Qazaqstan memleketining avtohton etnosy bolyp tabylatyn qazaqtardyng óz elining mәdeni, sayasy jәne әleumettik strategiyalaryn tandaugha әseri bar ma degen saualagha bir mәndi jauap beru qiyn. Óitkeni, býgingi tanda qazaqtar mәdeny jәne tildik túrghyda birtútas últ bolmay otyr. Paralleli eki tildi әlemde (orystildi jәne qazaqtildi) ómir sýrip jatqan qoghamnyng últtyq mýddeni týsinui de keregharlyq sipatta bolady. Múny BAQ- ta jariyalanghan qoghamdyq pikirlerden aiqyn kóremiz. Memleketting kýlli salasynda funksionaldyq túrghyda basym til rólin atqaryp otyrghan orys tili ózi qalasyn ya qalamasyn qazaq tilinining órken jangyna kedergi keltirude. Ásirese, polietnostyq qalalyq jerde onyng barlyq salada ýstemdigin anyq bayqaymyz. Osyghan sәikes, orys tilin qoldanushylar    qazaqtildilerge qaraghanda qoghamdaghy yqpaly túrghysynan anaghúrlym quatty әri pәrmendi.  Jetpis jyldyq bodandyq tarihiy  jaghdaygha baylanysty qazaqtildiler  quyp jetushi jәne qaytalaushy rólde qalugha mәjbýr boluda. Sheshim shygharushy joghary eshalon, sayasy elita qazaq tilindegi aqparttargha ekinshi súryptaghy dýnie dep qaraytyny esh qúpiya emes. Múnday jaghdayda eng aldymen kimning arman-múraty men mún-zaryna ýkimet qúlaq asatyny aitpasa da týsinikti. Sheneunikterding payymdauynda kәsiby biliktilik túrghysynan da orystildiler qazaqtildilerden artyq delinedi. Búl taptauryn bolghan kózqaras bolsa da adamdardyng sanasynda әjeptәuir oryn alghan jansaq nanym bolyp otyr. Otarshyldyq zardabynyng salqynyn әli sezinudemiz. Qazaqstanda ghana oryn alghan parodoks jaghday: tildik kemsitushilikke memleketke óz atyn bergen etnos ókilderi úshyrap otyr. Beyne bir jiyrma ýsh jyl tәuelsizdik kezeni bolmaghanday. Taza qazaqtar tarihy әdilettilik ornamaghanday sezimdi bastan keshude. Últy qazaq (monotildi) adamdardyng kәsiby jetistikke jetui mýmkin bolmay otyr. Qazaqtardyng múnday mýmkinshilikten aiyrylghan, jәbir kórgen sezimde bolu sebebin últtyq tensizdikten izdeu kerek. Tәuelsizdik alghan kezdegi jergilikti qazaqtardyng últtyq túrghyda  kýtken ýmiti men jetken jetistigi arasynda alshaqtyq oryn alyp otyr.  Qarapayym qazaqtar olardy tәuelsizdik faktorynyng arqasynda ýlken baylyqqa ie bolghan sayasy basshylary aldap ketkendey sezimde jýr. Áleumettik-ekonomikalyq qana emes, tildik-ruhany túrghydan da naghyz qazaqtar biylikke ókpeli.   Psihologiyadan belgili qúbylys: túlghanyng әrekettenu dengeyi men ol әreketin iske ýilestiru mýmkindigining shekteuli boluy frustrasiya kýiin tudyrady. Búl kýiding órshuine  últtyq -mәdeni, tildik segregasiya jәne elita men plebey kópshilikting  qoldanysta әr tildi paydalanuy óz ýlesin qosuda.      

