QAZAQTYNG DOSY - QAZAQ DIASPORASY MEN ZIYaLY QAUYMY
Býgingi memleketter arasyndaghy qoghamdyq, sayasy qatynastar selbesip jatqan kezende әr memleket pen halyq ýshin onyng dosyn, mýddelesin, janashyryn tabu qiyngha týsip otyrghan qúbylys. Ásirese, Qazaqstan sekildi damudyng danghyl jolyn bastap, ýlken derjavalardyng arasynda óz sayasy ústanymdary men baghytyn qalyptastyryp, ekonomikalyq jәne әleumettik әleuetin arttyrugha kýsh salyp otyrghan jas memleket ýshin. Onyng ýstine, soltýstigi men shyghysyn Resey men Qytay sekildi úly derjavalarmen shektesip, ontýstiginde islam әlemimen astasuy, Ortalyq Aziya men Kaspiy tenizi resurstaryna bәsekelestik mәselesi taghy bar. Mine, «Osynday qym-qighash memleketaralyq baylanystar oryn alghan kezende Qazaq kimmen dostasa alady?» degen mәseleni belgili sayasattanushy Aydos Sarym myrzamen talqylaghan edik…
– Aydos myrza! Ózinizge belgili, ótken ghasyrda Cherchilliding «Britaniyanyng mәngilik dúshpany da, dosy da joq, tek mýddesi ghana bar» degen sózi әli kýnge deyin ózektiligin joghaltqan joq. Qazaq «Ýy tandama, kórshi tanda» deydi. Nemese «Dosyndy kórset, sening kim ekenindi aitamyn» degen sóz bar. Biz 70 jyl boyy qyzyl tudyng astyna birikken odaqtas memleketterdi dos dep keldik. Tәuelsizdik jyldary týrki tildes memleketter men Ortalyq Aziya elderin ózimizge dos tútamyz. Endi, býgingi jýrip jatqan Resey-Ukraina qaqtyghysy jogharydaghy biz aytyp otyrghan dostyq úghymyn kýiretip, oghan sayasiy-qoghamdyq astar berip otyrghan joq pa? Osydan keyin, dostyqta shekara joq degenge senip kóriniz. Dostyq úghymyn qazaq, Qazaqstan jaghdayyna audarsaq, shynynda da bizde dostyq joghary túru kerek pe, әlde mýdde joghary boluy kerek pe? Sizding oiynyz qanday?
– Búl ýlken filosofiyalyq súraq. Áriyne, Cherchilli qay túrghydan alsaq ta, úly sayasatker. Eger, onyng ómirderekterin alyp qarasanyz, qiytúrqy, ózine ózi qayshy keletin tústary óte kóp bolghan. Biraq, osy sózimen tolyq kelisuge bolady. Memleket ýshin, jeke adam ýshin de eng aldymen mýdde, prinsipter túruy kerek. Búlay aytu ýshin, eng aldymen, dúrys týsinik, payym kerek. Ókinishke oray, bizding Preziydentimizden bastap, qarapayym auyldaghy adamnan bizding últtyq mýddemiz qanday degen súraq qoyar bolsaq, oghan әrkim әrtýrli jauap beretini anyq. Bir jaghynan, ol solay boluy da kerek shyghar. Biraq, tiyek eter berik ústanymdar mindetti týrde boluy kerek. Qazaq-orys mәselesine keletin bolsaq, býgingi Qazaqstanda túryp jatqan orystardyng jartysy ómirine riza desek, kem degende jartysy Qazaqstan sekildi memleket bolmauy kerek, týbi Reseyge qosylady degen ústanymda jýr.
Kezinde AQSh Preziydenti Garry Truman: «Odaqtasy bar memleketting ózi tәuelsiz emes». Tәuelsizdik degen sózding ózi filosofiyalyq túrghydan dúrys úghynyp alghanymyz óte manyzdy. Esh bir adam, esh memleket 100% tәuelsiz emes. Biraq, osy tәuelsizdikting negizgi ústanymdary bolady. Birinshiden, basqa memleket bir elding ishki sharualaryna qol súghugha bolmaydy. Azamattaryn qudalaugha, territoriyasyna kelip, seperatistik baghyttaghy úiymdargha qoldau beruge, sayasatqa aralasugha bolmaydy jәne óz mýddelerinen tuyndaytyn mәselesin ózi sheshui kerek. Mәselen, DSÚ, Kedendik odaq, t.b. Biz búl úiymdargha kirip, mýshe bolghannan keyin, belgili bir dengeydi «oyyn erejelerin» qabyldadyq degenge sayady. Al, eger, osy tústa biz kórshiler ghana riza bolsyn deytin sayasatqa ótip ketsek, onda bizding tәuelsizdigimizden, suveriniytetimizden týk te qalmaydy. Talan-tarajgha salynyp, ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketui mýmkin. Tәuelsizdigimiz, onyng prinsipterin qogham ishinde talqylay biluimiz kerek. Mýmkindigi kelse, ony qaghidattargha ainaldyryp, ýlken qújattargha engizuimiz de qajet. Qazaqstannyng Syrtqy sayasy doktrinasy Ukrainadan keyin qayta qaralu kerek ekendigi sózsiz. Qazaqstannyng әskery qorghanys doktrinasy da qaraluy tiyis. Ukraina men Resey kezinde qanshama dostastyq, strategiyalyq әriptestik turaly qújattargha qol qoydy. Eki el bir-birimen aghayyn ekenin aitpay-aq qoyayyq. Osyghan qaramastan, Resey qiytúrqy әreketke bardy.
