyghyn pash etetin jigerli saryn, qúshtarlyq lebi esetin. Sondyqtan da, órshildik tanytatyn әuennen týzilgen búl әnder tyndaushysyn birden eleng etkizip,  tez baurap alatyn edi.

Ómirining eleuli kezen-belesterin Baluan Sholaq әrdayym әnderine qosyp otyrghan. Solardyng ishinde ózining kýsh-quatyn maqtan etetin tústar da bar. Búl rette ýlken jiynda 816 kilogramm salmaq  kóterip («Keshegi sentyabriding bazarynda Kóterdim elu bir pút kirding tasyn») júrtty tanyrqatqany jәne bәs tigip – óz janynan ýlken qarjy shygharyp – orystyng әigili paluanyn jyqqany («Qaltamnan jetpis bes som zalog salyp, Syndyrdym Karon baluan qabyrghasyn») kóbirek aitylady. Zertteushiler búl oqigha 1899 jyly oryn aldy dep esepteydi. Baluan Sholaq orys paluany Ivan Korenimen beldeskeninde 35 jasta edi dep týiedi. Yqtimal. Degenmen,  aqyn-sazgerding bir óleninde («Baluan Sholaqtyng әni», 4-shi týri) ózining maqtan sózderin: «Búl kýnde jiyrmada mening jasym, Qamaldyng búzar kezim tau men tasyn», – dep bastap, jyryn odan әri qaray әlgi jogharyda keltirilgen joldarmen shumaqtaytyny da bar. Eger atalmysh zilmauyr tasty kóterui men ataqty paluanmen kýreske týsui, sol әninde aitqanynday, 20 jasynda oryn alghan bolsa, onda búl oqigha 1884, yaky 1885 jylgha sәikes keledi. Osy jyldardyng birinde onyng eldi tanyrqatarlyqtay kýsh-quat kórsetip qaluy ghajap emes.

El auzyndaghy әngimelerde Baluan Sholaq «Saghynaydyng asynda eshkim bettey almaghan Týie paluandy jyqqan» degen mәlimet aitylady. Múny bertingi zertteushilerding qisynsyz dep biletini de mәlim. Óitkeni ol kezde Sholaq tym jas degen uәj keltiriledi. Alayda, «shyghyny Tәj-Mahal qúrylysyna júmsalghan qarjygha para-par bolghan» dep dәripteletin әigili as 1886 jyly berilgen bolsa, búl uaqytta Sholaq 22 jasta ghoy. Yaghni, naghyz kýshi tasyp túrghan shaghynda dep sanaugha әbden bolatyn jasta.  Ári, onyng óz әnderindegi syr shashularyna sýiensek,  joyqyn kýshke jastayynan ie ekendigin ol jogharydaghydan  basqa ólenderinde de aitady. Mәselen, «Dikildekte»: «On segizde atandym Sholaq dәu dep... ...Oyaznaydyng bas qosqan sezinde Kirding tasyn kóterdim elu bir pút», – degen sózderdi әnge qosyp shyrqaytyny bar emes pe. Alayda qosymsha dәlelimiz joq boluy sebepti, biz múny – «Karon baluan» ekeuining kýresken uaqytyn 1884 jylgha qaray jyljytudy – joramal qalpy qaldyramyz...

Baluan Sholaqtyng ógizdi kóterip jýre beretindigi, jeti jasar búqany súlatqany, jәrmenkelerde óner kórsetkende jiyrma jigit jabysqan bóreneni iyghyna asyp túratyny turaly, t.t. s.s. derekter auyzsha әngimelerde, merzimdi baspasóz betterinde jariyalanyp jýrgen maqalalarda jii aitylady. Jetisuda bolghan saparynda salmaghy 1050 kilo tartatyn zilmauyr tasty kótergen kórinedi. Álemdik ghalamtor jelilerinde, sonday-aq, «Omby qalasyndaghy taq múragerining (yaghny bolashaq II Nikolaydyn) keluine baylanysty ótken jarystarda belgili paluan Sevrding jauyrynyn jerge tiygizdi» (http://ru.wikipedia.org/wiki/Baluan_Sholak) degen habar da bar. Songhy derek Baluan Sholaqtyng ózining poeziyalyq múrasyndaghy: «Ombygha patsha keldi Russiya, Ámirin aita keldi halqyn jiya. Sibirden sonda kýshim asyp ketip, Men boldym jan shyqpaytyn biyik qiya», – delinetin shumaqta kórinis tapqan. Vikiypediya aqparatyna qaraghanda, Baluan Sholaqpen kýresken paluannyng esimi – Sevr, al  әnshi-aqynnyng «HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq aqyndarynyng shygharmalar jinaghynda» (1963) jariyalanghan atalmysh óleninde búl esim Sibir dep atalghan (degenmen, ólenning Ahmet Júbanov belgili zertteu maqalasynda («Zamana búlbúlary», 1963) keltiretin  núsqasynda – Sevr). Taghy bir aita ketetin jәit, sol ólenning «Sibirden sonda kýshim asyp ketip, Men boldym jan shyqpaytyn biyik qiya» degen joldaryna jitirek zer salar bolsaq, angharatynymyz – Sholaq Sibir-Sevrmen kýreskennen góri, basqasha jolmen kýsh synasqan  synayly. Biraq, qalay bolghanda da, Baluan Sholaqtyng bolashaq II Nikolay patsha Omby qalasyna kelgen tarihy kýnderde sayysqa týskeni, әri, kimmen bolsa da, sporttyng qay týrinen synassa da,  jenis shynyna kóterilgeni aiqyn. Endeshe paluanymyzdyng danqyn asyrghan sonau sayystyng ótken merzimin de dәlirek ataugha bolady...

Evropa aqsýiekteri balalarynyng bilim alu kezenin qorytyndylau maqsatymen olargha mindetti týrde «gran-tur – ýlken sayahat» jasatatyn. Osy ýlgi boyynsha túnghysh ret imperator III Petr men onyng zayyby, bolashaq patshayym II Ekaterinanyng balasy sesarevich Pavel (taqta otyrghan qysqa merzimi ishinde qazaqtargha Edil men Jayyq arasyndaghy bayyrghy qonysyna qayta oralugha rúqsat berip ýlgergen kәdimgi I Pavel patsha) Evropa elderin bir jyldan astam uaqyt boyy aralap, úzaq sapar shekti. Búl sayahat 1782 jyly bolghan-dy. Sodan bastap orys patshalyghynda taq múragerlerining bәrin, týrli ghylym negizderin oqyp-biludi tamamdaghandarynan son, arnayy úzaq sayahatqa shygharyp alu dәstýri qalyptasqan  edi. Ol negizinen eki týrli baghdarlamamen jasalatyn: birinde – imperiyanyng óz ishinde ýlken sayahat jasau, ekinshisinde – Evropany aralau kózdeletin. Osy tәrtip I Pavelden III Aleksandrgha deyin búljymay oryndalyp kele jatqan. Biraq búl joly oghan ózgeris engizildi. Imperator III Aleksandr ózining múrager balasy sesarevich Nikolay ýshin mýldem ózgeshe, óte úlan-ghayyr, әdettegi eki týrli sayahatty biriktiretin, tenizben de, qúrlyqpen de sapar shegetin – is jýzinde birneshe qúrlyqty ainalyp shyghatyn, san-aluan eldi aralaytyn ýlken turne josparlatty. Imperiyanyng biyik shendi shonjarlary 22 jastaghy Nikolay Aleksandrúly shekpek sapardyng baghyt-baghdaryn býge-shigesine deyin oilastyryp, múqiyat dayyndady.

Jolgha taq múragerimen birge biylikting jogharghy eshelonyndaghy asa jauapty, óte yqpaldy chinovnikter shyqty. Olardyng sayahaty toghyz aidan astam uaqytqa sozyldy. (Shejireshilerining esepteuinshe, osy uaqyt ishinde 51 myng shaqyrym, yaghny jer sharyn ainalyp ótetin qashyqtyqtan da kóp  jol jýrilipti. Sayahatshylar onyng 15 mynyn temir jolmen, 5 mynyn pәueskemen, qalghanyn  keme ýstinde ótkizgen: 9 mynnan astamyn ózender boyymen, 22 myndayyn tenizdermen jýzgen eken). Sayahatqa tolyq mәnindegi diplomatiyalyq yaky resmy sipat berilgen joq. Sesarevich Nikolay әldebir manyzdy qaghazdargha qol qongha nemese ekonomikalyq baylanystar ornatugha ókiletti emes bolatyn. Onyng jekelegen memleketterding biyleushilerimen kezdesui jalpy tanysudan aspaytyn rәuishte ghana ótti. Saltanatty qabyldaular syilyqtar almasumen ayaqtalyp jatty. Taq múragerining aldyna taqau jyldarda Resey mýddesi ýshin tyghyz baylanys jasau kózdelip túrghan Shyghysty tikeley kórip-bilu maqsaty ghana qoyylghandyqtan, osynday sharalar jetkilikti edi. Bolashaq patsha osynau úzaq saparyna Sankt-Peterburgten 1890 jylghy qazan aiynyng basynda shyqqan-dy. Varshava, Vena arqyly Triyest portyna kelip kemege otyryp, Adriat tenizimen, Jerorta tenizimen, Sues kanalymen jýzdi. Avstriya, Italiya, Grekiya, Ejelgi Mysyr eskertkishterin  kórdi. Bombeyge jýzip jetti de, qúrlyqqa týsip, Ýndistandy aralady. Seylonnan ótip, Singapur arqyly Bangkokqa bardy. Qytaygha toqtady. Aqyry, orys flotynyng alty kemesi jan-jaghynan qaumalay jýzip ortasyna alghan  fregatpen 1891 jylghy  sәuirding 15-shi júldyzynda Japoniyagha keldi. Osy elde sesarevichke qastandyq jasaldy. 27-shi sәuirde. 40 shaqty pәueske Osu qalasynyng adamdargha lyq toly kóshesimen bayau qozghalyp kele jatqan shaqta. Sol kezde kóshedegi tәrtipti saqtaugha jauapty poliyseylerding biri úzyn samuray semserimen orys taghynyng múragerin eki ret basynan soghyp ýlgeredi. Qylmysker, әriyne, tez zalalsyzdandyrylghan.

