Redaksiya poshtasyna jazushy, jurnalist Baqtybay Aynabekovtan tómendegidey hat kelip týsti. Avtordyng jazu stiyline qúrmet etip, hatty qaz-qalpynda oqyrmannyng oi-talqysyna úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

Ruhtyng sózin tyndau, olarmen sóilesu - búl býkil әlemde ilimdarlar moyyndaghan tirshilik. Kezinde Respublika ghylym akademiyasynyng akademikteri M.Áliyev pen S.Balmúqanovqa osy bir tylsym әlemdi moyyndatyp, olardy sol kezdegi Premier-ministr Ú.Qaramanovqa kirgizip, qazirgi, 1990 jyly 19 mausymnan júmys jasap túrghan, Respublikalyq Halyqtyq emdeu ortalyghynyng ashyluyna dәneker bolghan, osy baghytta «Fәlsafә – Allanyng ayan ilimi», «Elimizding jәne Halyqtyng emdeu ortalyghynyng №1 emshisi», «Qúpiya jan» siyaqty  birneshe kitaptary jaryq kórgen, songhy uaqytta «Myng bir ayan», «Ayan Ata sahabanyng ayandary» kitaptaryn baspagha әzirlep qoyghan  men siyaqty maman jurnalistke búl jaghday tansyq emes. Tayauda (20.09.2014 j.) Kókpek sahabanyng ayan arqyly shaqyrtuymen Rayymbek әuliyening býgingi tandaghy erekshe qabyletti úrpaghynyng biri Amanat qaryndasymyzben  Almaty manyndaghy «Rayymbek bastauynda» boldyq. Bastau qaqpasynda jatqan tas mýrdelerding joghary jaghynda Alataudyng tasynan ózgeleu jeti aqtasy jan-jaqqa shashylynqyrap, qoyylghan  oryny jermen jeksen bola bastaghan Kókpek sahaba mýrdesining oryny býginde ayaqastylau bola bastapty.   Bastau basynda qystyrma sózine «Ákeden..» jiberinkirey sóileytin Zina degen anqyldap qalghan shyraqshy әiel úshyrasty... Rayymbek әuliyeden sol óz bastauy basynda  estigen ayanymdy úsynyp otyrmyn. El bolar halyqqa jәne onyng janashyr  basylymdary ýshin de qajet ayan siyaqty.

Baqtybay AYNABEKOV.

22.09.2014 j.  

RAYYMBEK ÁULIE NEGE NAZALANADY?

-  Assalaumaghaleykum, júpynylau  myna dýnie bayqadyng ba, qúlynym.

 - Solayy solay  bolyp túr ghoy, baba...

-  Sezimtaldyq qasiyetpen júmys jasap jýrsin,  jol boyy bayqaghan shygharsyn, jer baspasang da mashinada otyryp ayaghyng  qaqsady, búl әruaqtardyng da sharshap-shaldyghyuynyng  belgisi, balam. Dýniyeni bekinis qyp jasap alghan mynau túrghan  tau-tastyng ortasynda aiqaylaghan, attanynan ot shyqqanday jarqyraghan kiyeli júrttyng ruhtaryn qadaghalap, kókten qarap túrghan Allanyng núryna razy bolyndar, balam.

    «Áy, Rayymbek, kele jatyr әne, úrpaghyn, aldyna sal. Kelsin, kele jatsa. Kele alar ma eken... Álde, «ongha, solgha»- dep shaynap auzyna salar ma ekensin,  әlde nysana keltirer me ekensin, әlde boyyna darytar ma ekensin, әlde habardy alugha dayyn ba eken olar, shynayy kelse synap kóreyik...»- dep aitqan kóktegi babalar. Áyteuir, amalyn tauyp, baba bastauynyng jolyn tauyp keldinder-au myna shyraqshynyng arqasynda, qúlynym, Alla jar bolsyn.