– Halyqaralyq sayasy baylanystarda jii qoldanylatyn «dostyq», «әriptestik», «seriktestik», «odaqtas» degen sekildi úghymdar bar. Syrt qaraghanda, sinonimdes týsinikter bolyp kóringenimen, mәnisine ýnilsek, aiyrmashylyqtary bar sekildi. Qazaqstannyng aynalasyndaghy eldermen qanday baylanysta ekenin jiliktep aytyp bere alasyz ba?
- Bir oyshyl «Ýlken derjavalardyng bәri dóreki, basbúzar, al, kishi memleketter olardyng soldaty bolugha mәjbýr» degen edi. Ókinishke oray, búl ras. Keshegi jaghdaydan keyin AQSh, Europany alayyq, olar alystan qol sermeydi, Reseyge «basu» aityp, Ukrainany «júbatuda». Al, qaysysy Ukrainagha tankisin apardy? Ukraina ýlken memleket, 50 milliongha juyq halqy bar, kóptegen eldermen әriptestik qarym-qatynas ornatqan el. Olardyng da diplomattary 23 jylda qarap otyrghan joq. Al, jeme-jemge kelgen kezde memleket qashan da jalghyz qalady. Jaqynda belgili sayasattanushy Dzerjinskiy bylay dedi: «Eger, Ukraina Reseyge qarsylasuyn jalghastyra beretin bolsa, onda biz kómek beruge mindettimiz»,– dedi. Búl jerdegi basty mәsele, «Eger qarsylasuyn jalghastyra beretin» degen sóz. Ukrainagha AQSh-tan kómek kele me, joq pa manyzdy emes, manyzdysy Ukrain halqynyng qarsylasugha qúlqy, namysy, jigeri bar ma degen sóz.
Býgingi Qazaq memleketinde ózin-ózi tolyqtyrudyng bir ghana resursy bar. Ol – sheteldegi qazaq diasporalary. Ekinshi kezekte, ol týrki әlemi. Olardan basqa bizge mýddesi jaqyn, týsine alatyn shettegi resurs kórip otyrghan joqpyn. Tosyn jaghday bola qalsa, jany ashityn da sol týrkiler boluy mýmkin. Áriyne, ol elderding barlyghy da óz ishki mәseleleri, payym-týsinik, armany, tipti, ishki egoizmi de boluy mýmkin. Ony dúrys týsinuimiz kerek. Eger, sol týrki elderining ziyalylarynyng sanasynda týrki elderining mәdeniyeti úqsas, tili tuys, dini bir ekenin úghyp, keler úrpaqqa jetkize alatyn dengeyge jetkizsek, sonda ghana yqpaldastyq, dostyq, yntymaqtastyq degen baylanystardy birshama senimmen aita alatyn edik.
– Qazirgi memleketaralyq bәsekelestik pen sayasy ústanymdar qayshylyghy, órkeniyetter qaqtyghysy jýrip jatqan kezende memleketter dostastyghy qanday sipatta kórinude? Jalpy, memleketter dostyghy qanday kriyteriylerge sýienip, qanday sharttargha negizdelui tiyis?
– Álemdik ýrdisterdi alyp qarasaq, Angliya men Fransiya ghasyrlap soghysty, Germaniya men Fransiya eki dýniyejýzilik soghysty bastady. Degenmen, býgingi tendensiyalar basqasha. Euraziyalyq Odaqtyng Europalyq Odaqtan aiyrmashylyghy sol, Germaniya men Fransiya aynalasyndaghylardy jútyp qoyamyz dep otyrghan joq. Resey shovinisteri sekildi ózgening territoriyasyn meniki dep kóz alartpaydy. Europa elderindegidey mәdeniyet qalyptasqan kezde ghana ýlken odaqtargha birigip, dostyq turaly mәsele qozghaugha bolady.