Osy jaghymsyz oqighagha baylanysty, jaraqat jenil bolghanmen, sapar baghdarlamasyna ózgeris engiziledi. Óitkeni, jaghdaydy estigen III Aleksandr patsha Sankt-Peterburgten jedelhat joldap, balasynyng shúghyl keri oraluyn talap etedi. Sondyqtan múrager Japoniyada bolu merzimin qysqartady. 23 jasqa tolghan tughan kýnin 6 mamyrda fregat ýstinde atap ótedi de, artynsha jelken kóterip Vladivostokqa betteydi. Qúrlyqqa ayaghy ilinisimen  Úly Sibir temir jolynyng qúrylysyn bastau rәsimine qatysady. Sosyn sayahatyn  Qiyr Shyghystan bermen jalghastyrady. Tom, Tobyl, Surgutta bolady. Aqyry, Ombygha keledi. 1891 jyldyng 14 shildesinde. Belgilengen merzimnen bir apta búryn. Tiyisinshe, patshazadanyng kelu qúrmetine aldyn ala josparlanghan kól-kósir merekelik is sharalary – solardyng ishinde qazaq halqynyng tynys-tirshiligin kórsetudi kózdegen kórme-auyldyng ashyluy da, Baluan Sholaq sayysqa týsetin sport jarysy da – joghary mәrtebeli meymandy qarsy alu meyramyna әldeqashan әzir halyqtyng quanyshyna oray, sonsha uaqyt erte bastalady.

Búl kezde Dala general-gubernatorlyghynyn  qúramyna Aqmola, Semey, Jetisu oblystary  kiretin edi.  General-gubernatorlyqtyng basqarmasy jyl basynan beri patshazadany qarsy alugha dayyndyq júmystaryn jýrgizip jatqan. Aldyn ala әzirlenuding nәtiyjesi sol, qazaqtyng kókiregi ashyq iygi jaqsylary ólkening shartarabynan jaz  shyqqaly uәlәyat astanasyna arnayy keruender jóneltip, Ertisting Ombygha deyingi jogharghy aghysynyng sol jaghasyna airyqsha auyl qondyrghan-dy. (Dala ólkesine patshazadanyng kelui naq patshanyng ózi kelgenge barabar edi. Múny Baluan Sholaq ólenindegi: «Ombygha patsha keldi Russiya, Ámirin aita keldi halqyn jiya», –  degen joldar anyq anghartady).  Sóitip sonau әdeyilep tigilgen ýilerde uәlәyatta ómir sýrip jatqan qazaq halqynyng túrmysyn, tynys-tirshiligin, jer-su baylyghyn, kәsibin, mәdeniyetin jan-jaqty kórsetudi maqsat etetin kórmeler jayghan. Ne kerek, merekelik ruhta bezendirilgen auyl ýileri patsha balasy kelerden eki apta búryn, shilde aiynyng basynda-aq kózding jauyn alatyn sәn-saltanatymen jarasymdy sap týzep ýlgergen.  Sol kýnderden-aq Baluan Sholaq pen onyng ansambli syndy jan-jaqtan bas qosqan ónerpazdar tamyljyghan әn-kýi, jyr, biylerin shalqytyp, merekeli auyldyng ajaryn asha týsken. Yaghni, meyramdy sesarevichting sayahat kestesining ózgeruine oray erterek bastap jiberuge olar әzir bolatyn.

Ólke qazaqtarynyng osynau kórme-auylyna taq múrageri Ombygha at basyn tiregen kýnning ertenine – 1891 jylghy 15 shildede – Ertis aidynyn kerbez syzghan  «Nikolay» otkemesimen týs әletinde jýzip keldi. Biyik mәrtebeli meyman men onyng qasyndaghy uәlәyat úlyqtaryn jaghagha jinalghan júrt shat kónilmen qarsy aldy. Kóp ayaldamay, orys qaruynyng kýshine moyynsúnghan, orys tuy astynda ómir sýruge kóndikken kóshpendi júrttyng hal-jaghdayymen aq patshanyng arda úlyn tanystyrudy kózdeytin kórmeni tamashalau bastalyp ketti. Sesarevich Nikolay Aleksandrúly әueli ong jaqta dara tigilgen zәulim ýige kirdi. Búl ýiding iyesi Aqmola ýiezining dәuletti qazaghy, sodan bes-alty jyl ghana ilgeride shartarapqa sauyn aityp, әkesi Saghynaygha asta-tók as bergen    Núrmúhamed Saghynayúly bolatyn. Tysy týrli-týsti shúghamen oylap bezendirilgen, ishi әsem oy-órnekke túnghan, qymbat jibek, dýriya matalarmen әshekeylengen enseli kiyiz ýi. Kerege bastaryna, adalbaqandargha erler men әielderding qymbat ta qúndy kiyimderi, týrli ýlgidegi tondar men ishikter ainala ilingen. Ong qaptalgha atlas shymyldyq qúrylghan. Ishinen sәndi jabdyghymen jasauly aghash tósek kórinedi. Bosaghagha taqau tústan qymyz toly saba men әsem naqyshtalghan aghash ydys-ayaq toby  kózge týsedi. Joghary mәrtebeli meyman kirip kelgende ýy ishindegi malynyp kiyingen sәukeleli jas kelin qasyndaghy týrli keste, is tigip otyrghan qúrby qyzdarymen birge oryndarynan túryp, óz rәsimderine sәikes taghzym qylyp  izet kórsetti. Sosyn kiyiz ýiding ishki jihazy men jaghdayy tanystyryldy. Múrager riza bolyp, dәuletti qazaq sharuashylyghynyn, qazaqy túrmys ahualynyng ózge kórinisterin tamashalamaqqa, nókerlerimen birge syrtqa bettedi. Syrtta oghan qúrt, irimshik qaynatu, teri óndeu, ystalghan teriden ydys jasau, shiykizattardy dayarlau ýderisteri, órmek toqityn, týie jýninen shekpen, qap, erlerding kiyimderin tigetin qúral-jabdyqtardyng júmysy kórsetildi. Odan song patshazada sauynshylardyng qasyna baryp, qoydyn, biyenin, týiening qalay sauylatynyn jaqynnan qarap kórdi.  Sonyng bәrin yqylaspen nazarlady, rizashylyq bildirdi, qazaqtyng múnday dәuletining arta týsuin tileytinin aitty. Sodan keyin Atbasar ýiezining qazaghy Meyram Janaydarúlynyng zәulim ýiine bas súqty. Ol alghash ret osy jerge 1868 jyly ýy tikken edi. II Aleksandr patshanyng balasy úly knyazi Vladimir Aleksandrúlynyng Sibirge kelu quanyshyna oray jasalghan halyq merekesi kezinde. Onyng on eki qanat, keregege oiylyp tereze salynghan ghalamat aq ordasy sonda patsha balasyn da, etnograftardy da tan-tamasha qaldyrghan-tyn. Endi, mine, sodan 23 jyl ótkende, jana múrager qúrmetine taghy da bir enseli ýy tigip otyr. Ásemdikke malynghan búl aq ordasy da syrtqy, ishki jabdyqtarymen, jayylghan kórmesimen erekshe kóz tartatyn. Ýiding ishindegi kórmede ejelgi qazaq kiyim-keshek týrleri, kiyiz ýiding ýsh týrli (biri súr shúghadan, basqasy júqa aq kiyizden, kerege, uyq, shanyraghy, kýlli sýiegi týgel úqyppen istelgen) shaghyn modeli-núsqasy jәne búrynghy zamanghy qaru-jaraqtar bar edi. Olardyng ishinen batyrlardyng temir sauyttaryn, temir belbeulerin, dulyghalaryn, qalqandaryn, bayyrghy nayzalaryn, qylyshtaryn, sadaqtary men jebelerin kóruge bolatyn. Sonday-aq kórmeden qymbat baghaly kóne ertoqymdar barsha jabdyqtarymen, ejelgi kiyiz qalpaqtar, erte uaqyttardaghy kiseler, taghy basqa kónelikter oryn tepken-tin.

