- Óleng degen nemene?!
Sayqal sózding súluy,
Sezimdi arbap túratyn bar jalghandau jyluy.
Sezimning de op-onay sap bop sәtte tynuy,
Tózimning de op-onay shynyday shyrt synuy.
Mәngilik joq eshtene.
Býgin bar da, erteng joq
Jalghandyqty tu etip -Ólen!- deymiz kórkemdep.
- Jyrgha senbes senbisin?!
Netken jansyng kórkeude!
Myng shaytan men Ibilis túrghan shyghar jelkende...
- Oihoy, bauyrym, qoya túr.
Renjiter joq oiym.
Kózim jetip túrghan song shyndyqty aitpay ne deyin?!
Ásem әuen, óleng kóp, jәnnat ómir qayda әlgi,
Oqydym da tek qana qara mayday qayghy aldym.
Týnilgening demegin, ýnilgenim búl, sirә,
Sansyz oidyng ishinde qansyz oidan túnshygham.
Jaqsy ómirdi men daghy arman etpes dep pe edin,
Ýmitine ýzilgen jalghau etpes dep pe edin?
- Sening hәlin, әi, dosym, maghan mәlim boldy endi,
Alyp tasta basyndy, sheship tasta jeydendi.
Bir it qapty-au balaqtan,
Nege kerek múng qúshu –
Kettik, qane!
Bәrin de úmyttyrar jyndy su!..
- Kóp nәrseni bilipsin, aqynjandy jansyn-au,
Oiyna týy biraq ta.
Kerek keyde qansyrau.
Ózindi ózing júbatyp alghan jaqsy, alayda,
Em qonbaytyn jarannyng bolghany dúrys, sony oila.
Qayghyramyn men taghy.
Ózim kórmey sener me em:
"Naghyz ómir eshqashan jazylmaydy ólenmen"
Degen edi bireu kep.
Synamaq em sol oidy
"Sózi - batyl, ózi - әlsiz" bolyp shyqtyn, jaraydy.
-Keshir meni, dosym-au,
Shyn syryndy kim bilgen.
Ghúmyr boyy seni emes, ózimdi aldap jýrmin men.
Halqym sәby sekildi, tәtti bersem júbanar,
Tәtti sózben aldadym, tappay basqa bir amal.
Satqyngha da sary altyn syilap berer peyili bar,
Jaman halyq emes-ti, qyzyqshyldau, toyqúmar,
Qiyalshyldau әuelden, jerik bolghan jyr-әnge
Tauyp bersem halqymnyng qalaghanyn - kinәm ne?
- Ei, bauyrym, sonshalyq essiz bolmaq neter-di,
Tәttiqúmar sәbiyding tisin qúrt jep keter-di.
Sәby deysing halqyndy, bala ósirip kórmepsin,
Niyet jaqsy-au, nәtiyjeng ong degenge senbespin.
Súrary kóp sәbiydin, bәri qajet bolmas tek,
Qúmarlyqtyng barlyghy payda bermes jangha әste.
Bir әngime aitayyn, ertegi emes, bolghan jay,
Sen sekildi kónilshek әke bopty sormanday.
Jalghyz úly tym erke, jýrgen kezi qaz túryp,
Oibay saldy, kórdi de:
-Alyp ber,-dep qayshyny.
Ayar ne bar jalghyzdan, "Ay" dese de tartynbas,
Saghan kerek qayshy ma, ala qoy da mauqyng bas.
Bitti bizding әngime, kýrt ýzilgen qysqa jip,
Oiyn týbi - sәbiyding qos janary týsti aghyp.
Keyinirek sol sorly jylaydy eken kýni-týn,
"Ákeshim-ay, qaytkenin, men edim ghoy ýmitin.
Tyndamasang sol kýni jylar em ghoy bir-aq kýn,
Endi mine, sen meni ómir boyy jylattyn!"
Aqymaqtyq sabaghy ashy keler osylay,
Jamanatqa qimaytyn ayaulym en, dosym-ay.
Aqiqatty aitpasang sóileme, til, kýrmetil.
Sening taza peyilin
"Dostyghynday aydyn" bop jýrmese kim kepil?!
- Sózing ashy, dosym-ay, tilip óter ózekti,
Shamdanbaymyn men biraq, ashu da joq órekpir.
Kópten kýttim osynday jan aiqayyn erek bir,
Naghyz shyndyq dәl solay ashy bolsa kerek-ti.
Aynalayyn, rahmet!
Keshir meni, ghafu et,
Ómir keshu aqyret, jaqyny az da, jaty kóp.
Álsizdigin qasqyrqyn, anqaulyghyn týlkinin,
Kóz jasynyng jatqanyn tereninde kýlkinin
Sen týsinding týsinsen.
Úgha alady basqa kim?
Kórinemiz key kózge kótergen bop shashbauyn
Ataqtar men danqtyn.
Solay ma edi rasy?!
Jauap berer jan tap ta, izdep baryp súrashy…
Eng dúrysy eshkimdi keregi joq qaralap,
Sen aitqansyn: Jauapsyz súraqtar da kerek-aq.
Jaqsygha da jamangha kende bolmas jer beti,
Auyrsynbay bәrin de, Ua, Jer beti, terbetil.
Ózing aitshy, adamdar, bolushy ma ed Kóksiz Jer?

* * *
Ómir emes búl әli. Soghan qadam – eskizder…