   Ei, úrpaghym, baba ne aitady senderge, bar babanyng sózi bir – «bir jennen shyghar qolyndy...»-, qargham. Qaqtyghyspa jalmauyzben qulanyp astyna týsken, súmyraylanyp kózin qysqan, atyndy beker maqtaghan, atyng men zatyndy kirletken, dúshpanyng býtin otyr seni qorshaghan, kózderindi ashyp qarandar, úrpaqtarym. «Rayymbeging bar eken,  Álmerek әuliyeng bar eken, ei, olar qanday әulie eken?»- dep aldap әngime aityp, artynnan jymysqylana kýlgen dúshpangha kózindi ashyp qara, balam. «Baqtan - bab jaqsy ma, babtan - baq jaqsy ma?»- ony bir Alla ghana biledi...

    Sóilep alghym keledi, ishi bauyrymdy týgel aqtarghanday, anau tastay qatqan tileu, myna tastyng bәri beker jatyr deysing be, balam. Sol  býtin bolmys - sening ata baban. Erip jatyr, týpsiz ketip jatyr, súraqsyz topyraqqa ótip jatyr... Qayda úrpaqtyng bereri balagha? Atadan qalghan sen bolsan, batagha ne qalady, balam. Týnek qoy myna otyrghan otyrystaryn, qargham. Sarqyrama aghyp jatsa da, suy essiz mәngirip qalghan daladay, malymdy baghar jan joq. Syrttan әkep salghan, óz qasiyetin iyiskemey ózge júrtqa bas úrghan, bassyzdyqtan milliondaghan maldan aiyrylghan, endi sony qayta qalpyna keltiremin dep qolyndaghy qara baqyryn sanap sorlap qalghan úrpaghym-ay... Naghyz berekesin basqa júrtqa tapsyrghan..., Nege aitpaysyndar, nege týsindirmeysinder osyny júrtyna. Jaqsyndy ózgege biyletip - tóstetip aldyn, balam. Qarghaday ósip kele jatqan, keudesinde týgi joq, artynnan  ósip kele jatqa úrpaghynnyng aitar eshtenesi de joq qoy. Maghan kelse babam bar dep qana biler, kelse bet sipap apyl-ghúpyl attap óter. Ei, solardy sýrindirip, jyghyltyp iyisketpeysinder me tughan topyraqty balam. Olar tughan topyraqtyng iysining qasiyetin sezinsin.  Ýiret ana artyndaghy úrpaqqa qargham. Jaryp óttet aruaq, sózdi tilip tilin salat saghan, beker keldi me kókten aighaylaghan, qyzyl tilin sayratqan anau  sahaba. Beker túr deysing be mynau qoynauda basqa da sahabalar, balam. Jetkizer jaqsy habar, bergen jaqsylyghy emes pe qúdaydyn, Tәnirding songhy kýni jauatyn núry sening jering ekenin belgilegen.

   Aldap qoysa sarttarym, baryndy tógesinder ghoy, qaraqtarym. Áy, ózgening kiygenine nege qyzyqtyndar, jaryghym. Tabar  paydalaryndy ózgege sanatqandaryng qalay?  Mola bolghannan keyin qol soza almay túrghan shygharmyn ózimnen qalghan myna ónirge, ói, sorly ónkey. Qalmady ghoy dúshpanynnyng almaghan jerleri. Búlttay tónip túrghan bir kýni shyghar myna әruaqtar qoparylyp, sender salghan zikirmen, Allanyng rúqsatymen, balam. Jaryp alarmyz, tauyp alarmyz, kýnәlisin. Joyarmyz oipatyn, salarmyz, Alladan tilermiz,  bәribir qalypqa kelermiz. Ólgende beker ólmegen ruh, qúdaydan sony súraghan ruh, artyma úrpaghymdy qaldyrdym dep beldi baylaghan ruh,  Allam bergen  amanatyn qabyl alghan atalaryng beker jatqan joq myna keng dalany baqylap, balam. Jasasyn jasar jamandyghyn, tarqatsyn qoynauyn, biraq olardy auystyryp alu týk emes Allagha, tangha dúgha qylsa әulie babalar, kókten kelgen sahabalaryng auystyryp alar, haramgha jibertpes, paydasyn osy halyqqa bir kýni jetkizer, tek tityqtap ketpesender bolghany, balam.