Meyram Janaydarúlynyng әkesi Janaydar Orynbayúly 1837–1847 jyldarghy últ-azattyq qozghalysynda Kenesary hannyng bas batyrlarynyng biri bolghan adam edi.  Kóterilis basylghannan keyin otarlyq ahualgha moyynsúnyp, sharuashylyghyn týzeudi qolgha alghan. Balasyn orys biyligining talaptarymen sanasa otyryp tәrbiyeledi. Tiyisinshe, Meyram músylmansha da, oryssha da sauatty boldy. Qazaqtyng dәstýrli qojalyghyn útymdy jýrgizip, ýlken baylyqqa jetti. Últtyq mәdeniyetting ozyq ýlgilerin tútyndy. Patshalyqtyng jergilikti әkimshiligi tútqalarynyng birine ainaldy – bolys boldy, ýiez bastyghynyng kómekshisi bop istedi. Al sayasy sana oyanghan jyldary Alash qozghalysyna qatysty. Qozghalys shyny retinde boy kótergen Alash-Ordanyng alghashqy mýshelerining biri boldy. Biraq búghan әli kóp bar. Áueli býgingi múrager taqqa otyryp, II Nikolaygha ainalu kerek, odan taqtan qúlaugha tiyis, sóitip, qara halyq aldynan nebir jana sayasy mýmkindikter ashylugha kerek. Al qazir ol, bolashaq imperator II Nikolay,  әzirge taq múrageri, III Aleksandr patshanyng ghylym negizderin byltyr ghana oqyp tauysqan, sosyn tenizder men múhittarda jýzip, bóten qúrlyqtargha barghan, shet elderdi aralaghan, odan óz eline Qiyr Shyghystan Sankt-Peterburgke qaray ýlken sayahat jasap kele jatqan jiyrma ýsh jasar balasy, imperiyanyng dala uәlәyatyndaghy Atbasar ýiezining bayy tikken kiyiz ýy ishindegi kóne jәdigerlerdi tamashalauda. Kórmemen tanysu kezinde patsha әuletining tikeley qatysy kórinip túrghan bir eksponatqa ol erekshe qyzygha qarady. Búl airyqsha qasterlep qoyylghan tarihy eskertkish – imperatrisa II Ekaterinanyng 1782 jylghy 27 mamyrda Orta jýz hany etip ataqty Abylay hannyng úly Uәliydi bekitkeninde oghan jibergen syi-siyapaty edi. Susar ishik, zerli qamqa belbeu jәne ýlken asyl tastar ornatylyp әshekeylengen qylysh. Qylyshtyng qúrysh jýzine  altyn әriptermen úly patshayymnyng arnauy jazylghan.  Ne oilaghanyn kim bilsin, bәlkim, orys imperiyasynyng Úly dalany alyp jatqan qazaq elin baghynyshtysy etip, әueli protektoratyna ainaldyru, odan patshalyqtyng әkimshilik bólinisterin engizu arqyly memlekettigin mýldem jong kezenderin eske týsirdi me, әiteuir, jәdigerge oigha bata biraz qarap túrdy da, qazaqtardyng patshayym syiyn qasterlep ústap túrghanyna razy kónilmen basyn iyzep, kelesi ýige auysty.

Omby ýiezining Sharlyq bolysynan әkelinip tigilgen ýide dәuletti qazaq otbasynyng túrmysy beynelengen edi. Kiyiz ýy ortasyndaghy ýstelderde qúrmetti qonaqqa tartylar dәmdi et taghamdary, qymyz, bauyrsaq, irimshik, qúrt, dastarhan mәzirining ózge de últtyq jensik astary qoyylghan. Al keregelerdi jaghalay – ishterine týrli kórkem dýniye-mýlik saluly әdemi sandyqtar tizilgen.  Solardyng bәri jayynda biyik meyman men qasyndaghy onyng shashbauyn kótergen úlyqtargha tanymdy týsinik berildi. Olar ýy ishindegi zattardy múqiyat qarap bolyp, kelesi ýige bardy. Qyzyljar ýiezinen әkelingen  búl shanyraqtan qonaqtar qazaqtyng ang aulauda qoldanatyn bilteli, shaqpaqty myltyq, qaqpan, túzaq syndy qúral-jabdyqtaryn, tomagha kiygizilgen býrkitter men qarshyghalardy, baylauly tazylardy, sonday-aq kerege bastarynda iluli túrghan barys, sileusin, týlki, arqar, maral, qasqyr sekildi ózge de andardyng terilerin kórdi. Osy ýide qúrylghan órmekte qolónershi qyz tyqyr kilem toqyp otyr edi. Taghy bir ismer әiel matadan oi oiyp, ony syrmaqqa japsyryp tigumen, endi bireuleri baular men shashaqtar jasaumen shúghyldanyp otyrghan. Qazaq qolóner sheberlerining ýlken bir toby – aghash, temir ústalary, jezshiler, kýmisshiler – kelesi ýide ornalasqan-tyn. Osynau ismerlerding keybiri ózderining jasaghan búiymdaryn patshazadagha syy etip tartty.  Altynshy ýidi ómirden jas ketken ataqty oqymysty jәne sayahatshy Shoqannyng әkesi polkovnik Shynghys Uәlihanúly  tikkizgen edi. Osynau tarihy kórme ýshin әdeyi Kókshetau ýiezinen әkeltken bolatyn. Múnda jinalghan ónerpazdar imperiya taghynyng múrageri patshazada Nikolaydy shattyq esken әn-kýimen qarsylady. Baluan Sholaq pen onyng ansamblining mýsheleri, ózge de dombyrashylar, qobyzshylar qúiqyljytqan әuenderdi múrager sýisine tyndap túrdy. Ol sodan song kedey qazaqtyng túrmysyn kóruge niyet qyldy. Júpyny ýi-jaydy, bosaghada jalghyz eshki baylanghan jýdeu sharuashylyqty oily jýzben nazarlady. Baylardyng kóz sýisinter saltanatynan keyin qarashanyng baspanasyna kirip-shyghudy qalaghan patshazadanyng búl yqylasy júrtty qayran etti, әri riza da qyldy. Al qonyrqay ýiine osynau biyik qonaqtyng bas súghuy kedeydi sheksiz baqytqa bóledi.

Patshazada odan әri ólkedegi bilim, ghylym  jetistikterin kórsetetin kórmeler qoyylghan kiyiz ýilerdi aralap ketti. Sodan song qazaq kóshin kórdi. Búlyqsyghan bay kóshti de, onyng sonyndaghy bar dýniyesi janghyz syqyrlauyq arbagha syiyp ketken jarly kóshin de tamashalady. Cosyn kórmedegi eng ýlken jәne meylinshe sәndi jabdyqtalghan kiyiz ýige kirdi. Búl ýidi tikken Semey ýiezindegi Seyten bolysynyng basqarushysy Temirghaly Núrekenúly edi. Qazir barsha júrt qadirlep túrghan osynau múragerding taqqa otyru әri nekege túru qúrmetine 1995 jyldyng basynda imperiya astanasynda ótetin saltanatqa qatysatyn, odan, 1907 jyly Ekinshi Memlekettik dumagha Semey oblysynan deputat bolatyn, Duma júmysy kezinde belgili qayratker Baqytjan Qarataevtyng basshylyghymen, ózge oblystardan saylanatyn deputattarmen birge, qazaqtyng jer-su mýddesin qorghau maqsatymen patsha ýkimetining lauazymdy tóreleri aldyna baratyn kәdimgi Temirghaly bolys. Múnyng bәri keleshekte bolady. Al qazir onyng arnayy jasaulanghan saltanatty ýiinde sol bolashaq patshagha әr aimaq ókilderi syi-siyapat tapsyrmaq...

Rәsim oidaghyday ótedi. Taq múragerine barsha jabdyghymen qarakesek, siban ýlgilerimen kýmistelip soghylghan ertoqymdar, saby kýmisten jasalghan aibalta, kýmispen naqyshtalghan jimaly adalbaqandar, betin sýiekten oilap bederlegen aghash tósek, kýmistelip әshekeylengen kise, aghash sabynyng ishine bolat qanjar ornatylghan aibalta, jas barystyn, jolbarystyng terileri, sonday-aq, ýiretilgen qarshygha syigha tartylady. Bolashaq patsha syilyqtardy qabyl alyp túryp, qaysysynyng qay jerde qanday sheberding qolymen jasalghanyn, jyrtqyshtardyng qaydan aulanghanyn, qústyng qalay baptalghanyn әuestene súraydy. Rizashylyghyn bildiredi...

Úmytylmastay әser qaldyrghan tórt-bes saghat zu etip óte shyqty. Aqyry, kýlli kórme-auyl adamdary joghary mәrtebeli meymandy zor qoshemetpen appaq otkemege shygharyp salghan. Keter aldynda sesarevich Nikolay shyn jýrekten qarsy alyp kórsetken ystyq qabyldaulary ýshin qazaq halqynyng osy auylda jinalghan ókilderine alghys aitty. Búl 1891 jyldyng 15 shildesi kýngi saghat bes shamasy edi. Otkeme Ertis aidynynyng ortasyna jete bere keri ainalyp, Omby shaharyna qaray bet týzedi. Patsha balasyna qoshemet kórsetken qazaq qauymy jaghada keme úzap ketkenshe qol búlghap, shyn riza, shattanghan kónilmen, uralaghan aiqaygha basyp túrdy. Sosyn olar da kólikterine minip, Ombydaghy atshabardy betke ústady. Omby ippodromynyng kireberisinde biyik mәrtebeli meyman ýshin gýlmen kómkerilip órnektelgen «Hosh keldiniz!» degen jazu kóz tartady. Jasyl alqaptyng jiyekteri jalaularmen bezendirilgen. Basty minbe men onyng qos qaptaly yghy-jyghy qújynaghan júrt. Jariyalanghan esepterge qaraghanda, ólkening әr aimaghynan kelgen bәigege at qosushylardyng tilektesteri, kýlli saltatty, arba-pәueskeli, jayau-jalpy jankýierler bar, at jarysqa  úzyn sany bes mynnan astam kórermen jinalghan. Saghat jetide patshazada men nókerleri mingen pәueskeler kerueni keldi. Sodan keyin-aq kóp keshikpey bәige bastaldy. Bәige múragerge qyrda mekendeytin kóshpendi halyqtyng baylyghynyng basty salasy jylqy ekenin tanytty. Onyng qalauyna sәikes, attar on shaqyrymgha jәne ýsh shaqyrymgha shabudan bәsekege týsken. Jarys oghan dala tósinde qalyn  qazaq ómir sýretinin jәne olardyng at qúlaghynda oinaytynyn anyq kórsetti. On shaqyrymdyq alaman bәigege shyqqan otyz ýsh attyng 27-si qazaqtardiki, ekeuin kazak-orystar, ýsheuin qala túrghyndary, bireuin tatar qosqan edi.  Belgilengen ýsh jýldening ýsheui de qazaq sәigýlikterine tiydi. Onyng ishinde birinshi oryndy, yaghny bas bәigeni  jәne ýshinshi oryndy Meyram Janaydarúlynyn, ekinshi oryndy Mústafa Jәnibekúlynyn  attary aldy. Ýsh shaqyrymgha 21 at shapqan, onyng 14-i qazaqtardiki edi, múnda alghashqy eki oryndy Omby kazak-orysy men kópesi iyelendi. Sórege ýshinshi bolyp Ály Qúlshynbaevtyng aty keldi. Bas bәigege patsha atynan shynjyr bauly altyn saghat berildi. Jýldeger bolghan attarda shapqan shabandoz jetkinshekterdi taq múrageri  bir-bir altyn tengemen (qúny eki jarym somdyq pouimperialmen) tikeley ózi marapattady. Balalar búghan sheksiz shattanyp, aityp-jetkizgisiz quanyshqa bólendi.

