Ukrainadaghy sayasy jaghdaydyng ushyghuy, Izraili men Palestina arasyndaghy qaruly qaqtyghystyng órshui, Euroodaq auqymyndaghy migranttardyng sany artuyna alandap, evro yqpaldasudyng bolashaghyna kýmәnmen qaraytyn últshyl evroskeptikterding sany artuy, shovinistik pighyldaghy keybir reseylik sayasatkerlerding qoghamdyq pikirdi dýrliktirui, «skinhedter» siyaqty neonasistik qozghalystardyng beleng aluy, әlem kartasynda etnikaaralyq janjaldardan tuyndaytyn «ystyq nýktelerdin» kóbeni últshyldyq mәselesining qazirgi sayasy ómirdegi ózekti taqyryptardyng biri bolyp otyrghanyn kórsetedi.

Solay bola túra, kenestik totalitarlyq kezende qalyptasqan qasang stereotip boyynsha últshyldyq jaghymsyz úghymgha ainalyp, «Auru qalsa da, әdet qalmaydynyn» kerimen últshyldyq dese aza boyy qaza bolatyndar әli kýni de jetip artylady. Birtútas «sovet halqyn»  jasau eksperiymenti ýshin, әriyne, últshyldyq teris әri qauipti úghym sanaldy. «Últshyl» degen jala jabylyp, qanshama qazaq ziyalysy repressiya kezinde saya­sy qughyn-sýrginge úshyrady, últjandylyghy ýshin jazalanyp, qanshasy atyldy. Búghan qosa, nasional-sosialistik iydeologiyagha sýiengen A.Gitlerding nasistik Ýshinshi reyhi nemis fashizmin tuyndatyp, Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa sebepker boldy. Osynday tarihy jaghdaylar últshyldyq úghymyna degen jaghymsyz kózqarastyng tuyndauyna yqpal etti. Al, týptep kelgende, últshyl degen úghymdy qúbyjyq etu­ge yqpal etken mәsele – «nasionalizm» men «nasizm» degen úghymdardyng ara-jigi ashylmastan, qazaqshagha «últ­shyldyq» dep audarma jasalyp, qoghamdyq sanada shatasudyng oryn aluy edi. «Nasionalizm» – últtyq memleketti qalyptastyrushy әri nyghaytushy bolyp tabylatyn memleketqúrushy tól últtyng (nemis – Germaniya, fransuz – Fransiya, qazaq – Qazaqstan t.s.s.) rólin basty qúndylyq retinde tanityn dýniyetanym, últjandylyq sezimi, óz últyndy sýn, últshyl bolu. Últshyldyq tolerantty: óz últyndy sýie otyryp, ózge últ ókilderining últshyldyghyna týsinistikpen qaraudy talap etedi; al, «nasizm» – «nasional-sosializm» degen iydeologiya atauynyng qysqartylyp alynghan núsqasy, búl – shovinizmdi («úly» últtyng astamshylyghyn nasihattap, «búratana» últtardy qanau, shettetip, týrtpekteu qúqyghyn negizdeu), rasizm (nәsildik diskriminasiya) men antiysemitizmdi (semittik til tobyna jatatyn evreylerge jau retinde qarau), ksenofobiyany (grekshe: ksenos – bóten, sheteldik, fobiya – qorqynysh) sosializmning boyyna sinirip, bir últtyng ariyalyq etnikalyq artyqshylyghyna sýiene otyryp «әleumettik әdilettilik» ornatudy ansaytyn әsire últshyl-sosialistik qoghamdyq qúrylystyng totalitarlyq iydeologiyasy. Búrmalanghan últshyldyqtyng qúbyjyq formasy retinde nasional-sosializm iydeologiyasy býkil әlemge qayghy-qasiret әkelip, adamzatqa qarsy auyr qylmystardyng jasaluyna negiz boldy. Sondyqtan da, «nasizmdi» qazaqsha naqtylap, «әsire últshyl-sosializm» dep atyn atap, týsin týstep aitqan jón. Sol kezde ghana onyng naghyz últjandy últshyldyqtan aiyrmashylyghyn tý­sinuge bolady.
Últjandylyq әrbir últ ýshin qajet, últjandy últshyl bolu arqyly ghana últtyng tilin, salt-dәstýrin, erekshelikteri men últtyq memleketin saqtap, damytugha bolady. Taza nasionalizm, yaghni, óz últyndy sýndi bildiretin últshyldyq úghymy jaghymdy qúbylys, ol últtyq memleket qúru ýshin asa qajetti ruhany qúndylyq.