   Biz qol sozamyz senderge, jandarynda iman bar. Sender kimge qol sozasyndar, qargham. Imany joq anau ósip jatqan japyraghyng balam, әi, bir toyghanyna mәz ghoy, basyn nege búrmaysyndar. Qayda ana ruhany dәulet keude de sayrap jatqan, ol dәulet jaryq dýniyede qajet emes pe, ol baylyqty biz jaqqa alyp kelme, sol jaqta paydalan, keregi joq onyng búl jaqqa, balam. Tastap ketinder úrpaqqa, qabyl alsyn, sonyng kebinin kiysin, sening balan.

   Zary kóp jetkizer ruhtyn, qúlynym, aitarym kóp. Tas silkinse eken deymin, balam. «Ey, Rayymbek, ber maghan»- dep alaqanyn jayghan sorly ónkey sorbaq qúdaydan súramaghan, Alla amanat etse  meni saghan, men saghan beredi degen joq, maghan kimnen súraytyndy kórset dep qana aitqan. Men Alladan ghana súra dep kórsetemin. Qolymda eshtene de joq, bolsa, joyar edim rasynda da qyzyl tildi sayqaldy, balam...

  Tereng be senderding sózdering myna qúdyqtay, shyghama syldyrlaghan besiktey qasiyetti sóz, balam. Aytasyndar ma qasiyetti dýniyeni balagha, balam. Ne zat myna istep jatqandaryn? Qay qaragha qarap túrsyndar, qargham. Qayda ketti myna keudening tazalyghy...

    Áreng jettinder shayqalyp, biring jas, biring kәri. Úrpaqtaryng senderding әlsiregen.  Qona almay ketti au býkil kie - qúdaydan ghana rúqsat súraghan. «Qayda myna úrpaqtyng núry, berip edik qoy»- dep aityp jatyr, Allam. «Kim ýshin súradyn?»- deydi jylap, «Kim ýshin qan tóktin?»- deydi. «Kimge baryp bas úrasyn?»- deydi. «Alla, taghzym etem, jannatqa búiyrt?»- dedin. «Adamymdy qondyr, qolyma qaldyr»- dedin. «Artymdaghy úrpaghym jәudiremesin»- dedim. «Danany býtin bershi amanat etip dedim. Az bolsam (halqym. B.A.) da Allam maghan sen dedim. Osyny arqalaghan býtin dúghagha jetshi dedi sahabam.

    Bastau kózi basynda túrghan sahabanyng ishinde óz babalaryng jýr emes pe, qargham. Jettik qoy biz de sol kókke jeter me eken dep sender. Otyr ghoy kókte ruhtar, óz qanynnan tarqaghan. Auyzdaryn jappay olar da súrap jatyr qúdaydan. «Ber búlargha mәrte Allam, kórineyikshi osylar arqyly aralarynda»- dep ainaldyrghan azghantay qolmen sanatyn kórsetip. Halqym, boylaryna sol sanat daryp jetseng ghoy sol jannatqa, songhy armanymyz sol emes pe bizdin, balam.