Ne kerek, patshazada atshabysqa, bәige nәtiyjelerine razylyq bildirdi. Atjarys jankýieleri qauymynyng uәlәyattaghy jylqy baghu tәjiriybesin bayandap, songhy bes jyldaghy at jarystary jayynda tasqa basyp bergen esebin qabyl alyp, jaqsy úiymdastyrylghan, kórermenderge zor lәzzat bergen jarys kórinisteri ýshin alghys aitty.  Ol ózin býgin әr qyrynan sýisindirgen «búratanalardyn» taghy bir tobymen toghyz kýnnen keyin, 24 shildede, Or qalasyna kelgeninde kezdesedi. Sol kýni keshke qaray Torghay oblysynyng Elek ýiezine barady. Oghan qazaqtar әsem әbzeldi tamasha túlpar mingizedi. Sosyn týie jarysyn tamashalatyp, múragerdi búryn-sondy kórmegen eren qyzyqqa keneltedi. Biraq múnyng bәri onyng qazaq jerinde kórgenderine ekzotikalyq qosymsha ghana siyaqty edi. Ol negizinen búl jalpaq ta tórt týlikke bay ólkede orys qaruynyng aibyny asqanyn kózimen kórip, sýisinip qaytty. Sayahat maqsaty sony kózdeytin. Mәselen, Omby tek Dala uәlayatynyng ghana emes,  Sibirlik kazachestvo әskerining de astanasy edi. Dala general-gubernatory ataman lauazymymen búl qúrylymdy da basqaratyn. Sondyqtan da Dala general-gubernatorynyng әkimshiligi taq múragerin kýlli halyq bop shattanghan ahualda qarsy alu jәne onyng shaharda ótkizetin uaqytyn toy etip dumandatyp ótkizu sharalaryn dayyndaugha birneshe ay búryn kirisken. Jәne eng aldymen orys qaruynyng senimdi qolda ekenin layyqty týrde kórsetudi múqiyat oilastyrghan. Al búl rette patshazadagha ólkedegi әskery kýshtin, әsirese kazachestvonyng jauyngerlik kelbetin jaqyn tanystyru  qajet-tin. Óitkeni kazaktar qauymy imperiyanyng jana jerlerdi iyelenude sýienetin basty tiregi bolghan jәne bola bermek. Kazak-orystardyng qala kóshelerine shyqqan meyramdaushy halyqtyng edәuir bóligi boluy da sol sebepten. Olar jan-jaqtan da kelgen-di. Ólkedegi barlyq kazak qauymy stanisalarynan atamandary bastaghan delegasiyalar sol kýnderi Ombygha jinalghan. Olardyng kópshiligi Týrkistan ólkesin jaulap alugha qatysqandar, әsirese Qoqan, Hiua joryqtarynda eki-ýshten jauyngerlik marapat belgilerin alghandar  edi. Ýlken meyman 1891 jylghy 14 shildede Omby shaharyna kelgende, Sibir men Jetisu kazak-orystarynyn, atbasarlyq, konstantinovtyq, presnovtyq kazak-orystardyng ókilderi ony ailaqtan qarsy alysty, nan-túz úsynu rәsimine, merekelik dastarhangha qatysyp, bir jasap qaldy. Bolashaq patshagha arnayy әzirlep әkelgen syilyqtaryn úsynyp, zor qúrmet kórsetti. Jetisu kazak әskerlerining bólim bastyqtary sesarevich Nikolaydy ortagha alyp, arnayy suretke týsti. Patshazadagha shaharda múnday resmy qoshemet kórsetushiler qatarynda jergilikti qazaqtar bolghan joq. Sebebi, jana tәrtipke qanshama kóndikkenmen, olar otarlaushygha ógey edi. Sondyqtan da qalyng qazaq ortasynda boy kótergen qalada, qazaq ólkesin basqaratyn ortalyq ornalasqan bas qalada, qyr qazaqtarynyn  astanasynda ólkening tól balalaryna onday mýmkindik berilmedi. Qazaqtar ózderining tynys-tirshiligin patshazadagha ertenine, jogharyda aitqanymyzday, arnayy tigilgen qazaq auylynda jayylghan kórme arqyly  tanystyrdy.  Ombyda ótkizgen kýnderi ishinde taq múrageri Omby kadet korpusy rotalarynyn, Omby batalionynyn, kazaktar brigadasynyng әskery saptaryn qarady. Olardyng jauyngerlik dayyndyqtaryna rizashylyq bildirip, әrqaysysyna bir-bir tostaghannan araq syilady. Sosyn qyzdar gimnaziyasynda, jetim jarly balalar baspanasynda boldy. Al saray aldynda, basty kóshelerdegi baqtarda, halyq toly alandarda qily merekelik sharalar ótip jatty. Solardyng birinde Baluan Sholaq jeniske jetken sayys ta boldy. Tek, múragerding sonday halyq merekelerine qatysqanyn aitqan  esep kózimizge týspegendikten, paluanymyzdyng mereyi ýstem bolghan sayys jayyn dәl әngimeley almay otyrmyz. Degenmen, Jayyq Bektúrovtyng zertteuindegi: «Ombygha Reseyding eng songhy múrager patshasy Nikolay kelgendegi jiyn-toyda Shókeng kýreske týsip, syilyqqa óz aty jazylghan saghat alghan» dep keltiriletin habardy úmytpaghan jón. Bәlkim, múnyng anyq-qanyghyn keyingi zertteushiler anyqtay jatar.

Atshabarda at jarysyn tamashalaghan kýnning ertenine, 1891 jylghy 16 shildede, taq múrageri jana shirkeu qúrylysynyng bastaluyna qatysty. Búl is-shara onyng Ombydan keter aldynda oryn alghan-dy. Keyin zәulim de әsem shirkeu túrghyzylady, onyng irgetasyna alghashqy kirpishti II Nikolay sesarevich kezinde qalaghan dep kórsetilgen estelik taqta qoyylady, biraq ony kóru patsha mandayyna jazylmaghan edi. Ol taqtan týskennen keyin poyyzben qazaq dalasy arqyly Sibirge qaray tútqyn retinde tasymaldanady, biraq, Ombygha qol sozym qalghanda basqa baghytqa әketiledi...

Sonymen, Baluan Sholaq  Ombyda taq múragerin qarsy alu qúrmetine ótkizilgen merekelik sharalardyng birinde, 1891 jylghy  shildening 14–16 kýnderi aralyghynda, Sevr (Sibir) paluandy jenip, mereyi ýstem boldy. Búl kezde ol 27 jasta edi. On-solyn әbden tanyghan, qazaq ólkesinde oryn alghan taghdyrly ózgeristerding qyr-syryn anyq ajyratatyn jasta-tyn. Qazaqtyng derbes eldigining joyyluy  ol dýnie esigin ashardan búryn oryn alghan. 1822 jyly patsha pәrmenimen Cibir  qazaqtary turaly jarghy bekigen-di,  soghan sәikes, ólkege orys әkimshilik jýiesi engizilgen. Múnday ózgeriske qarsy túryp,  joyylghan egemendikti qalpyna keltiruge tyrysqan qozghalystar, patsha ezgisinen qútyludy kózdegen Kenesary hannyng asa iri azattyq soghysy da ol dýniyege kelerden búryn oryn alghan. Ol shyr etip ómirge kelgen kez Arqa halqynyng Resey bodandyghyna moyynsúnghan shaghyna dóp keldi. Kindik qany tamghan Qotyrshortan aimaghyna, qazaqtardyng asa kórkem Kókshe eteginde jatqan Áuliyekól jaghasyndaghy mekenine alghashqy qadalaryn mújyqtar әlgi zang qabyldanghannan keyin jeti-segiz jyl ótken son-aq qaqqan.  Sodan bastap Shortan ornynda patshalyqtyng ortalyq audandarynan qonys audaryp kelgen orystar Shuchie dep atap ketken eldi meken payda bolghan. Óz erikterimen kelip qonystanushylar men әskery qyzmet atqaryp jýrgen kazaktar qauymy sol shaqtan bastap, barlyq qazaq dalasy qatarynda, Kókshe ónirin de otarlap jatqan. Olardyng sany Núrmaghambetting bala kezinde, salystyrmaly týrde qaraghanda, az bolatyn, biraq, uaqyt ótken sayyn, kóbeye týsken. Ólke 1868  jylghy jarghymen basqarylyp túrghan. Osynau  «Dala oblystaryn basqaru jónindegi uaqytsha ereje» qazaq eli ýshin jasalghan búdan búrynghy zandarmen ornyqqanday kóringen súltandar biyligin joiydy jәne ólkeni orys әkimshilik jýiesine birjola sinistiru maqsatyn kózdeytin.