         BÚÚ-nyng damu jónindegi baghdarlamasy (UNDP) adamdardyng damu dengeyi boyynsha memleketterdi salystyratyn ólshemdi – Adam Damu Indeksi (ADIY),  aghylshynsha Human Development Index (HDI) degendi úsyndy. Ony pәkstandyq ekonomist  Mahbub-uli- Hak jetekshilik etken top 1990 j. jasap shyghardy, keyin onyng konseptualdyq qúrylymyn Nobeli syilyghynyng laureaty, әigili ýndilik ekonomist Amartiya Sen  negizdedi. Qysqasha mәlimet bere ketsek, ADY (oryssha, IChR) adamnyng ómir sýru úzaqtyghyn, bilimin, sauattylyghyn jәne adam basyna shaqqandaghy JIÓ ólshemderin biriktiredi. Indeks adamnyng jalpy damu dengeyin kórsetedi. BÚÚ Damu Baghdarlamasy ADIY-dyng damu dengeyin adamdardyng tandau qabileti, bilim alu mýmkinshilikteri, densaulyq saqtaugha arnalghan, tabys tabu men júmys jaghdaylary siyaqty faktorlardy esepke alatyn ýrdis dep ataydy. ADI- di sanaghanda ýsh basty kórsetkish esepke alynady: 1) Ómir sýru úzaqtyghy - halyqtyng densaulyghy men úzaq ómir sýruin ólsheydi; 2) Halyqtyng bilim dengeyi (oqytugha ketetin ortasha jyl ) men bilim beru jýiesi (kýtiletin oqytu merzimining úzaqtyghy); 3) Ómir sýru standarty, adam basyna shaqqandaghy jalpy ishki ónimmen ólshenedi (satyp alu qabiletining tepe tendigi boyynsha AQSh dollarymen esepteledi). Keyin búl ólshemderge adam damuynyng mýmkindigi indeksi (IRChP) men kóp ólshemdi kedeylik indeksi (IMB) siyaqty kórsetkishter qosyldy. ADY mәnine baylanysty elderdi damu túrghysynan óte joghary, joghary, ortasha jәne tómen dengeyde dep toptastyru qabyldanghan. Demek, kez kelgen elde adam kapitaly  sapasy memleketting bilim beru men densaulyq salasyna qanshalyqty nazar audaruyna baylanysty. Bizding elde bilim men ghylym salasy ýlken ózgeristerdi bastan keshirude. Múndaghy bir kónil audaratyn mәsele memlekettik sayasat bayyrghy halyqtyng mýmkindigin ashugha qanshalyqty jaghday jasap otyr? Qazaqtildi qazaqtardyng joghary bilimge qol jetimdilik dengeyi, olardyng әleumettik lift, kәsiby ósu mýmkindigi qanshalyqty qanaghattandyrylady? Adamdardyng materialdyq iygiligin qamtamasyz etude, túlghalyq ózin-ózi jýzege asyru, biylik pen tabysqa jetu, ózining ómir sýru kenistigin úlghaytu men damu qajettiligin qanaghattandyruda kәsiby mansapqa jetu manyzdy ról alady. Alayda býgingi tanda monotildi qazaqtar ýshin aghylshyn tili frustrasiya faktoryna ainalyp otyr. Al, ózining ana tilinde qazaqtar sapaly bilim alu mýmkindigine ie me?

         Studentter men magistranttar tarapynan qazaq tilinde aqparat óte az degen shaghymdy jii estiymiz. Mәselen, psihologiya  mamandyghy boyynsha qazaq tilinde jaryq kórip jatqan oqu qúraldary men әdebiyetterge aitylar syndar kóp. Oqushy studentter sózder men sóz tirkesterining úiqasy bolmaghandyqtan mәtinderdi týsinbey qinalamyz deydi. Rasynda da ghylymy qazaq tili orys tilindegi sózderdi maghynasyna qaramay tura audaryp alynghandyqtan kalika tilge ainalyp ketti.  Myna aqparat ghasyrynda qazaq tili tolyqqandy damu ýshin memleket tarapynan búryn-sondy bolmaghan orasan ýlken qoldau qajet. Halyqtyng etnomәdeniyeti men tilin qorghaytyn tól memleketi bolmasa, ol – beynelep aitsaq, dәl bireuding esiginde kýn kórgen adamnyng psihologiyalyq jay-kýiin keshedi. Adamzat tarihynan jeke tәuelsiz  memleketi joq etnostardyng taghdyry óte ayanyshty ekendigin bilemiz. Býgingi jahandanu dәuirinde qanshama tilder men mәdeniyetter, halyqtar jer betinen joyylyp ketti jәne joyylu ýstinde.  Qazirgi uaqytta әlemde geosayasy jәne ekonomikalyq teketirestermen qatar  mәdeniyet pen tilder arasynda da maydan jýrip jatyr. Búl myltyqsyz maydanda jeniske jetu ýshin ne istemek kerek?  Songhy bir ghasyr tónireginde birjola joyylyp ketken sansyz tilderding tarihynan habardarmyz, al biraq janadan payda bolyp jatqan til turaly estigeniniz bar ma? Onday faktiler joq. Demek, aqyr ayaghynda tek ózin moyyndatqan tilder ghana qalady. Ózin moyyndatqan til ghana ómir sýruge qúqyly. Qazaq tili turaly ol ózin moyyndatty dep aita alamyz ba?