  Kezinde Allam aitqan; «Mandayyndy keng salghyn, qarsy shyqqannyng basyn shap, men jek kórgendi sen de jek kór»- dep. Estip jatyrmyn, Teriskeyden kelgen habar aityp jatyr. Pende emes pe, sol pende; «ol nege әuliye, óltirdi emes pe adamdy»- dep. Bilip alyndar, adam emes mening qolymnan ólgender, haram jandar. Elimdi joymaq bolghan jauyzdar. Allagha qarsy shyqqandar. Alla sýigen qúlgha qol kótergenshe ólgenim artyq emes pe,balam. Jer kezip jýrgenim artyq emes pe, qúrt-qúmyrsqa jegenim artyq emes pe. Qaqtalyp kýnge ketkenim artyq emes pe. Óltirgenshe Allanyng sýigen qúlyn, balam. Mening óltirgenderim Alladan bezgen sorlylar, elding qazanyn tónkergender. Alla dep emes «men!»- dep sóilegenning basyn shaptym. Áuliyening joly osy, balam. Býgingi kelgen senderdey habar jetet qansytyp, әrqaysysynnan kelip jatady. «Jetetin shyghar, jolyna anau sening úrpaghyng kele jatyr. Tandap al, jónge sal»-degen tylsym. Búghan da shýkir.  Soghan oray qimyl jasaymyz.  Sondyqtan baba sózine renjimender, qargham, razymysyn.

  Kókpek - kógim, qasiyetti babam, sahaba atanghan, biz úrpaghymyz sol kisiden tarqaghan. Ýisinning dәris-dәruishi atanghan. Óz atalaryng da sahabalardan. Qúdaygha shýkir, tәube dender, balam, onynan oraghytyp jetken. El bar, el bolghan song ish tarlyq jasaytyndar bolady. Sahaba tek arabtardan ghana shyqqan joq. Ózimizden de bolghan, ony bilip jýrinder, qargham. Múny  tereng úghynyndar. Balam-au, babalar  sol kezde estimedi deysing be, qoynauynda jýrip  qasiyetti jerding osynday ayan almady deysing be. Ghayyptan bolatyn payghambardyng anau Arabtan shyghatynyn, bilmedi deysing be, bildi ghoy ruhty  atalaryng jeti qat jer kókti aralaghan. Myna qasqa jolda alym satym jasaghan, túz ben matasyn aralastyrghan, sóite jýre bilmedi me eken baban, senin.  Qaldyrdy emes pe týie terisine jazylghan hatqa; «Keletin úrpaq payghambardyng janynda bolsyn»- dep tileulerindi tilep dúghasymen. Sol tilegen tileuimen, bastap jýr emes pe әli kýnge deyin atanyng dúghasy seni. Saghan qyzmet etti emes pe. Alla dep sóilegen qúr qalmas, qúlyndarym, Qasymda býgin bolghandardyng bәrining sózin aityp saldym, bәrinen bir-bir sóz aldym, búiyrtsyn, darytsyn dep. Eki ortada kelip salghan osy bir senderge sýiinshim, qútty bolsyn, qúlyndarym. Razymysyn.

   Bastaudan bastandar aq joldy. Mynau túrghan arnadan shygharyp salam, qaytyndar. Amanatymdy aityndar. Jylap ónirimde jatpasyn, myna shyraqshym. Áruaghyng sening qabyl bolghan. Babalaryng qorshap túrghan, núrlana beresing osy aradan. Jýr ghoy atang janynda, bilip jýrgin, balam. Eng biyigi dýniyening quanysyp jatqan ruhtar. Keldi-au iyesi de dalamnyn. Jatarynda dua qylyp qaytaryp, jýr. Oqyp jýr qúranyndy babana, balam. Otyrady janynda, erkem. Ata júrtyng mandayyndy sipap, qargham. Shygha bersin auzynnan qystyrma sózin. Oda túrghan ne qaryq, qúlynym. «Ákesinin» dese әkesi qayda jatyr. Ákeler emes jalghyz tirep túrghan dýniyeni, analar tirep túrdy emes pe, balam. Anadan әke tudy emes pe, balam. Áke emes pe ananyng kindiginen domalap salghan, әke emes pe tu kótergen. Ana bolmasa qaydan shyghady ol әke, balam. Biyiktik jolynnan aiyrylmaghyn, jaryghym. Aq batam qúlynym, razymysyn.           