Últshyldyq – óz últyna degen sýiis­­­penshilik, shyqqan tegine degen ys­tyq sezim. Yaghni, últshyldyq dege­nimiz – últjandy bolu, ózinning últtyq erekshelikterine maqtanyshpen qarau, salt-dәstýrlerindi saqtap, ana tilde sóileu, qysqasy, óz últyna tәn barlyq belgiler men ústanymdargha qatysty asqaq ta pozitivke toly sezim.Últshyldyqtyng auqymy ken, ol sayasi, qoghamdyq nemese mәdeny sipattaghy iydeya nemese qozghalys emes, últshyldyq últtyq ómirding barlyq salasyn qamtidy. Ol sayasi, әleumettik-ekonomikalyq damu ýlgilerinen tәuelsiz ómir sýruge qabiletti, sayasy rejimder auysa beredi, ekonomika da san-aluan joldarmen damidy, al, últ ózining erekshelikterin saqtap, qoghamdyq ózgeristerge beyimdele otyryp ómir sýruin jalghastyrady. Osylaysha, úrpaq almasu, mәdeny múrany ýzbey, últtyq bolmysty  joghaltpay bolashaqqa qadam basu jýzege asady. Al, últtyq sana-sezimin, bolmys-bitimin joghaltqan últ jer betinen joyylady.
Últshyldyq  mәselesinde erekshe mәn beretin manyzdy erekshelik – ol tek bir últty maqtap, asyra silteudi ghana bildirmeydi, últshyldyqta syngha da oryn bar: últtyng boyyndaghy kemshilikterdi synap kórsetip, olardan aryludyng jol­daryn izdep, qayghyryp-qamyqpaghan últ­shyl oishyl joq shyghar. Abay ata­myz­dyng «Qara sózderindegi» qazaqtyng boyyndaghy kemshilikterding aityluy osydan, Alashtyng últjandy qayratkerleri de «Ayqap», «Masa», «Qazaq» basylymdary arqyly óz últynyng joghyn joqtady. Búl túrghydan alghanda, últshyldyq – últtyng ózin-ózi saqtau instinkti is­pet­ti asa qajetti qasiyet. Resey oishyldary da orystyng olqylyqtaryn ashy­na kór­­setip, syngha toly qanshama shy­ghar­malaryn jazdy. Álemdegi basqa últ­tar­dyng oishyldary da solay, óz últyn sýi­gendikten, jaqsy qasiyetterin asqaqtatyp maqtasa, jaman qylyqtaryna úyalady, ja­ny ashyghandyqtan kemshilikterin synap, últynyng myqty boluyn armandaydy. «Syn týzelmey, min týzelmeydi» dep, naghyz últshyldar jaqsy men jamandy qatar kóre biledi. Últshyldyqtyng bir sipaty osynday. Úldary últshyl keletin, sol últshyl úldaryn úlyqtay biletin últ ta úly bolmaq. Al, kerisinshe, últyn sýietin últshyl úldaryn úryday kórip, quystanghan últ týbi útylady.
Elding órkendeui men damuyn ýnemi jәne birjaqty nasihattay beru de últshyldyqtyng halyqty úiystyrudaghy qyzmetine keri әserin tiygizedi. Biraq, búl bas salyp Ýkimetti, elimizding sayasatyn synauda ghana emes, ony osy mәselege ózim qanday ýles qosyp jýrmin degen saual tónireginen de izdeu kerek. Qiynshylyqtardyng bar ekendigin jәne onyng sebepterin anyqtap, ziyankestikti joidyng joldaryn kórsetu, oghan әrqaysymyzdyng sayasy silkinisimizdin, ruhany janaruymyzdyn, últjandylyghymyzdyng qajet ekendigin týsindiru arqyly ony jandandyrugha bolady. Búl kóp jaghdayda halyqty, últty qiynshylyqty jenuge júmyldyruda tiyimdi qyzmet atqaratynyn úmytpauymyz kerek. 