Býgingi kezde «Qazaqqa tәuelsizdik aspannan týsti», «tosyn kelgen tәuelsizdik» degen «alyp-qashpa» әngimeler bar. Bәri bos sóz! Biz nayzamen zenbirekke qarsy shyqqan halyqpyz, songhy búlqynysy jeltoqsan kóterilisi boldy emes pe? Yaghni, biz ózimizding tarihymyzdy, geosayasy mәselelerimizdi zerttegen kezde osy mәselelerge arqa sýieuimiz kerek. Aldynghy mәseleni aytudy qoygha tiyispiz. Búl bizge jau, syrt kózqarasqa azyq bolatyn tezister. Eger, biz tәuelsizdigimizding tarihyn tayaz biletin bolsaq, onda basqalar ne demeydi? Demek, qoghamnyng ózi, onyng qaymaghy bolyp sanalatyn ziyaly qauymy: baspasózi, partiyalaryna jauapkershilik artylady. Keybir kezde joq nәrseni ýmitpen, namyspen alyp shyghugha bolatyn kezder bolyp jatady. Bizding jaghdaymyzdyng bir jaghynan alpauyt Qytay túr, ghasyrlar boyy qaqtyghysyp kele jatyrmyz. Qazaq qoghamynda qytaylardan qorqynysh bar ekeni anyq. Tabighy týrde. Sonymen qatar, 600-700 jyl boyy arpalysyp kele jatqan Resey bar. Keshe ghana sonyng shekpeninen shyqtyq. Bir jaghynan damyp kele jatqan, energetikasy mol Islam әlemi jatyr. Býgingi Iraktaghy jaghday aldynghy Aziyanyng kartasyna ózgerister әkelui mýmkin. Búl ýlken qauip! Ózderiniz de, bayqap otyrghanday, Irakta Islam halifatyn jariyalaghandar Qazaqstandy da qosyp jiberipti. Múny jay qaldyrugha bolmaydy. Múnday iydeologiyalyq ýrdisterge bizding ziyaly qauym der kezinde jauap beru kerek. 90-jyldary Soljenisynning «Kak nam obustroiti Rossii» degen kitaby shyqty. Sol kezde býkil qazaq ziyalylary tulap, týrli pikir aytqan edi. Keyin basyldy. Biraq, iydeyanyng ómiri adam ómirinen de úzaq boluy mýmkin.
Qazir qarapayym orystyng sanasyna «Soltýstik Qazaqstan – Reseyding jeri» degen nәrse birtindep sinip bara jatyr. Tipti, búnyng ssenariyin aldyn ala jazyp qoyghan. Dmitriy Kvan degen avtordyng kitabynda Soltýstik Qazaqstangha әskerin kirgizip, Qyrym sekildi anneksiyalap alghany turaly jazylady. Dayyn túrghan jospar, ssenariy. Múnday әreketterge qarsy jauap boluy kerek. Men nelikten kóp nәrseni ziyaly qauym dәrejesine kóterip otyrmyn? Aynalyp kelgende, biylik te, partiya da, ýkimet te, bәri ótpeli. Al, jaqsy elita bolsa, ol birneshe buynnyng sanasyna qalyptastyra alady. Kenes zamanynda qazaqtyng negizgi utopiyasy tarih bolyp qaldy. Iliyas Esenberlin «Kóshpendiler» trilogiyasyn jazdy, býkil qazaq ziyalylary birigip, «Qyz Jibek» filimin týsirdi. Eng myqty rejisser, ssenarist, suretshi, keskindemeshi… bәri jinalyp osy filimning týsirilimine júmyldyryldy. Qazaqtyng qazaqtyghyn saqtap qalghan osy nәrse. Kezinde «Júldyz», «Jalyn» sekildi jurnaldar 200-300 myng danamen shygharatyn. Jaqsy kitaptardy júrt izdep jýrip oqityn.
Býgingi tanda biylikten basqa aldaghy 40 jyldyng jaghdayyn aitatyn eshkim joq. Ziyalylardyng ishinde pessimistik kózqarastaghylar kóp. Búl dúrys emes! Mening oiymsha, olar kerisinshe bizding últtyq immuniytetimizdi arttyru ýshin júmys isteui kerek. Qazir qazaqtyng sany 70 payyzdy qúrap otyr, endigi tendensiyagha say jylyna 1-1,5 payyz ósuin kórsetip otyr. 20-25 jylda qazaqtyng sany 80-90 payyzgha jetip qaluy mýmkin. Búghan toqmeyilsuge bolmaydy, ertengi kýndi oylau kerek. Kóp jaghdayda qazaqty kýdik pen ýrey biriktiredi. Bolashaqta qazaq qauymy pozitivti, naqty maqsaty bar iydeya tónireginde birigudi ýirenui kerek. Sonyng tәjiriybesin, dәstýrin qalyptastyru qajet.