    «Áruaghym dýniyening bәrin aittyn»- deme, ei, Baqtybay balam. Aldygha salyp jetkizdin, adasyp jýrgen myna qaryndasyndy, balam. Oipat sorly súr zaman, asyl qasiyetimiz kýiege jaghylyp bitkende joghalttyq pa (әruaq kemsendep aitty) dep qorqyp ek, balam, sýirep alyp shyqtyn. Ei, qansha dúshpandy da imangha shaqyryp sýireding ghoy sen, qargham, Sýiretip aldyng búl júldyzdy da ózindi kórsetip, qalqam. Endi, bir jarq etkizgen song qaytadan sóndirip alma. Aytar jolymyz bar, senerimiz sen ghana, qúdaydan súrap alghan, razymysyn, balam. Qaysysy kelet jalpaqtap, qolyna púlyn salmasan. «Sen myqty, sen qasiyetti, sen әuliyesin»- dep aitpasan. Qaysysy kelet - sonyng tórinde baryp jatpasan. Arqalap sol emshi tәuip bolghandy arqalamasan, qaltasyn, kenirdegin toltyrmasan. Qaysysy kelet ruhtyng jaghdayyn biluge, balam. Bizge keregi qazir osy júldyzymyz jarqyraghan. Kókten týser ayandy anyq alady. Bәribir búghan jaqynnan – әruaq qana jaqyn. Taghdyry sol. Razymysyn, qargham.

  Yә, Alla dep sóileseng Tәnirim әrqaysynnan bas tarpaydy. «Ey, jylama Rayymbek jetkizdik úrpaghyndy»- deydi maghan Kókpek babam. Kórip myna úsqyndaryndy razy boldym. Aytarym sol, key úrpaghym otyrady kep sýmireyip, eki tizesin qúshaqtap, oilar ma eken olar, biz de keyde solargha úqsap sol qalypta qalyp qalatynymyzdy. Biz tiriden dúghagha ghana múqtajbyz, balam. Allagha jol salar sender emessinder me. «Babanyng sózi altyn deseng - altyndy nege qoldandy?»- dep súraysyn. «Babanyng joly altyn deseng - jolyn qalay qoldandy?»- dep súraydy, balam. «Tәbәrigi tәlip deseng - ne ýshin apardy?»- dep súraysyng balam. «Esitip beker tastady dep qabyrghany qayystyrghan» qiynshylyqty toqtatyp jatyrmyz jogharydan jylap súrap. Azayyp jatyr ayan berer júptarymyz, balam. Myna túrghan tastyng ishindegi kóz jas, jylaghan býtin ruhtyng kóz jasy, balam. Tamshylap, jinalyp jylap túrady óstip osylay qashan da, balam. Toqtamaydy búl su, agha beret kóz jas jiylghan. «Alladan súraghan әrbir dúgha jer qoynauyna ketip jatsa, bir úrpaghym kep dәm tatar, sodan baryp tarqar»- degen ýmitpen bolghan. Beker shyqty deysing be búl su. Qysylyp ketkende keudem, anyrap kep jylap, «Rayymbek!» dep - óz atymdy aitqanda, atylyp shyqqan jastan qúralghan, osyny úrpaghym bile bilsin, balam. Alladan tyghylmaysyn, shyraqtarym. Áuliyening jolyn qualap, әulie bolmaysyn, әuliyening jolyn ghana qabyl ete  alasyn. Osyny bilinder – amanatym. Úrpaqtarym, razymysyndar.

   Babam silkidi demender, alaqandaryndy jayyndar. Búl – ghayyppen tiri men óli qatar túrghanda, kókten kelgen asyl habargha Allamnyng ózi kuә, baqtaryng ashylsyn, qaraqtarym. Joldaryng bolsyn, úrpaqtaryng týzelsin. Dúshpandaryng tize býksin. Berekelering qonsyn. Tirliktering ongharylyp, aldarynda mynghyrghan myng maldaryng aidalsyn. Allam, qúdiretti Tәnirim, ózi kuә, dúghamyz qabyl bolsyn. Áumn!  