Baluan Sholaq Ombyda taq múrageri qúrmetine ótkizilgen jarysta jeniske jetken 1891 jyly әigili «Dala erejesi» qabyldanghan. Sol zang bir-eki jylda ómirge engizilisimen, otarlaushylar kóshi ýdey týsken. Ásirese,  qazaq halqynyng tynys-tirshiligimen tanysyp, qúrmetin kórip qaytqan múrager taqqa otyrghannan keyin, búl ahual ashyq ta josparly sipat alghan edi. Patshalyq ishki Reseydegi agrarlyq tolqulardy basu ýshin, jersiz sharualardy «bos jatqan basy artyq shúrayly jerge bay» shet aimaqtargha qonys audartu sayasatyn  ekpindete jýrgizuge kirisken. Solardy jayghastyru maqsatynda  arnayy mekeme qúryp, qazaq elining eng shúrayly jerlerin kesip alyp  jatty. Ishki Reseyden kelmek qonys audarushylar ýshin kóshpendilerdi qúnarly ataqonystarynan yghystyrdy. Sóitip, olardy alys ata-babalarynan bermen iyelenip kele jatqan mekenderinen alastaudy mýldem ashyq jýzege asyrdy. Shóbi shýigin, orman-toghayy, suy mol eng shúrayly jerlerdi otarlaushylardyng paydasyna tartyp alu josparly sipatqa ie boldy.  Jergilikti halyq tirshilikke qolaysyz, qúnarsyz aimaqqa yghystyryldy. Baluan Sholaq osy jaylardy kózben kórip, bilip ósken. Qalyng qazaq ortasynda qala salyp, qazaq jer-suyn óz menshigi etip alghan biyleushi júrttyng ozbyr maqtanyshty kónil-kýiin Baluan Sholaqtyng tym beytarap qabyldamaghany,  terendey týsken qighashtyqtardy, jer-sudyn, el tynys-tirshiligining otarlana bastauyn aiqyn úgha bastaghany kýmәn tughyzbaydy.

Reseyde krepostnoylyq qúqyqtyng joyyluy,  sharualargha bostandyq berilui qazaq dalasyn maqsatty týrde iygeruge aparghany belgili. Qazaq jerin kazak-orystar men sharualardy qonystandyru jolymen otarlau barysynda belgili dәrejede kapitalistik qatynas ta qalyptasa bastaghan-dy. May shayqau, diyirmenmen ún tartu, teri iylep, bylghary jasau jolgha qoyylyp, olarmen tiyimdi sauda-sattyq  damytylghan. Dala ómirine әsirese sauda kapitaly erkin súghynghan. Omby men Qyzyljarda jeke menshiktegi qoymalar men sauda ýileri payda boldy, solar arqyly mal iyelenushilerding malsharuashylyq ónimderi evropalyq Resey men shetelge shygharyldy. Bazarlar men jәrmenkeler arqyly óristey týsken ózara paydaly baylanystar nәtiyjesinde qazaqtardyng qojalyqtarynda da qúrylymdyq ózgerister jasaldy.  Orys kópesteri jylqygha airyqsha qyzyghushylyq tanytty. Sol sebepti otarlar men tabyndarda qoylardyng ýlestik salmaghy azayyp, jylqylar ýlesi arta týsti. Reseydegi iri qalalardyng etke degen súranysyna say, atalmysh aimaqtarda mýiizdi iri qara ósiru de damytyldy.  Búghan kapitalizmning damuynyng әserinen jәne qonys audarushylyq qozghalystyng ýdey týsui saldarynan kóshpendi halyqtyng otyryqshylyqqa auysqan bóligi  – jataqtar da ýles qosty. Otarlyq jýiening bekem ornyghuy qazaq qauymynyng әleumettik túrghyda bólshektenuine, kóshpeli sharuashylyqtyng ydyray týsuine apardy. Kedeylengen qazaqtar kýnkóris qamymen týrli kәsipshilikterge, tau-ken ónerkәsibine, mys, qorghasyn  qorytu zauyttaryna, kómir kenishine júmysqa kirdi. Qazaq dalasyna kapitalizmning dendep ene bastauy, baylyqqa túnghan shiykizat kózderin maqsatkerlikpen paydalanudyng arta týsui arqasynda solarmen bir mezgilde imperiya qarjy-qarajat jýiesining bir bóligi retinde kommersiyalyq bankterining filialdary jәne kredit mekemeleri  jasaldy jәne keneytildi. Omby men Qyzyljarda imperiya memlekettik bankining bólimsheleri ashyldy. Qazaq jerinde Sibir sauda banki, Orys sauda-ónerkәsip banki júmys istep, sauda ainalymyna kóp qarajat saldy.     Sauda-sattyqtyng basty nysany mal bolyp qala bergen.  Qazaq halqynyng negizgi sharuashylyghynyng ónimderin satyp alu nemese halyqqa múqtaj tauarlargha almastyru sharalary qily bazarlar men jәrmenkelerde jýzege asyryldy. Baluan Sholaq eseyip ómirge aralasa bastaghan HIH ghasyrdyng songhy shiyreginde onyng auyly ornalasqan aumaqta  saudanyng jana týri – jylyna bir nemese eki ret ótkiziletin jәrmenkelik sauda-sattyq keng óris aldy. Eng iri mausymdyq sauda oryndary – Qyzyljar ýiezindegi Tayynshakól, Aqmola ýiezindegi Konstantinov,  Atbasar ýiezindegi Petrov   jәne Qarqaraly ýiezindegi Qoyandy jәrmenkeleri edi.  HIH jýzjyldyqtyng songhy shiyregi bastalghanda búlardyng arasyndaghy jetekshi oryngha Tayynshakól jәrmenkesi shyqqan. Onyng sauda ainalymy eki jarym million somgha deyin jetken edi.  Ekinshi orynda bir jarym million somday ainalymy bar Qoyandy, ýshinshi orynda segiz jýz myng somday aqsha ainalymy bolghan Konstantinov jәrmenkeleri túratyn. Olardyng sauda ainalymdary jyl ótken sayyn ósip jatty. Osynau sauda oryndaryna satugha mal әkelushiler, әriyne, qazaqtar bolatyn. Qazaqtar ýshin jәrmenke tek mynghyrghan malyn saudagha salyp, ózge kerek-jaraghyn satyp alatyn oryn ghana emes, sonymen birge, qoghamdyq sharualardy aqyldasyp sheshetin, mәdeny sharalar ótkizip, ruhany lәzzat alatyn oryngha da ainaldy. Shartaraptan bas qosqan ónerpazdar әn shyrqap, kýy tartty, by biyledi, kýsh synasty, kýresti. Osynday kezderde nebir óner dýldýli qalyng júrtshylyqtyng sýiispenshiligine bólenip, esimi halyq arasyna keng tarady. Sonday jannyng biri Baluan Sholaq edi.

Tayynshakól jәrmenkesi qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Tayynsha audany aumaghynda, suy taza, oty shýigin, tabighaty jan-januargha jayly Tayynsha jәne Sendi kólderi arasynan Baluan Sholaq ómirge keler qarsanda oryn teuip, jylyna eki mezgil bir-bir aidan júmys istep túratyn. Jyl ótken sayyn belgili bola týsken jәrmenkege mamyr men qyrkýiek ailarynda Resey kópesteri ónerkәsip ortalyqtarynan qazaq qajetine oray týrli óndiris tauarlaryn әkeletin de, jergilikti malshy júrttyng maldaryna aiyrbastaytyn. Jәrmenkege jinalghan júrtshylyq, әriyne, malyn ótkizip, sauda-sattyq jasap qaytumen shektelmegen, basqa búiymtaylaryn da sheshken. Osynda el aghalary auyldar arasyndaghy týrli dau-damaydy, jer-sugha talasu, mal barymtalau men úrlyq-qarlyq jasaugha qatysty mәselelerdi qaraghan. Sonymen qatar jәrmenke kezinde әr taraptan kelgen aqyndardyng aitysy ótip jatatyn, әnshiler, termeshiler, biyshiler, kýishiler óner kórsetetin. Baluandar kýreske týsetin. Sol ónirde túratyn býgingi ardagerlerding baspasózde jariyalaghan estelikterine qaraghanda,  Tayynshakól jәrmenkesi birte-birte ólkedegi asqan daryn iyeleri bas qosatyn jerge, últtyq ónerdi aishyqtap kórsetudin  qúddy-bir qasterli ordasyna ainalghan. Osynda Orynbay, Shóje, Aqan seri, Birjan sal, Arystanbay, Tezekbay jәne Baluan Sholaq sekildi ataqty aqyn-jyrshylar  dýiim júrtshylyqqa ruhany lәzzat syilaghan. Jәrmenke qyzyqtary qyrkýiek aiynda ótetindikten, ony sol kezde kóp qoldanylghan oryssha aidyng atymen ataghan. Baluan Sholaq ta ózining әigili әninde «Sentyabri bazary» dep ketken. Órshil әuendi әnining ólenindegi: «Keshegi sentyabriding bazarynda Kóterdim elu bir pút kirding tasyn», – deytin joldar qyrkýiek aiynda júmys isteytin ýlken jәrmenkelerding birin megzep túrghany anyq. Baluan ómir sýrgen aumaqtaghy Kókshetau qalasynda ornalasqan Boqyrau (Pokrov) bazarynda da jәrmenke ótip túrghan, әitse de, sol kezderdegi sauda-sattyq oryndarynyng hal-ahualy jayyndaghy imperiyalyq esep-jazbalar men kestelerden kózge týspegendikten, onyng sauda ainalymynyng kólemi shaghyn bolghan shyghar dep shamalaymyz. Tiyisinshe, kópester men saudagerler shartaraptan qily tauardy molynan tasymaldaytyn, qazaq ta jylqysyn ýiir-ýiirimen aidap әkeletin oryn – negizinen kazak-orys mekendegen Kókshetau qalasynan góri, en tabighat tósinde ornalasqan, sentyabri aiynda ghana júmys isteytin әigili Tayynshakól jәrmenkesi boluy әbden yqtimal. Baluan Sholaqtyng osynda óte auyr salmaq kóterip, sonday-aq ataqty orys paluanynyng jauyrynyn jerge tiygizip eldi tamsantqany kýdik tudyrmasa kerek... 

