Ózbekting Ándijan aimaghy taghy bir ret tolqyp baryp basyldy. «Basyldy» deu – erterek bolar. Ol mandaghy tirlik әli de qolamtalanyp jatqany belgili. Degenmen ózbek biyligi «Ándijan jәne onyng manyndaghy eldi mekender tynysh. Eshqanday dýrbeleng joq» degendi aitady. Alayda Ózbekstannyng Bas prokurory Ándijanda bolghan jarylysty rastady. Sonday-aq jarylysty jasaghan «kamikadze» yaghny belgisiz jankeshti dep tapty. Jarylystyng kesirinen bir milisiya qyzmetkeri qaza tauyp, birneshe adam jaralanghan (Beyresmy aqparat kózderi qaza tapqandar jeti adam dep kórsetti). Sonymen qatar Ózbekstan prokuraturasynyng ókili «sodyrlardyng bәri kórshi jatqan qyrghyz elinen kelgender» degen mәlimdeme taratty. Bir eskerte keter mәsele, 25 mamyrdan 26 mamyrgha qaraghan týni ózbek pen qyrghyz shekarasynda ornalasqan «Hanabad» kedendik bekette jarylys bolghan. Sonday-aq belgisiz adamdar atalmysh eldi mekendegi milisiya jәne qauipsizdik qyzmeti ornalasqan ghimaratqa qaruly shabuyl jasady. Atys biraz uaqytqa sozylghan. Artynsha belgisiz top (derek kózderi 20-gha juyq adamnan túrady dep kórsetude) izin jasyryp ýlgergen. Ertesinde. yaghny 26 mamyr kýni saghat 14. 00-de Ándijan ortalyghynda taghy bir jarylys bolghan. Qazir Ándijan men Hanabad (kezinde AQSh әskery bazasy osy eldi mekende ornalasqan bolatyn) qalalaryna әskery tehnika men arnauly bólimder kirgizildi. Ózbek-qyrghyz shekarasy tars jabyldy.

Ózbekting Ándijan aimaghy taghy bir ret tolqyp baryp basyldy. «Basyldy» deu – erterek bolar. Ol mandaghy tirlik әli de qolamtalanyp jatqany belgili. Degenmen ózbek biyligi «Ándijan jәne onyng manyndaghy eldi mekender tynysh. Eshqanday dýrbeleng joq» degendi aitady. Alayda Ózbekstannyng Bas prokurory Ándijanda bolghan jarylysty rastady. Sonday-aq jarylysty jasaghan «kamikadze» yaghny belgisiz jankeshti dep tapty. Jarylystyng kesirinen bir milisiya qyzmetkeri qaza tauyp, birneshe adam jaralanghan (Beyresmy aqparat kózderi qaza tapqandar jeti adam dep kórsetti). Sonymen qatar Ózbekstan prokuraturasynyng ókili «sodyrlardyng bәri kórshi jatqan qyrghyz elinen kelgender» degen mәlimdeme taratty. Bir eskerte keter mәsele, 25 mamyrdan 26 mamyrgha qaraghan týni ózbek pen qyrghyz shekarasynda ornalasqan «Hanabad» kedendik bekette jarylys bolghan. Sonday-aq belgisiz adamdar atalmysh eldi mekendegi milisiya jәne qauipsizdik qyzmeti ornalasqan ghimaratqa qaruly shabuyl jasady. Atys biraz uaqytqa sozylghan. Artynsha belgisiz top (derek kózderi 20-gha juyq adamnan túrady dep kórsetude) izin jasyryp ýlgergen. Ertesinde. yaghny 26 mamyr kýni saghat 14. 00-de Ándijan ortalyghynda taghy bir jarylys bolghan. Qazir Ándijan men Hanabad (kezinde AQSh әskery bazasy osy eldi mekende ornalasqan bolatyn) qalalaryna әskery tehnika men arnauly bólimder kirgizildi. Ózbek-qyrghyz shekarasy tars jabyldy. Barlyq jýrginshiler men kólikter qatang tekserilude. Qazir Ózbekstan tarapynan arnauly komissiya qúrylyp, oqighanyng mәn-jayyn tekserude. Mәsele, «jarylys pen qaruly qaqtyghystyng artynda kim túr, osydan tórt jyl búryn bolghan oqigha nege qaytalana jazdady?» degen súraq.