Últshyldyqtyng damuy týrli kezen­derden ótken, onyng nebir teoriyalary men jiktemeleri bar. Qysqa qayyrsaq, últshyldyq erte kezende basty qúndylyq retinde últty qangha, yaghni, shyghu tegine qaray anyqtaugha negizdeldi. Búl últty anyqtaudyng nemistik ýlgisi. Áriyne, genetika ghylymy túqym qualau zanynyng aqiqatyn ashyp berdi, degenmen, últ mәselesine kelgende genoqordy búzatyn qayshylyqty qúbylystardyng oryn alatynyn ómir kórsetip otyr. Alysqa barmay-aq, keybir ata-anasy qazaq balalardyng óz ana tilin bilmey, dýbәra kýige týsip, aty-jóni men bet әlpeti qa­zaq bolghanymen, orystanuy búghan anyq dәlel. Halyq arasynda ondaylar «sha­laqazaq» dep atalatyny da bәri­mizge belgili. Búl kenestik kezendegi «dostyq laboratoriyasynda» orystanyp ketken korey, saha, buryat siyaqty birqatar últtargha da tәn qiyn mәsele. AQSh, Kanada, Europa elderine qonys audarghan keybir migranttardyng úrpaqtary da osynday kýige dushar bolghan. Búdan kez kelgen últtyng tektik qorynyn, últtyq erekshelikterining búzyluyna yqpal etushi faktorlardyng kóp ekenin bayqauymyzgha bolady. Jana tughan nәrestening azamat bolyp qalyptasuynda últtyq tәlim-tәrbiyening manyzy asa zor, jas bala beyne bir bos ydys sekildi, al, bos ydysty neshe týrli súiyq nemese qoi zattarmen toltyrugha bolady. Yaghni, bala ózining jastayynan alghan tәrbiyesi men bilimine, ósken ortasyna qaray qalyptasady. Últymyzdyng bolashaghy zor, bәsekege qabiletti әri sapaly boluy ýshin әrqaysymyz bala tәrbiyesine erekshe mәn beruimiz qajet. Búl mindet jýzege asuy ýshin ata-analardyng últtyq namysy berik, ata-baba amanatyna adal, últtyq mәdeniyet pen salt-dәstýrdi qasterley bilui tiyis. Jәne, eng bastysy – әr qazaqtyng óz últyna, tiline, diline, eli men jerine degen maqtanyshy men senimi mol boluy qajet. Onday maqtanysh sezimi qay kezde bolady? Áriyne, elimiz sóz jýzinde emes, naghyz is jýzinde damyp, halyqtyng әl-auqaty artyp, ómir sapasy jaqsaryp, bilim-ghylym men mәdeniyet kórkeyip, zang aldynda bәri teng bolatynday qúqyqty jәne qauipsiz qogham ornasa Qazaq eli ýshin bәrimiz maqtanyp, halqymyz óz otany ýshin janyn qiigha dayar bolary sózsiz. Búl biz ashqan janalyq emes. Últtyq memleketti nyghaytu ýshin eng aldymen memleketqúrushy últtyng sany men sapasyn jaqsartu qajet degen qaghida bayaghydan bar. Damyghan elder búl qaghidagha imanday senedi jәne ony shynayy jýzege asyryp ta jatyr. Al, bizdegi jaghday qalay? Qazaqstandaghy memleket qúrushy tól últ – qazaq últynyng sany men sapasyn jaqsartu ýshin bizge әli de kóp enbektenu qajet. Qazaqtar kóp qonystanghan auyl-aymaqtardy damytu, túralaghan auyl sharuashylyghyn kóteru, jastardy baspanamen qamtu, auyldyq jerlerdegi ómir sapasyn jaq­sartu, sheteldegi qazaqtardy jinau t.b. Qazaq últy myqty bolmay, Qazaq eli myqty bolmasy anyq. Búl ózara tәu­eldi mәsele, bir jaghynan qazaq últy bәsekege qabiletti bolu ýshin barynsha tyrysyp, ghylym-bilimdi, kәsipti, biznesti barynsha mengeruge úmtyluy shart. Ekinshi jaghynan, biylik tarapynan memleketqúrushy qazaq últynyng damuyna barynsha jaghday jasaluy tiyis. Memleket qúrushy qazaq últynyng atqaratyn missiyasy auyr, jauapkershiligi zor, sondyqtan da, óz atamekeninde túryp jatqan tól últtyng artyqshylyqtargha ie boluyna moralidyq qúqyghy bar. Búghan ózge últ ókilderi týsinistikpen qarauy kerek, qazaqtar әrdayym kenpeyildilik tanytyp kele jatqanyn olar da úmytpas. Memleketqúrushy últ retinde qazaq últy Qazaqstan atty últtyq memleketting eng basty subektisi, últtyq mýddening qaynar bastauy әri basty qorghaushysy. Qazaqstangha layyqtap aitsaq, últtyq mýddening ózindik qazaqylyq sipaty, qazaqy iysi boluy shart. Kez kelgen últtyq memlekettegi tól últtyng orny men róli osynday. Olay bolmasa, býkil eldi, jalpymemlekettik sipattaghy últtyq mýdde turaly әngime qozghay almaymyz. Memleketqúrushy últtyng mún-múqtajy men arman-maqsaty eskerilmese, ol – últtyq mýdde emes, biylik basynda otyrghan biyleushi elitanyng ghana mýddesin bildiretin  voluntaristik tar sayasy mýddege ainalmaq. Múnday aldamshy, memleketsymaqtyq tar sayasy mýddeni sayasatkerler jýz jerden jalang úranmen býrkemelegenimen, ol últtyq mýdde dengeyine kóterile almaydy.