– Qazirgi kezde dostyqtyng taghdyry sayasat pen ekonomikagha tikeley baylanysty. Osy tústa, últtyq mýdde men tarihy sabaqtastyq mәselesi shet qalyp qoymay ma?
– Qazaqstannyng basqa memleketterden aiyrmashylyghy biz kontiynentalidy qúrlyqtyq elmiz. Kez kelgen jaqtan alyp qarasaq, tenizge deyin ýsh myng shaqyrymday jer bar. Yaghni, bizge AQSh-tyng VI floty kelip, kólik beretindey mýmkindigi joq. Biz Ukraina sekildi de emespiz. Onyng tenizge shyghar joly bar. Sondyqtan, biz dostyq sayasatyn basqasha qúruymyz kerek. Biraq, búl sayasatty týsinu, payymdau ózimizding jerimizdi, kartadaghy territoriyamyzdy aiqyn, dúrys týsinuimizden bastalady. Biz ózimizge bekigen aynalamyzdaghy kórshilerimizben bólisip, menshiktep alghan jerimizge syya almay túrghanymyz bayqalady. Jәne osy jerdi dúrys iygeru ýshin «osy jer bizdiki, osy jerding әrbir tasy bizdiki degen, jerdi qorghau – bizding jauapkershiligimizde» degen sekildi iydeyagha toptasyp, әrbir tasymyzdy, jerimiz ben suymyzdy qyzghyshtay qorghauymyz kerek. Bizde jerding iyesimiz, qojayynymyz, ertengi kýni búl jerdi úrpaqtarymyzgha qaldyramyz degen úghym atymen joq. Osy ótpeli, kóshpeli sanadan aryluymyz qajet. Biz ata mekenimiz, jerúiyghymyz osy jer ekenin, basqa jaqtan jer izdeuding qajeti joq ekenin týsinip, kórkeyituge úmtylugha tiyispiz.
– Orys patshasy Aleksandr III: «Býkil әlemde bizding eki ghana odaqtasymyz bar: әsker men flot. Qalghandarynyng bәri bizge qarsy túratyndar» degen óz zamanynda. Biz osynday ústynymy bar memleketpen odaqtas bolyp otyrmyz. Al, dostyq «odaqtastyq» degen sózge sayatyn úghym-týsinik. Endeshe, odaqtastardyng bәri dostarymyz ba?
– Qazirgi órkeniyettik filosofiyalyq túrghydan alyp qaraytyn bolsaq, eki elding damuynda filosofiyalyq ýlken qayshylyq bar. Reseyde imperiyalistik kózqarastar damyp kele jatyr. Bizde kerisinshe, antiimperiyalyq, yaghni, tәuelsizdikti ansaytyn, últshyldyqty qoldaytyn tendensiyalar tabighy týrde damuda. Qazaqstan men Reseyding odaqtastyghyn men ot pen múzgha tener edim, ekeui qosylsa bugha ainalmay ma? Sondyqtan, men búghan basqa túrghydan qaraymyn, Reseymen kez kelgen baylanystardy býgingi kýni útylys dep esepteuge bolatyn shyghar. Biraq, múnyng artynda túrghan bir nәrse ghana bar, ol tarihy uaqyttan útu. Kem degende 10-15 jyl tynyshtyqqa qol jetkizu. Múnyng ekinshi qaupi: kishi memleketter amalsyz ýlken memleketting aldynda soldat bolyp túrady. Eng qauiptisi halyq pen biylikting soghan eti ýirenip ketui mýmkin. Al, óz ústanymyn saqtap qaludyng eng ýzdik ýlgisin HH ghasyrda Finlyandiya tanytty dep oilaymyn. II Dýniyejýzilik soghystan keyin Resey әskerining shabuylyna toytarys bergen jalghyz memleket. Soghystan keyin Finlyandiyanyng eki úly prezindenti Yuho Kusty Paasikivy jәne Urho Kekkonen Finlyandiya keyingi elu jyl ústanghan Paasikivy Kekkonen, degen sayasy baghyttyng negizin qalady. Yaghni, qalay bolghanda da, Reseyding «qytyghyna» tiymey, ózining ishki damuyn kýsheyte berudi kózdedi. Ekonomikasy, syrtqy baylanystaryn kýsheytti, beytarap memleket retinde qalyptastyrdy. Sol sekildi halyqtyng erik-jigeri, ózine degen senimi myqty boluy kerek degen oidamyn.
Ángimelesken Janiya Ábdibek
"Aqiqat"