Ándijan – 2005 jyl, 13 mamyr
Ándijanda keshegi bolghan jagh¬daydy sóz etpey túryp, osy¬dan tórt jyl búryn osy shaharda oryn alghan qandy qyrghyndy taghy bir eske týsire ketken jón bolar. 2005 jyly 13 mamyr kýni Ándi¬jan¬da qaruly top әskery bólimge to¬synnan shabuyl jasap, kóp¬te¬gen qaru-jaraqty qolgha týsirdi. So¬syn týrmege tap berip, onda jat¬qandardy bosatyp jiberdi. Ar¬tynsha qalanyng ortalyghyn jә¬ne oblystyq әkimshilik ghima¬ra¬tyn basyp aldy. Arnayy úiym¬dastyrylmaghan jabayy miy¬tiyn¬gige Ándijannyng 30 myngha tayau túrghyny qatysty. Alayda resmy Tashkent oqighanyng ózge de qala¬lar¬da jalghasyp ketpeuining ama¬lyn izdestirip, kóterilisti әsker¬ding kýshimen basty. Beybit túr¬ghyn¬dar oqqa úshty. Resmy aqparat kóz¬deri «kóterilisti janshyp tas¬tau kezinde 181 adam qaza tapty» de¬gendi keltiredi. Alayda tәuelsiz qú¬qyq qorghaushylar « 700-dey adam oqqa úshty, onyng kóbi әiel¬der men balalar» desedi. Karimov biyligi Ándijanda bolghan oqighany әshkerelep «búl memleketti tú¬raq¬syzdyqqa alyp keluge ty¬rys¬qan ekstremistik toptardyng әre¬keti» dep mәlimdedi. Sonday-aq «mún¬da biylikti taqtan qúlatugha ar¬nalghan sheteldik arnayy barlau qyz¬metterining aralasy bar» de¬gendi de qosty. Batys «beybit túr¬ghyndardy jazyqsyz oqqa bay¬la¬dyn» dep, Tashkentten teris ai¬nal¬dy. Qysym jasaldy. Oqiy¬gha¬nyng anyq-qanyghyn tekseru ýshin tәuelsiz sarapshylardy elge en¬gizuin súrady. Alayda Tashkent Batystyng aitqanyna kóngisi kel¬medi. Mәskeu alashapandy¬lar¬dy jaqtady. «Ándijanda bol¬ghan oqigha lankes, ekstremistik top¬tardyng әreketi» dep Karimov biy¬ligin qorghady. Tashkent Mәs¬keu¬ding qalqasyna tyghyldy. Krem¬liding aitaqtauymen Islam-aka «strategiyalyq әriptespiz» dep jýr¬gen AQSh-tan bas tartty. «Ha¬nabadta» túrghan ol elding әs¬kery bazasyn japty. Óz kezeginde Va¬shington Ózbekstangha eko¬no¬miy¬kalyq qysym jasady. Qaru-ja¬raq әkeluge embargo jariya¬la¬dy. Qarimovtan bastap ózbekting resmy biyliktegi bas¬shylarynyng shetel¬ge baruyna tyiym saldy. Tash¬kent amalsyzdan 2001 jyly qú¬ra¬mynan shyqqan TMD-nyng Újym¬dyq qauipsizdik sharty úiy¬myna jәne Euraziyalyq eko¬nomikalyq qauymdastyqqa qay¬ta endi. Osylaysha Batystyng qy¬symynan jan saughalady. Degen¬men 2008 jyldan bastap Batys pen Ózbekstan arasynda jyly¬myq ornady. Barys-kelis kóbey¬di. Vashington Tashkentke, Tash¬kent Vashingtongha ong qabaq ta¬nytty.
Búl endi ótken oqigha. Al 26 ma¬myr kýngi Ándijandaghy tosyn jagh¬daygha oralar bolsaq, qyl¬mys¬tyq toptardyng tartysy ma, әl¬de ekstremistik toptardyng әre¬keti me, әzirge belgisiz.