Últshyldyq teoriyasynyng damuy barysynda últty memleketting azamaty boluymen anyqtau da oryn aldy. Búl sayasy ghylymda fransuzdyq modeli dep te atalady. Mún­day ýlgi boyynsha qanday últtyng ókili bolmasyn, qolynda Fransiya azamaty ekenin rastaytyn tólqújaty bar bolsa, ol – fransuz. Fransiyagha baqyt izdep kelgen qanshama arab, afrikalyq, aziyalyq migranttar azamattyq alyp, europalyq ómirden ornyn tauyp, baghy janyp jatsa, ózderin fransuzbyz dep maqtanyshpen aitady. Búl modeliderden kórip otyrghanymyzday, azamattyq – tek sayasi, yaki, memlekettik sipattaghy, al, últ – sayasy әri halyqtyq sipattaghy úghym. Últ úghymynyng auqymy da ken, mәn-maghynasy da teren.
Qazirgi zamanghy ghalamdanu prosesi últty aiqyndau mәselesine de, últshyldyq sezimine de aitarlyqtay yqpal etip otyr. «Álem azamaty» degen kosmopolittik ózin-ózi aiqyndau týri payda bolyp, keybir elderde últtyq erekshelikter, azamattyq ózin-ózi aiqyndau ekinshi kezekke qalyp barady. Transúlttyq kompaniyalar ghalamdyq dengeyde payda tabudy kózdeydi, bir memleketting auqymy olar ýshin tar. Olar ghalamdanudyng basty qozghaushy kýshteri. Búl azday, naryqtyq qatynastar adamdardy tútynushylyq psihologiyagha negizdelgen egoizmge úryndyryp, әleumettik jikteluding jana týrlerin tuyndatuda. Múnyng barlyghy ainalyp kelgende últtyq qúndylyqtardyng devalivasiyagha úshyrauyna ózindik ýlesterin qosuda. Bizdinshe, shynayy últshyldar da, patriottar da negizinen orta taptan shyghady. Túrghylyqty halyqtyng bay-kedey bolyp jiktelui qoghamnyng túraqtylyghyna qauip tóndirushi basty faktorlardyng biri. Orta tap sayasy túrghyda әleumettik amortizator qyzmetin atqaratynyn eskersek, múnday júmsartushy-túraqtandyrushy faktorsyz antogonistik sipattaghy bay-kedey qayshylyghy taptyq kýreske úlasyp, sayasy janjalgha nemese daghdarysqa úryndyruy ghajap emes. Al, respublikamyzda naghyz orta tapty qalyptastyryp, odan әri damytu ýshin: óndiristi jolgha qoi, auyl sharuashylyghyn jandandyru, erkin saudany qalpyna keltiru, salyqtardy tómendetu, nesiyening syiaqylyq payyz­dyq mólsherin órkeniyetti elderding dengeyine jaqyndatu, jalaqy men zey­net­aqy siyaqty tólemderdi kóteru,  bu­rokratiyalyq kedergiler men sybaylas jem­qorlyqty barynsha azaytu, orta jәne shaghyn bizneske qoldau kórsetu, kedey­shilikpen jәne júmyssyzdyqpen kýres, naryqtyq qatynastargha sәikes mamandardy qayta dayarlau siyaqty birqatar asa manyzdy mindetterdi she­shu últshyl azamat pen memleketting arasyndaghy keri baylanysty jýzege asy­rudyng әdis-tәsilderi, qysqasha aitsaq, qazaqy últshyldyq pen otanshyldyqty nyghaytatyn әleumettik-ekonomikalyq faktorlar bolyp tabylady.