Patshazada qazaq jerinde bolyp, tynys-tirshiligimen birshama tanysqan jyly qabyldanghan  imperiyanyng «Dala erejesi» atalatyn zannamalyq akti Dala ólkesin, Oral jәne Torghay oblystaryn basqaru jónindegi búrynghy Uaqytsha erejeler negizinde qalyptasqan әkimshilik basqaru jýiesin bekitip kýsheyte týsti. Qazaq auyldaryndaghy saylanbaly organdardy, tómengi buyn retinde, patsha ókimetining әr ýiezge taghayyndaytyn bastyqtaryna barynsha tәueldi etti. Qazaq jeri qazaqtargha paydalanugha berilgen memlekettik menshik bolyp tabylady degendi zandastyrdy jәne búratanalardyng sanasyna solay sinirdi.  Sondyqtan da,  barlyq «artyq» dep tabylghan «memleket menshigindegi» jer-su, tuyndaghan múqtajdyqqa oray, «ýkimet qajet etkendikten», Memlekettik dýniye-mýlik ministrligining qaramaghyna kóshiriletin boldy. Egin sharuashylyghyna jaramdy jerler «bos» dep tabylyp, ony paydalanyp jýrgen kóshpendi halyqtan tartyp alu jýzege asyryla bastady. Atalmysh ereje Baluan Sholaq ta kezinde Ombyda úlyqtaugha qatysqan kәdimgi múrager Nikolay patsha bolyp imperiya tizginin qolgha alghannan keyin qyr ghúmyrynyng negizgi zanyna ainaldyrylghan. IYә, ol taqqa otyrysymen qazaq elining jer-suyn otarlau sharalary is jýzinde kýsheye týsti.  Kýni keshe dala ómirining qyzyqtaryna sýisinip oralghan sesarevich imperiya tizginin qolyna alysymen Dala nizamynyng ómirge dendep enuin terendetip jýzege asyrugha kiristi. «Bos jatqan qazynalyq jerlerge» ortalyq audandarda jer tarshylyghyn kórip jýrgen sharualardy kóshirip aparu – ishki Rossiyadaghy agrarlyq tolqulardy bәsensitudin, tipti mýldem toqtatudyng birden-bir joly edi. Al qazaqtardyng babalarynan múra bolyp kele jatqan atameken-qonystaryn «bos jatqan qazynalyq jerler» retinde qarastyru – olardyng qúqtaryn qasaqana shekteu, ayaqqa taptau bolary biylik basyndaghylardy  tolghandyrmaytyn. Patsha ýkimetining artyq jaralghan astam shonjarlary jergilikti halyqtyn  mýddesi degen úghymdy eshqashan  eskergen emes. Sodan da, Baluan Sholaq dýniyege kelerden birneshe ondaghan jyl búryn-aq, onyng auylynyng irgesindegi kórkem qoynaugha kazak-orys kolonisteri óz mekenderin salghan. Aqyn búl jayynda óleninde: «Boryq tartsang shyghatyn uyz sýti, Qotyrshortan men tughan jerding qúty, Týsken ekem shyr etip jer betine Sugha baryp týskende orys búty», – degen edi. 

Ásem Kókshe bauyrynan Qotyrkól, Shortan  stanisalarynyng boy kóterui ýlken otarlaudyng basy bolghan-dy. «Dala erejesi» kýshine ene kele, ýkimet pereselen uchaskelerin qúrdy da, janghyz búl ónirge emes, kýlli jalpaq qazaq jerinen bólip alghan shúrayly aimaqtargha kazak-orystar men qarashekpen sharualardy topyrlatyp әkep tóge bastady. Sonda, qysastyqpen ýdetilgen kóshi-qon saldarynan, key-keyde jergilikti júrt pen kirmeler arasynda qily shiyelenis, kiykiljing boy kórsetip qalyp jýrdi. Jasynan shynshyl, әdiletsizdikke tózbeytin Baluan Sholaq  sonday kezderde japa shekkender namysyn qorghaymyn dep nebir  kózsiz batyrlyqtargha baratyn. Múndayda aqyn: «Antalaghan san dúshpan qamasa da, Syrdyng suy kelmeydi júlyghymnan», – dep jyrlaytyn. Alayda «antalaghan san dúshpan»  qarap qalsyn ba, әr basqan qadamyn andumen orayyn keltirip, ony týrli jalagha iliktiredi. Sonday bir isti bolghan shaghynan: «Men ózim aqqan suday tasyp jýrmin, Keudesin dúshpandardyng basyp jýrmin. Jalasy seksen ógiz maghan auyp, Úlyqtan sol sebepti qashyp jýrmin», – degen joldar syr shertedi. Aqyn aqyry týrmege de týsedi. Qinalady: «Abaqty azap orny, jaynaghan shoq, Basqanym ot siyaqty, ishimde dert». Nebir әdiletsizdikti bastan keship, jazyqsyz jaza tartugha kesiledi: «Jeti jyl katorgagha meni jazghan». Biraq moyymaydy. «Boyyma kýsh bitkenge ettim shýkir, Qajysam abaqtygha, betke týkir. Temirin eki iyterip tartqanymda, Kirpishi jerge týsti kýtir-kýtir». Abaqtydan qashyp shyghady. Sodan: «Men, Sholaq, ajal jetip ólgenim joq, Tendikti dúshpanyma bergenim joq», – dep jyrlaghanynday, tútqynnan qútylghannan keyin de ozbyrlargha qarsy kýresin tyimaydy. Jasaghan әreketterin shygharmashylyghynyng arqauy etip, әnshilik, serilik, aqyndyq ónerin jalghastyra beredi. Ádiletke adaldyghyn, jaqsy atqa, súlu qyzgha aqyndyq-serilik janymen ghashyqtyghyn ólen-jyrlaryna arqau etip, shygharmashylyq ghúmyrymen astastyra týsedi. 

Baluan Sholaqtyng asa ataqty әnderining biri «Ghaliya» ekeni belgili. Ol avtorynyng esimin shartarapqa jaydy. Ystyq, móldir mahabbatty asqaqtata jyrlaghan osynau sýiispenshilik jyry ózining asqaq ta sazdy әuenimen jәne nәzik sezimdi erekshe qúshtarlyqpen beyneleui arqasynda kóp kónilinen shyqty. Búl әn Baluan Sholaqtyng muzykalyq shygharmashylyghynyng shyrqau biyigi  sanatynda atalady. El arasynda ol birneshe týrde aitylyp kelgen. Osynau kópke әigili tamasha әnning tolyqsyghan keyipkeri jayynda Sәbit Múqanov pen Ahmet Júbanovtan beri talay zertteushiler qalam terbep keledi. Ghaliya Tileuqyzynyng bazarda qymyzhana ústaghany, kórikti bolghany, 22–23 jasar shaghynda oghan qyryqtyng qyrqasyna shyqqan Baluan Sholaqtyng ghashyq bolghany, sodan ghalamat әn tughany, jalpaq dýniyege ghajayyp jyr bolyp shashylghan osynau mahabbattyn  1908–1909 jyldary tughany dau-damaysyz shyndyq retinde aitylady.  Keyingi jyldary Astana qalasyndaghy eski músylman qorymyna jerlengen Ghaliyanyn  beyiti tabylghan. Arab, parsy, shaghatay tilderindegi eski shyghys jazularyn  oqudy mengergen jas mamandar  Úlarbek Dәleyúly men Ahat Áshuúlynyng anyqtauynsha, Ghaliyanyng basyna kýieui Ghalym Qúraqbaev ornatqan qúlpytasta kóne emlemen: «1922 jyly 23 aprelide...  Ghaliya Ghalymjamaghaty Tileuqyzy 48 jasynda fәniyden baqigha» ótkeni qashalyp jazylypty (http://www.info-tses.kz/mobile/details.php?news_id=140389). Osy derekke qaraghanda, Ghaliya 1874 jyly tughan, yaghny Baluan Sholaqtan on jas kishi. Eger ekeuining kezdesken uaqytynda Ghaliyanyng jasy 22–23-terde bolsa, onda ol 1896–1897 jyldargha dóp keledi. Demek «Ghaliya» әni de sol shamada tughan. Ánning qazaq elin sharlap ketken jenisti sherui sol shaqta, eki ghasyrdyng toghysynda oryn alghan...

Sәbit Múqanovtyng ataqty «Baluan Sholaq» hikayatynda әserli suretteytinindey jәne odan bergi uaqyttarda әigili ónerpaz jayynda ózge de qalam terbeushilerding bir auyzdan moyyndaghanynday, tughan ólkesinde qughyn kórgen Baluan Sholaq biraz uaqyt alysyraqta boy tasalaugha mәjbýr bolghan. So bir kezeninde arghy atalary mekendegen Jetisu ólkesine sapar shegip ketedi. Ózinen búryn ataq-danqy jetken Jetisugha ol bir derek boyynsha – jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda, endi bir kóbirek aitylatyn derekke qaraghanda 1913–1914 jyldary barghan. Bәlkim sol eki mezgilde de solay qaray joly týsken shyghar. Óitkeni, zertteushiler aitatynday, әigili halyq aqyny Kenen Ázirbaev ony jasóspirim shaghynda kórgen. Kenenning belgili әninde sol túnghysh kezdesu haqynda: «Bala edim jana talap, izdep keldim, Ózinnen súrayyn dep aqyl, agha... Bala edim jana talap aqyn-әnshi, Ánindi ýireneyin aluan, agha», – dep aitylady ghoy. Búlar, shyntuaytynda, 1913–1914 jyldary otyzdargha tolghan saqa jigitten góri, 1900–1901 jyldarghy on alty–on jeti jasar bozbalagha jarasatyn sózder emes pe?! Eger osynday pikirdi dúrys dep qabyl alsaq, Baluan Sholaqtyng alghash ret Jetisuda boluy, shynynda da, 1884 jyly dýniyege kelgen bala Kenen 16 jasqa kelgen uaqytqa – HH ghasyrdyng basyna say keledi. Ol atajúrtyna jasaghan sonau birinshi saparynda úzaghyraq qydyrystaghan bolsa (Sәbenning ataqty shygharmasyn eske alynyz), ekinshi ret shyqqan sapary,  Baluan Sholaqtyng úly Qúdaybergen Sholaqovtyn  (jazushy Jayyq Bektúrov zertteuindegi) esteligine qaraghanda, birer aigha ghana sozylghan.      