Ándijan – 2009 jyl, 26 mamyr
Songhy jyldary kóktem sayyn ózbek biyligi shala býlinetin boldy. Oghan sebepshi – Ándijan oqighasy. Sodan bolar, әr kóktem sayyn eldi mekenderde, sonyng ishin¬de, Ándijan oblysynda miy¬lisiya qyzmetkerleri tótenshe jagh¬daygha kóshirilip, әr qalt etken jagh¬daydy, sybyr etken sybysty an¬dyp otyratyn boldy. Biyl da solay. Degenmen «ekstremistik top¬tar Ándijan oqighasynyng bes jyldyghyna oray taghy bir býlik shy¬gharuy mýmkin-au» degen oimen biylik osy mangha eki arnayy qúry¬lym bólimderin engizgen. Olardyng jú¬mysy dini, ekstremistik top¬tar¬dy zalalsyzdandyru bolatyn. De¬genmen olar da oqighanyng Ha¬na¬bad qalasynda bolatynyn kýt¬pese kerek. Taghy bir nazar au¬dara¬tyn mәsele, Ózbekstanda osyn¬day jaghday bolyp jatqan tústa, Tә¬jikstanda da syrt kózge tosyn kó¬¬ri¬netin oqigha oryn aldy. Tә¬jik¬¬ting Ishki ister bólimderining ar¬nauly qúrylymdary elding shyghys ai¬maghyna jetkizilip, arnayy ope¬ra¬siya ótkize bastady. Resmy Du¬shanbe búl jaydy «apiyn ósi¬re¬tin alqaptardy izdep tauyp, joi» degenimen, shyndyq aryda jat¬sa kerek. Ol osy manda jasy¬rynyp jýrgen ekstremistik top¬tardy qúrtugha baghyttalghan. Kór¬shi eki elding de bir uaqytta is-qiy¬myl jasauynyng artynda ýlken se¬bep jatqan sekildi. Qazir Ándi¬jan men Hanabadta bolghan oqiy¬gha¬lar jóninde әrkim әrtýrli bol¬jam¬dar aituda.
Birinshisi, búl Ortalyq Aziya¬da, sonyng ishinde Ózbekstanda, qyr¬ghyz elining Jalalabad obly¬syn¬da jәne Tәjikstannyng osy eldermen shekaralas aimaqta¬ryn¬da oryn tepken radikaldy iys¬lamdyq úiymdardyn, yaghny Óz¬bekstan Islam qozghalysy jәne «Hizb-ut-Tahriyr» úiymdarynyng әre¬keti desedi. Olardyng basty maq¬saty – Fergana ónirinde iys¬lam memleketin qúru.
Ekinshisi, qazir Ózbekstan hal¬qy 27 millionnyng ar jaq, ber ja¬ghynda. Túrmystyng tómendigi oghan әlemdik qarjy jәne ekono¬miy¬kalyq daghdarystyng әser etui, búl el túrghyndaryn jaghdayy әl¬de¬qayda joghary kórshi jatqan Qa¬zaqstan men Reseyge júmys iz¬dep qanghyruyna әkelip soqtyru¬da. Sonyng ishinde Ferghana alqa¬bynda halyqtyng tyghyzdyghy tym joghary. Demek, biylikting jýrgizip otyrghan sayasatyna narazy júrt¬tyng teketiresi, eng birinshi osy jer¬de beleng aluy mýmkin. Búl so¬nyng alghashqy kórinisteri boluy yq¬timal.
