IYә, Abay qazaqty synaghan. Biraq ol jek kórgennen, ne halqynan jerigennen synaghan joq. Minin týzesin, júrt qataryna qosylsyn, tolyqqandy últ bop qalyptassyn dedi. Ári-beriden song ol qazaqty jaqsy kórgennen keyin synnyng astyna aldy. Al býginde әrkim óz minin týzey almay jatyp «bú qazaqty Abay da synaghan» dep aspandap sóileytin dәrejege jetti. Biz Abaydyng dengeyine demeyik, shiyregine jettik pe?

Songhy jyldary erinbegen qazaqty jamandaytyn әdet tapty. Qazaq degen úghym boksshylardyng jattyghuda qoldanatyn «grushasy» siyaqty. Tómpeshtep úrady. Ayamay soghady. Ol jauap bermeydi. Býiirden, bastan, belden tómen úryp jatsa da, til qatpaydy. Ózgeler osyny biledi. Ýndemegen sayyn ýdetedi. «Qazaq deseng ózine tiyedi» dep bastaydy da jalqau, nadan, qolynan is kelmeytin, jalaqor, paraqor bolyp úlasyp kete beredi.

Qaranyz, bizding últqa taghylatyn eng birinshi aiyp, keshigip jýru. «Qarapayym toygha da keshigip keledi» deydi. Osy әdet qazaqpen jabysyp tughan degenge óz basym senbeymin. Búl jýre jabysqan nәrse bolsa kerek. Orta jolda «joldas» bolghan әdetten arylugha bolady ghoy. Keshigip jýrudi qazaqtyqqa jappay, ózinizden bastanyz. Barlyq jerge uaqytynda barynyz. Qiyn ba? Joq. Biraq siz oghan qinalasyz. Sóitesiz de «qazaqpyz ghoy» dey salasyz. Endi sizding ýnemi keshigip jýretininizge qazaqtyng qanday kinәsi bar?!

Bireu para alyp ústalsa da «qazaqtyng jýrgen jeri sol ghoy» deytin boldy. Jarqynym-au, әlemde paramen ústalyp jatqan jalghyz qazaqtyng azamattary ma? Key memleketterding mýiizi qaraghayday shendileri de temir torgha toghytylyp jatqan joq pa? Jyl basynda Týrkiyada bir top sheneunik isti boldy. Sonda olar «týrikting jýrgen jeri osy ghoy» dedi me? Degen joq qoy. Áldebireuding ashkózdigi men paraqorlyghy tútastay últqa nege qara kýie bolyp jaghyluy kerek? Ol onyng jeke sharuasy emes pe? Búghan qazaqtyng qanday qatysy bar?!

Alataudyng arghy betindegi qyrghyz aghayyndar «Qúrmanjan datqa» degen kino týsiripti. Ony Almatygha әkelip kórsetipti. Kinotuyndy óte sәtti týsirilgen, qyrghyzdyng keremet jeri men ómirin kórsetip qana qoymay, eldi birlikke ýndeytin shygharma eken deydi kórgender. Jón-aq. Talaspaymyz. Biraq sol kinodan shyqqandar «Áne qyrghyzdy kórding be, qanday kino týsirgen?! Bizding qazaqtyng qolynan keletin tek «Kóshpendiler» dep jatty. Birinshiden, qayta-qayta eling tolqyp, kóteriliske shyghyp, biyligindi talqandap tastay bergennen keyin birlik turaly kino týsirgennen qanshalyqty payda bar? Osyny oilayyqshy. Ekinshiden, songhy birneshe jyldyng ishinde qazaq kiynematografiyasynda elding yqylasyna bólingen «Birjan sal», «Jaujýrek myng bala» syndy shygharmalar týsirildi. Yaghni, bardy – kórmeu, qoldaghyny – baghalamau, dúrys emes. Ýshinshiden, keshe ghana ómirden ótken Talasbek Ámesqúlovtyng ózi «Kóshpendiler» júrt jappay synaytynday sýmireyip túrghan kino emes» dep bagha bergen.

Aytpaghymyz, әr adamnyng óz kemshiligi bar. Qatelik jiberedi. Qolynan is kelmey jatady. Jauapkershilikti sezinbeydi. Áyteuir, pende bolghasyn kiltipan tabylmay túrmaydy. Degenmen, adamdar boyyndaghy jaman qasiyetti últqa ysyryp tastap, ózimiz sýtten aq, sudan taza bolyp otyrghandy qoyayyqshy, bauyrlar?! Onda da әrqaysymyz óz kemshiligimizdi týzetuge tyrysayyq. Qazaqtyng da obaly bar ghoy…

Erjan BAYTILES,

«Egemen Qazaqstan».

QYZYLORDA.