Ruhany faktorlargha kelsek, eng aldymen, qazaq últy halyqty úiystyrushy yadro qyzmetin atqarghanymen, qazaq tili múnday missiyany atqaruda kenjelep qalghany jasyryn emes. Preziydentimiz de iydeyalyq biriguding syndarly júmysy arnasynda qoghamda jogharghy til mәdeniyetining ornyghuy tiyis ekenin atap kórsetedi. Oghan memlekettik tildi oqshaulau, ony basqalargha qarsy qoiy túrghysynan emes, kerisinshe, onyng biriktirushi róli túrghysynan qarau kerek. Qazaq tili mәdeniyetting bir bóligi retinde, barlyq qazaqstandyqtardy biriktiruding qosymsha faktory bolugha tiyis. Ol shyn mәnisinde barlyq últtar men úlystargha qazaq halqynyng mәdeniyetin, dәstýrin, әdet-ghúrpyn, túrmys-tirshiligin tanyp biluding negizi ekeni dausyz. Últshyldyqtyng negizi – memlekettik til, sondyqtan, Qazaqstandy meken etken әrbir azamat memlekettik tildi mengerui tiyis. Álemde biz siyaqty kópetnosty memleketter jetkilikti ekeni ras. Biraq, shetelderde memlekettik tildi bilmesen, azamattyq ala almaysyn, jaqsy júmys joq, ómir sýruing qiyn. Sóite túra, onday memleketterdi eshkim de «últshyl» dep kinәlap, aiyp taghyp jatqan joq.
Jalpy, últshyldyq mәselesi boyynsha jasaghan tújyrymdarymyzdyng týiini tómendegidey bolmaq: Birinshi, qazaqy últshyldyqqa tәrbiyeleude tarihymyzdy, ruhaniy-mәdeny múralarymyzdy janghyrta otyryp, dәstýr men janashyldyqty óz­ara beyimdep, qatar órbitkenimiz jón. Alay­da, últshyldyq siyaqty asa nәzik mәse­lede eshqashan synarjaqtylyqqa, asyra sil­teushilik pen eliktegishtikke boy aldyrmauymyz qajet. Últjandylyqqa tәrbiyeleu is-sharalary ómirlik shynayylyqpen sabaqtasuy qajet. Ekinshi, últshyldyq úghymynyng mәni teren, atqaratyn qyzmet auqymy da anaghúrlym ken. Sonymen qatar, últshyldyq sezimi jasampazdyq sipatta ghana bolmaytynyn eskeruimiz qajet. Radikaldy, nasistik, ekstremistik, terroristik t.b. sayasy kýshter patriottyq úrandardy jamylyp, halyqtyng arasyna iritki saluy da yqtimal. Naghyz últshyldyq sana-sezimdi  qalyptastyru jalpyadamzattyq qúndylyqtargha qayshy kelmeytin últtyq tәrbie arqyly jýzege asady.  Ýshinshi, Qazaqstandyq patriotizmning de, qazaqy últshyldyqtyng da tili – memlekettik til, yaghni, qazaq tili. Sondyqtan, memlekettik tildi mengerudi mindet etip qoyatyn kez keldi. Bizding ata zanymyzda memlekettik tildi bilu paryz retinde bekitilgeni qynjyltady, ol paryz emes mindet, borysh, talap etu degen sózdermen almastyryluy tiyis. Mindet qoyylmayynsha, talap etilmeyinshe zang oryndalmaytyny siyaqty, memlekettik til de kórkeymeydi. Qyzmet pen shen kerek pe – memlekettik tildi bil. Mindet pen talap qoy – kýshteu nemese mәjbýrleu emes. Biz konstitusiyalyq túrghyda qúqyqty memleket bolghandyqtan qazaq tilin oqyp-ýirenu kýshteu arqyly emes, talap qoi jolymen, sanaly týrde, halyqtyng bәrine ortaq qajettilik retinde, jas úrpaqqa bala kezinen ýiretilip, úiymdyq jәne әdistemelik jaghynan qamtamasyz etilui kerek. 

Seyilbek MÚSATAEV,
әl-Faraby atyndaghy Qazaq ÚU-i 
Sayasattanu kafedrasynyn 
professory, sayasy ghylymdarynyng doktory

"Aqiqat" jurnaly

Abai.kz