Ýshinshi, Ándijandaghy oqigha «Re¬seyding yqpalymen boluy mým¬kin» desedi keybir boljamdar. Dau¬dyng basy Reseyding Ortalyq Aziya¬daghy energiya kózderi men su re¬surstaryn bóluge aralasuynda jatuy mýmkin. Óitkeni Resey Óz¬bek¬stanmen sanaspay, Tәjikstan men Qyrghyz Respublikasyna quat¬ty elektr stansalaryn salu¬gha kómek jәne qarjy berui sugha shó¬lirkep otyrghan Tashkentke úna¬maydy. «Eger sen qyrghyz ben tә¬j¬ikke kómek bersen, men onda sen Ortalyq Aziyadan qalay quyp shygha almay otyrghan AQSh-qa kómek beremin. Sonda kóremin әuselendi» degen Tashkent Resey¬ding qysymymen óz jerinde orna¬las¬qan AQSh әskery bazasyn jauyp jatqan qyrghyzgha qarama-qarsy pozisiya ústanyp, AQSh-qa «Navoi» әuejayyn payda¬lanu¬gha berdi. Endi ol jerden AQSh Aughanstanda is-qimyl jýr¬¬¬gizip jatqan koalisiya kýsh¬teri¬ne jýk jetkize alady. Tipti AQSh týpkilikti sol aimaqta or¬nyghyp qaluy yqtimal. Onda Re¬sey¬ding osy aimaqtaghy yqpalyna núq¬san keleri sózsiz. Demek, Mәs¬keu osynyng bәrin shotqa qaghyp ji¬berip, Ózbekstandaghy biylikke nara¬zylyghy basym ónirde býlik ja¬sap, Tashkentting ony 2005 jyl¬ghyday ayausyz basyp janshuyn ký¬teri haq. Eger jaghday oila¬ghan¬day bolsa, býgin jyly qabaq ta¬nyt¬qan Batys taghy da ózbek biyli¬gin qyryna almaq. Sol kezde Mәs¬¬keu qaytadan Tashkentti óz y¬ghyna alugha tyrysuy mýmkin de¬gen¬ de boljam bar. Áriyne, múnyng bәri jer-jerde aitylyp jatqan bol¬jamdar. Ándijanda bolghan oqiy¬ghanyng anyq-qanyghy uaqyt óte kele belgili bolary sózsiz.
Tónkeristing týp qazyghy Ándijan ba?
AQSh Memlekettik departa¬men¬tining 2008 jylghy lankestik toptar jóninde jasaghan mәli¬me¬tinde Ortalyq Aziya jayynda da kó¬birek aitylghan. Onyng ishinde «Fer¬ghana óniri týrli radikaldy iys¬lamdyq toptardyng oshaghyna ai¬nalady» delingen. Óitkeni zert¬teu barysynda Qyrghyzstanda «Hizb-ut-Tahriyr» úiymynyng adam¬dary 2006-2008 jyldar aralyghynda 5 mynnan 15 myngha jetken. Sonday-aq atalmysh ai¬maqta «Jihad islam toby», «Óz¬bekstannyng Islam qozghalysy» úiym¬darynyng júmysy jandana bas¬taghan. Olar «Shyghys Týrki¬stan islam qozghalysy» jәne «әl-Kaidamen» qarym-qa¬tynasty jaqsartqan. Týpkilikti maq¬sattary – aimaqtaghy batys¬shyl mýddeler men ózbek biyligin yghys¬tyryp tastap, birtútas iys¬lam halifatyn qúru. AQSh Mem¬le¬kettik departamentining mәlime¬ti¬ne qarasaq, aldaghy uaqytta ekst¬remistik toptar tek Ózbek¬stan, Tәjikstan, Qyrghyzstanda ghana emes, Týrikmenstan men Qa¬zaqstandy da qamtymaq. De¬mek, Ortalyq Aziyada jatqan bes el últtyq qauipsizdikke, memleket¬ting tútastyghyna qauip tóndiretin jә¬ne sayasy túraqsyzdyqqa alyp ke¬le¬tin toptargha qarsy birlese kýresu ýshin kýsh biriktirui tiyis. Ke¬shegi ózbek elinde bolghan jagh¬day erteng kez kelgen ózge elde búrq ete týsui әbden mýmkin.
Bet qattalyp jatqanda:
Ózbekting uznews.net aqparat kózi Ándijannan alghan derekterdi algha tarta otyryp, Hanabad pen Ándijanda bolghan oqighadan 16 adam qaza tapqanyn, olardyng denesi Ándijandaghy mәiithanagha jetkizilgenin habarlaydy. Sonday-aq Hanabad pen Ándijanda bolghan atys pen jarylysty «Islam jihady» úiymy óz moynyna aldy.

Seysen ÁMIRBEKÚLY
«Ayqyn» gazeti, 28 mamyr 2009 jyl