Shókeng týstik ónirde ata-babasynyng tuyp-ósken jerlerin, Shu boyynda túryp jatqan alys aghayyndarynyng auyldaryn  aralady. Qyrghyz aimaghyna bardy. Jetisuding belgili óner adamdarymen, sonyng ishinde jyr alyby Jambylmen de syrlasty. Bolghan jerlerin dumangha toltyryp, óner kórsetti. Arqa dýldýlderining de, ózining de әnderin shyrqady. Eline saghynyshpen oraldy. Alayda eldegi dúshpandary birer mezgil kózden tasa bolghan eken dep ony úmytyp kete qoymaydy. Úzaq saparynan qaytyp kelgeninde oghan týrli zalal keltiruding jolyn qiystyra beredi. Aqyry qapiyada qastandyq jasap, ómirden erte ketuine sebep bolady. Búl qandy zúlymdyq jayyn Sәbit Múqanov onyng ómiri jayynda jazghan kólemdi hikayasynda kórkem kestelegeni belgili. Áygili jazushy ózining sonau tuyndysyna әr kezde keyde roman, keyde povesti dep janrlyq atau bergen, әdebiyetshi qauym da ony solay, kóbine povesti retinde qabyldap ketken. Degenmen Sәbeng ózining on alty tomdyq tandauly shygharmalar jinaghynyng 3-shi tomynda (1972) jariyalaghan povesteri arasyna 40-shy jyldary jazylghan búl hikayatyn «anyz» dep ýkilep qosqan. Bizdinshe, osy anyqtamasy dәl, óitkeni, shygharmasynda Baluan Sholaqtyng ómirinen beretin maghlúmattary kóp rette anyz sipatynda, әsireley surettelip, kóterinki romantikalyq ruhta bayandalady. Sәbeng paluannyng 1916 jylghy 25 mausymda shyqqan qazaqtan maydangha júmysshy alu jayyndaghy patsha pәrmeni saldarynan tughan  últ-azattyq kóterilis aldynda, tasadan jaulyqpen atylghan oqtan qaza tapqanyn jazady. Alayda  batyrdyng dýniyeden 1919 jyly ótkeni búl kýnde dәleldengen aqiqat. Demek, onyng sol eki aralyqtaghy tarihy kezeng kezindegi isin zerttep janghyrtu kerek-aq. Ázirge, jazushy-zertteushi Estay Myrzahmetovtyng bolashaq zertteulerge týrtki bolarlyqtay qúndy derekter jazyp qaldyrghanyn este ústauymyz kerek. Onyng aituynsha, Baluan Sholaq tuyp-ósken «elding búrynghy jaylauy Ayqayqabaq, Ýijyghylghan syqyldy keng dalany», «osy kýngi Aqmola oblysynyng Astrahan, Mariyevka (Amantay), Juravlevka (Qylysh), Makinka (Búlandy qaraghayy) aimaghyn basyp, Burabaygha ótetin tas jol, temir jol boyyndaghy búrynghy qazaq elining shúrayly qonysy», kýlli «әdemi jerlerdi» kelimsekter iyemdengen. Ýkimet tartyp alghan búl jerlerge qosa, qoldaghy birazyn – «Qayraqty, Mat ózenderinin, Qandyqaraghay, Aqsu, Aydabol jaylaularynyng keng órisin» jergilikti qazaq alpauyttary «patsha әkimderine, orystyng kulaktaryna ...satqan». Múnday  әreketterge Baluan Sholaq narazy bolyp, otarshyldargha qarsy kýresken. 1916 jylghy qazaq últ-azattyq kóterilisining Kókshe ónirinde keng óristeuine osy jәit myqty tirek boldy dep esepteydi qalamger. Baluan Sholaq tuyp-ósken Kókshe ónirine – qazirgi Aqmola oblysynyng Búlandy audanyna – irgeles jatqan Aqkól audanyndaghy Monshaqty, Salqynkól degen jerlerde oryn alghan  qozghalystardyn, sonau Salqynkól kóterilisining tabighaty men tuu sebepterin, sonday-aq oghan qatysushylardy, әsirese, E. Myrzahmetov zertteu-maqalasynda jazghanday, Baluan Sholaqtyng kóteriliske tiygizui yqtimal yqpalyn  anyqtanqyrap, tereng qarastyru qajet-aq. Patshanyng taqtan qúlauy, odan kenes ókimetining ornauy Shókenning búl oraydaghy belsendiligin arttyra týsti. Ras, onyng revolusiya múrattaryn qoldaghany jayynda jalpylama týrde aitylady, sony naqty derektermen tolyqtyru mәselesi zertteushisin tosyp túr. Odan keyingi tónkeris jyldarynda oryn alghan oqighalardy, Alashorda, kenes ókimeti kezindegi ahualdy saralau, sonday zertteuler negizinde kýresker әnshi-sazger-paluan ómirining songhy sәtterin janghyrtu oryndy bolmaq.

Baluan Sholaq 1919 jyly nauryz aiynyng orta sheninde qaytys bolghan. Jaghdaydy naqty biletin kisilerding estelikterine sýiene otyryp, E.Myrzahmetov osynday qorytyndy jasaydy. Aqpan aiynyng sonyna qaray Shókeng kishi úly Qúdaybergendi ertip Atbasar jaghyndaghy qúdalaryna qaray shyghady. Alayda mejeli jerge jetpesten keri oralugha bel buady. Qayran qalghan balasyna múnysynyng sebebin týsinde «Aqqoshqarynyng ayan bergenimen» týsindiredi. Tezdetip qaytpasa bolmaytynyn,  «ajal shirkinning sonyna týskenine ýsh jylgha ainalghanyn», sodan,  «aqyry, mine, quyp jetkenin» aitady. Ýige kelgen song «ishining janyp әketip baratqanyn» aityp, tósek tartyp biraz jatady. Sosyn bәibishesi Qanykey men aghasy Tóleubaydy onashalap qasyna alady da, syryn ashady jәne aqtyq amanatyn estirtip, «Baramyn alys sapar qaytyp kelmes... Túryndar dúgha qylyp, qúrby-qúrdas!» dep keletin el-júrtyna arnaghan qoshtasu ólenin aitady. Birer kýnde kóz júmady. Bәibishesi, aghasy jәne Sabyr qajy batyrdyng «ósiyetin aitqanynday oryndaydy».  Aqtyq amanatynyng mazmúny bertinge  deyin belgisiz bolyp kelgen. «Erining ómirden ótu qúpiyasyn Qanykey bәibishe qyryq qúlyptyng astyna sap asa berik saqtaghan, jat túrmaq ózining qara qúrsaghyn qaq jaryp shyqqan Isajary men Qúdaybergenine, jan degende jalghyz qyzy Bәtenine de ashpaghan kýii, 1948 jyly ózimen birge qara jer qoynyna ala týsedi», – deydi E.Myrzahmetov. Al Shókeng qaytqanda sýiegine týsken Sabyr qajy 1934 jyly, ómirden óterin sezgen shamada, nemere inisi Ghabbasqa – jazushynyng naghashy atasyna syr ashady. Búl syrdy atasynan ol 1959 jyly әkesi ekeui estiydi. Al Shókenning aghasy Tóleubay qúpiyany ortanshy úlyna, ol óz balasyna aityp ketedi. Sol derekterge jәne el ishindegi basqa da mәlimetterge qaraghanda, bylay bolghan eken. Shókeng 1916 jyly jazghytúrym auylyna keshtetip qaytyp kele jatady. Búlandy ormanynyng Aqbalaq dep atalatyn nuynyng shetine kire bergeninde, kenetten tura qarsy aldynan myltyq gýrs ete týsedi. Oq erding aldynghy qasyna tiyedi, sodan әlsirep baryp, ony ishten jaraqattaydy. Ol, әiteuir, attan qúlamaydy, 1919 jyly tósek tartyp jatqandaghy óz sózimen aitqanda, «...qúdaydyng bergen kýsh-quatynyng arqasynda» ýiine jetedi. Jaranyng qanyn bәibishesi Qanykey juyp, tanyp tastaydy. Ózine oq atylghanyn eshkimge aitpaydy, búl jayynda tis jarugha әieline de tyiym salady. El ishine «qoydyng qúmalaghynday qorghasyndy kótere almay auyrsynyp jatyr» eken degen sóz taralyp ketui yqtimaldyghyn namys kóredi. Endi, mine, ishinde ýsh jyl jatqan sol oqtyng saldarynan ómirden ótkeli jatyp ta qúpiyany berik saqtaugha ýndeydi. Aghasyna: «Sabyr qajy ekeuing ghana arulandar», – dep qatty tapsyrady. «Sýiegime basqalardy týsirsender – denemdegi jarany kórer. ...aq ajal búiyrmay oqtan óldi degen sýiekke tanba». Eshkim bilmesin... «Tap irgede kijinumen otyrghan qara shekpendi jaular tynysh qarap qalmas. Tirimde shamalary kelmegenmen, tym bolmasa sýiegimdi qorlamaqqa qabirimdi aqtarar». Qúpiyalap qoyatyn bolsyn... Asa qinalyp jatyp, jogharyda aitylghanday ósiyetterin estirtip qoshtasqan son, dýniyeden tez ótip kete barady. Zertteushining aituyna qaraghanda, «qazaq dese qany qarayyp qaghynyp túratyn jauyzdar ...Shókeng ózi aqylmen boljap ketkenindey, ...batyrsynyp, ósh almaqqa» shyghady.  «Qara qúzghynsha shulap jan-jaqtan jinalyp, auylgha oinaq salady. ...kór qoparady. Biraq Shókenning sýiegin taba almaydy». (Onyng mәngi tynshyghan qúpiya jerin biletinder  býgingi úrpaqqa 1943 jyly naqtylap kórsetip bergen). Jaulary kijinisip, Shókende ketken eselerin onyng artynda qalghan úrpaghynan almaqqa bel buady, sóitip balasynyng ýlkeni Isajardy atyp ketedi... 