         Esimi әdebiyet salasyndaghy qauymgha jaqsy tanys, «Aqsham hattary», «Yrauan», «Qas Saq Anqymasy» atty kitaptardyng avtory, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi, synshylardyng pikirinshe, әdeby ortadan alys jatyp, әdeby әlemdi erekshe jyrlarymen dýr silkindirgen ózgeshe aqyn – Tynyshtyqbek  Ábdikәkimúly «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jaryq kórgen bir maqalasynda mynaday bir oy aitady: « Ókinishke qaray, bizding qoghamda Sózdi dúrys úghynbau hәm dúrys qoldanbau derti – memlekettik masshtabqa deyin asqynyp ketken qasyret». Ol kisining aituynsha, qazirgi qoldanystaghy «Ýshtúghyrly Til» sayasaty» degen sóz tirkesi «memlekettik Tilmen ómir sýru jәne qos tildi qosa mengeru» ataluy tiyis. Óit­peyi­n­­she, qazaq tilining memlekettik aiyryqsha mәrtebesi mýlde eskerusiz qalyp, aghylshyn, orys tilderimen bir dengeyde qoldanylar, qatardaghy til bolyp qalyp ketpek. KSRO zamanynda da «ýshtildilik» (qazaq, orys jәne bir shet tili) sayasaty bolghan; nәtiyjesinde, «kommunizm tilining keremettiliginen» qazaqtyng teng jartysyna juyghy týbegeyli orystanyp tyndy. Avtordyng búl alandauyn negizsiz dey almaymyz.

         Memlekettik tilding mýshkil jaghdayy bәrimizge belgili. Múndaghy mәselelerge erekshe qúlaq týrip nazar audaryp jatqan biylik joq. «Ótti, boldy» maqsatymen jasalatyn kezekti is-sharalar kózboyau ýshin jasalghandyqtan sanany selt etkizbeydi. Biylikting tek aghylshyn tilin kótermelep qoldaghan sayasatynyng ghana әseri bar siyaqty. Ony qazaqstandyqtardyng balalary men nemerelerin tildik kurstargha berip jatqandyghynan, aqyly aghylshyn til kurstarynyng sany úlghangynan bayqaugha bolady. Býgingi tanda ghylymmen ainalysu ýshin de aghylshyn tilin mindetti týrde mengeru kerek bolyp túr. Joghary oqu oryndaryndaghy qazaqtildi oqytushylar bireuge aqysyn berip audartsa da aghylshyn tilinde maqala jazugha mәjbýr. Eng ókinishtisi, ony adamnyng ózi jazbaghan song onyng maghynasy dúrys pa, qate me avtor týsine de, baghalay da almaydy. Onyng ýstine kez kelgen oidy, tújyrymdy ózge tilge audarghanda maghynasy mýlde ózgerip ketetini belgili. Mysaly, qazaqtyng minez-qúlqyn retteude manyzdy ról alyp otyrghan obal, sauap, shýkir, qanaghat degen sózderin ózge tilge audaru dәl óz maghynasynday bola bermeydi.

                Qoghamdyq ómirden bayqaghanymyz, elimizding orystildi azamattary memlekettik til bop sanalatyn  qazaq tilin bilmese de aghylshyn tilin tәuir mengerip alghan. Kәrisi bar, orysy bar degendey...al qazaq tiline pysqyryp ta qaramaydy. Basshylary kerek qylmay otyrghan tildi olar  qaytsin?! Aghylshyn tilin bilseng әlemdik kenistikke shyghasyn, joghary jalaqyly júmysyng bolady, al qazaq tilin bilgennen saghan kelip - keter eshtene joq. Memlekettik mekemelerde jii kórinis alyp jatqan jayt: kózboyaushylyq sipattaghy jinalysty qazaqsha bastap ary qaray oryssha jeldirte jóneledi. Kóptegen professorlyq-oqytushylar qúramy tarapynan, әttegen- ai,  Resey imperiyasynyng otary bolghansha, Ýndistan siyaqty Úlybritaniyanyng otary bolghanymyz anaghúrlym dúrys bolar edi degen pikirlerdi jii estip jatamyz. Onda kem degende әlemdik til dәrejesindegi aghylshyn tilin emin- erkin biler edik degen ókinish oilar aitylady. Qazir budjettegilerding onsha da joghary emes jalaqylarynan bólip-jaryp aghylshyn tili kurstaryna baryp jýrgenderi tildi týsinu dengeyine jetkenimen, aghylshyn tilinde oiyn jetik jetkizetin maqala jazu dengeyine jete almay jýrgenderin aityp shaghymdanady.  Keybir joghary oqu oryndarynyng basshylary aghylshyn tilin biludi qúr ghana talap etip qoymay, qol astyndaghy qyzmetkerleri, professorlyq-oqytushylar qúramyna arnalghan aghylshyn tildik kurstaryn ashyp onyng aqysyn uniyversiytet tarapynan tólep jenildik beredi eken. Biraq, onday oqu oryndary ilude bireu ghana. Aqyry memleketimiz  «ýshtúghyrly Til» sayasatyn qolgha alghan eken búl tәjiriybeni elimizding barlyq joghary oqu oryndaryna taratsa óte abzal bolar edi.