Baluan Sholaq men Qanykeyding on segiz úl-qyzy bolypty, solardan Isajar men Qúdaybergen jәne qyzy Bәten ýsheui qalghan kórinedi. Ákesining kýsh-quaty Bәten qyzgha daryghan eken.  Ony 30-shy jyldarghy qiyn kezende Baluan Sholaqtyng әnderin jazyp alu ýshin B.G. Erzakovich izdep barady. Sondaghy kórgenin ol bylay suretteydi: «...Kóp úzamay, ýiden әrirekte túrghan qaughaly qúdyq jaqtan úzyn boyly, býrmeli keng kóilek pen jinishke beline shaq qynalghan qamzol kiygen bir әiel bizge qaray kele jatty. Ol moyynaghashpen shyp-shyp toly shelek sudy kóterip kele jatqanyna qaramastan býgilmey, býkireymey, ayaqtaryn jep-jenil basyp, tip-tik jýrip keledi. Baluan Sholaqtyng qyzy Bәten Núrmaghambetova – sol eken. Jas bolmaghanymen, onyng sportshygha tәn súlu symbaty meni tang qaldyrdy. Onyng keskin-kelbeti – sopaqsha kelgen qaratory óndi, keng mandayly, múndy bolghanymen jyly núr shashatyn әdemi kózderi, týzu týsken múrny, әppaq tisti kishkentay auzy – esimde qalyp qoydy. Basyna ýlken aq shәli tartqan eken, samayynan aq shalghan qara shashy kórinip túrdy». Baluan Sholaqtyng ózine tartyp qayratty bop tughan osynau qyzy Bәten ónerden de qúralaqan bolmaghan, әigili A.V. Zataevichting aqylymen ómirin qazaq mәdeniyetine arnaghan osynau muzyka zertteushisining arqasynda bizge onyng bir óleni jetti. Zertteushilerding enbekterinde  Bәtenning úzatylghan kezde әkesi Baluan Sholaqqa arnap aitqan  nazy men әkesi ómirden ozghandaghy saghynyshty joqtauy saqtalghan.

Iri qalalarda, jәrmenkelerde óner kórsetken, әigili әnshi, sazger, paluannyng kózi tirisinde suretke týspegenine senging kelmeydi. Áytse de, osy uaqytqa deyin eshqanday fotosureti tabylghan joq. Onyng keskinin Sәbenning ataqty hikayatynan keyin qazaq beyneleu ónerining negizin salushylardyng biri bolghan halyq suretshisi Ábilhan Qasteeev qylqalammen beyneleydi. Alayda suret, E.Myrzahmetovtyng jazuyna qaraghanda, dala serisin kórip ósken kókshetaulyqtardyng kónilinen shyqpapty. Sodan qalamger Shókenning jerlesterinen, kózi tiri tuystarynan pikir jinay otyryp, sazgerding sóz suretin jinastyrady. Baluan Sholaqtyng aghasy Tóleubaydyng úly Esenjol aqsaqaldyn: «...keybir minezi, әsirese, týr-týsi jaghynan әkesine aumay úqsaghan  – Qúdaybergen», – deuine baylanysty, Qúdaybergenning suretterin, jinalghan kýlli sipattamamen qosa, jergilikti suretshi Tolqybek Ákimov degen jigitke tapsyrady. Úzaq izdenisten keyin dýniyege kelgen beyneni 1986 jyly Ýisin auylyndaghy «Shókendi kózi kórgenderden ...Aqylbay, Haliolla aqsaqal ekeui ...jalpy núsqasy kelip túr» dep maqúldaydy...

Shókenning keskindemesin jasaudan – shygharmashylyghyn jinau erte bastalghany mәlim. Ótken ghasyrdyng 20-shy jyldarynda ónertanushy A.V. Zataevich Qazaq ólkelik әskeriy-revolusiyalyq komiytetting esep-qisap bóliminde enbek ete jýrip, qazaq elindegi muzykalyq foliklordy jinastyrugha bilek sybana kirisken. Onyng myng jarym әn-kýidi jazyp alghan eren enbeginen keyin, osynau abyroyly isti muzyka zertteushisi B.G. Erzakovich alyp jýrdi, bertinde qazaq zertteushileri jalghastyrdy. Muzykatanushy ghalym Zeynúr Qospaqov Baluan Sholaq әnderin týgendeude kóp enbek sinirdi. Baluan Sholaqtyng әnderin ataqty halyq aqyny Kenen Ázirbaev jas kezinde qasynda jýrip tikeley ózinen ýirengen de, kózining qarashyghynday saqtap, bizding dәuirimizge jetkizgen.  Eger qazaq әnderin jinaushy әigili A.V. Zataevich 20-shy jyldary Baluan Sholaqtyn  tórt-bes әnin ghana notagha týsirgen bolsa, paluan-әnshi-sazger dýnie salghannan otyz shaqty jyl ótkende, onyng taghy on eki әnin Kenen Ázirbaevtyng oryndauynda B.G. Erzakovich jazyp alghan.  Baluan Sholaq әnderin әr kezde Jýsipbek Elebekov, Moldahmet Tyrbiyev, Músa Asayynov, IYgibay Álibaev, Qosymjan Babaqov, Elubay Ómirzaqov, Núghyman Ábishev, Múhtar Ótebaev, Maghauiya Kóshkinbaev, Jәnibek Kәrmenov, Qayrat Baybosynov jәne basqa da әnshiler shyrqaghan. Muzyka mamandary búl kýnde Baluan Sholaq әnderinin, týrli núsqamen aitylatyndaryn qosqanda, qyryq shaqtysyn jinaghan.

Baluan Sholaq shygharmashylyghy mәdeniyetimizding tórinen mәngi oryn alghan qúndy jәdigerlik bolyp tabylady. Esimin halyq qadirleydi. Ókimetimiz  onyng әnshiligin, sazgerligin, últtyq sporttyng negizin salyp, qazaqtyng ózindik últtyq mәdeniyetin damytugha qosqan ýlesin tanu belgisi retinde, tughanyna 125 jyl toluyna oray, 1989 jyly arnayy qauly shyghardy. Jambyl oblysy, Shu audanynyng Aqtóbe selosynyng aty Baluan Sholaq selosy dep ózgertildi, sonday-aq sondaghy «Aqtóbe» újymsharyna, Almatydaghy mәdeniyet jәne sport sarayyna, respublikanyng qalalary men auyldarynda kóshelerge, Kókshe aimaghyndaghy tughan jerinde mektepke  Baluan Sholaq esimi berildi. Múnday júmystar batyrdyng tughanyna 150 jyl tolu qarsanynda da jýrgizilude.  Aqmola oblysynyng Búlandy audandyq  «Búlandy tany» gazeti audannyng qayyn-qaraghayly әsem qoynauynda tynshyp jatqan qazaqtyng birtuar úly, ataqty paluan, әnshi, kompozitor, aqyn Baluan Sholaqtyng beyitining basyna biyiktigi 16 metrlik sәulettik sheshimi erekshe memorialdyq eskertkish túrghyzylghany barshagha mәlimdigin aita kele,  20 metrlik biyik eskertkishi saltanatty týrde Jambyl oblysy Shu audanynyng Tóle by auylynda ashylghanyn habarlady. Qazaqtyng ataqty aqyny, әnshisi, kompozitory, paluany, Qazaqstanda sirk ónerining negizin salushy Baluan Sholaqqa túrghyzylghan eskertkishting ashyluyna Aqmola oblysynan aqynnyng nemeresi, Búlandy audanynyng ortalyghy  Makinsk qalasynyng әkimi Shaydolla Qúdaybergenúly Sholaqov arnayy baryp qatysyp, sonday monumentting Baluan Sholaq tuyp-ósken audannyng ortalyghynan da boy kóteretinin aitqan eken (http://baq.kz/kk/regional_media/post/2298)...

Baluan Sholaqtyng ómir joly Sәbit Múqanovtan bastap Ánes Saray, Dulat Isabekov, Serik Túrghynbekov, t.b. sóz sheberlerining shygharmashylyghyna arqau bolyp,  olardyng qalamynan tughan prozalyq, dramalyq, poeziyalyq tuyndylar júrtshylyqqa qajet ruhany azyq qoryn tolyqtyruda. Kóptegen zertteushiler, publisister  baluansholaqtanu salasyna qyzyqty izdenisterimen óz ýlesterin qosuda. Dala serisining dýniyege kelgenine 150 jyl toluyna oray onyng anyz bolyp ketken ómir jolyn janghyrtu isi jalghasa bermek. Halqymyzdyng maqtanyshyna ainalghan Baluan Sholaqtyng әnshilik-aqyndyq múrasyn nasihattau, onyng qaharmandyq beynesine múqiyat nazar audaru – barshamyzdyng paryzymyz. 

Beybit QOYShYBAEV,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1452
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5241