         HH ghasyrdyng eng bir kórnekti oishyly, avstriyalyq filosof jәne logiyk, analitikalyq filosofiyanyng negizin qalaushy  Ludvig Vitgenshteyn (1889-1951) ózining «Logikalyq - filosofiyalyq traktat» atty enbeginde til men әlemning ózara baylanysyn óte tereng zerttep ketedi [1]. Onyng oiynsha, til - adamnyng mekeni, túraghy. Sózding mәn -maghynasy ony qoldanugha baylanysty anyqtalady. Analitikalyq filosofiyanyng negizi әdisi - tildik tújyrymdardy taldau. Adam degenimiz - til. Týsinu – eng aldymen tilding ózin týsinu, úghynu.  Oy til arqyly bildiriledi, demek til -  oylaudyng shekarasy. Aytylatyn nәrse aiqyn aityluy tiyis [2]. Sóitip, ol tildi әlemdi beyneleu retinde sipattady. Psihologiya ghylymynda kezinde amerikandyq ghalymdar E. Sepiyr  men B.L. Uorf jasaghan lingvistikalyq salystyrmalyq boljamy zertteushiler arasynda ýlken pikirtalastar tudyrdy. Búl boljam boyynsha, syrtqy dýniyeni qabyldau jәne oilau tilding qúrylymy arqyly anyqtalady. Demek, әr aluan tilde sóileytin adamdar әlemdi de әr týrli qabyldaydy jәne týrlishe oilaydy. Shyndyqtyng tanylu sipaty ony tanyp bilushi subekt oilaytyn tilge baylanysty. Adamdar dýniyeni bolshektep, onyng úghymyn jasap, maghynasyn týrlendiredi. Tanymnyng obektivti jalpy maghynalyq sipaty joq; fizikalyq úqsas qúbylystar til jýiesining qatystylyghyna baylanysty әlemde úqsas kórinisterding jasaluyna mýmkindik beredi. Sepir - Uorf boljamy tilding últtyq ereksheligine nazar audartady. Ras, ózge til ana tilindey bolmaydy. Oidy bógde tilde jetkizu ýlken qiyndyqtar tudyrady. Tipti ana tilinde maqala jazghanda da kónildegi aitar oy qaghazgha týskende týsi qashyp oidaghyday bolyp shyqpaydy. Al ózge tilde shygharma jazsang jútan, biletin sózderdindi ghana qoldanatyndyqtan ol qarabayyr bir maqala ghana bolyp shyghady. Bizding sayasy elitanyng  atalmysh «ýshtúghyrly Til» sayasaty»  mem­lekettik mәdeny bagh­darlamasy arqyly ne kózdeytinin ayaghyna deyin týsinbedik. Olar kýlli halyqty poliglot jasamaq pa, әlde osylay memlekettik tildi damytpaq pa, ony ajyrata almay jýrmiz.

         Qoryta aitsaq, qazaqtildi qoghamnyng mәdeni, sayasy strategiyalardy tandaugha yqpalyn arttyru ýshin qazaq tilin shyn mәninde memlekettik til dengeyine jetkizuimiz kerek. Óitkeni, osynyng saldarynan qazaqtardyng mәdeny jәne ruhany yqpaly memlekette әlsiz әri tómen bolyp otyr. Býgin  bizge kenes zamanynda tújyrymdalghan aqyn Qadyr Myrzaliyevting «Ózge tilding bәrin bil, óz Tilindi qúrmette!» degen qanatty sózin Shәkәrim men Mәshhýrding til-kózden aman qalghan songhy túyaghy, qazaq aqylmandyghynyng mogikany degen ataqty iyelengen Tynyshtyqbek Ábdikәkimúlynyn  «ózge tilding bәrin bil, Óz Tilinmen ómir sýr!» formulasyna auystyratyn mezgil kelip jetkendey...

JARAS SEYITNÚR

Siltemedegi әdebiyetter:

1. Vitgenshteyn L. Logiko-filosofskiy traktat / Per. s nem. Dobronravova y Lahuty D.; Obsh. red. y predisl. Asmusa V. F. — M.: Nauka, 1958 (2009). — 133 s.
2. Vitgenshteyn L. Filosofskie raboty / Per. s nem. M. S. Kozlovoy y Yu. A. Aseeva. Ch. I. — M.: Gnoziys, 1994.

Abai.kz