    KÓKPEK SAHABANYNG ShYGhAR JOLDA JETKIZGEN AYaNY

-  Rayymbek pen Kiyeli júrttyng manayynda jetken osy kýngi ayangha razymysyn, balam. Al endi qazir sahabalardyng Allagha taghzym etip tilek tilegen topyraghynyng ýstinde túrsyndar. Jay kózben qarasang kýn týsken, topyraghyna óngen jusanyn shang basqan, kózge júpyny kóringenmen búl jer sahabalardyng shynayy Tәnirimnen súrap alyp, jayghasqan әuliyeler jeri. Sender sol jerdi basyp túrsyndar.  Myna keng dalanyng Allanyng atymen ruhtalghan taza qasiyetti dúghalary әli de adam balasyna demeui kóp. Býgin senderding joldaryng bolghan býgin. Jaqsylyqqa jetip, basty kókke aparyp, ruhtarda tazalanyp, olarmen óz aralaryndy qosyp, Tәnirining aldynda dúgha oqydyndar. Ol jol  qaytalanbas sauaptyng mәngilik eng kýshti joly. Jas baladay aitqandy oryndap, Allanyng bar ekenin moyyndap, qúlshylyqty jasap, arqandy keng salyp, «iyә, Allam!»-  dep, balpanaq baladay bop, birinmen-biring rahattanyp sóilesip, sheksiz quanyshtaryndy jetkize almay kele jatsyndar. Allamnyng dәnekeri, Allamnyng azghantay ghana bergen senderge  shynayy istegen jaqsylyghyna jasar rizashylyghy әli de úzaqqa jalghasatynyn bilip qaytyndar. Ruhtardyng jetkizetini kóp, qasiyetti topyraq, jering men kógine bayqap qara, ong jaghyng men sol jaghyndy tapsyryp jýr Allagha dep aitatyn múra bar senderge, balam. Ár kezde beriletin ayan dýniyening esh tendesi joq. Sen bilmeytin de esep bar Allanyng aldyna jeter. Ómirden qaytqanda myna jerden kishkentay, boyynday ghana topyraq saghan búiyrar. Enkeyip qúdaygha jyghylsang ol sening sәjdeng ghana, sony oila. Óte sabyrly bol, balam. Artyq ketpender, dybyspen de, jýrispen de, kózqaraspen de, yqpalmen de, araqatynaspen de. Ózinning siqyng qanday bolsa, tirliging sonday bolady. Barpyldap sóilep, aqyryp, tau asam dep oilama. Týlkilenip, jasyrynyp, dýniyeni tónkerem dep oilama. Bireudi aldap baram dep, úshpaqqa shygham dep oilama. Bala minezdi jannan ýlgi al. Alla dep jyla, ol bala minez Allanyng jaqsylyghy ekenin moyynda.

    Bosatyndar boylaryndaghy býkil ústap túrghan qasiretti. Qyrsyqtyq - eng qasiretti baqytsyzdyqtyng joly. «Alla!»- dep súrap túrghyn. «Toqtat meni myna minezden, iyә, Allam, qyrsyqtyqtan  bas tartayyn, basymdy iyip saghan ghana qaytayyn»- dep dúgha qylyndar. Jekip sóilep birindi-biring baspandar Ruhtaryndy joghaltpandar. Úrpaqqa kerek dәnekerdi kómbender. Alla dep sóilep tereng sabyrlyq jasandar. Dauysynda úyandyq bolsyn, shal bolsang da, kempir bolsang da, jas bolsang da, bala bolsang da. Ruhtyng tyndary bireu, ol samal siyaqty lebip túrghan, bala siyaqty elpildep túrghandardan qúralghan. Allanyng әmiri ong jaq, sol jaqtan qabyl bolyp jatqan ghoy. Kiyeli júrtym berip jatqan osy ayanyma nyq bolsang әli de basasyng kókke, balam. Babalar saghynyp kýtip, әrqaysysymyz bergen uaqytymyzdy qabyl alyp, shynayy qúdaygha rahmet aityp, tógilip jatqan asyl sózimizdi jetkizip otyrghanymyzgha Allanyng atymen rizashylyghymyzdy bildirip otyrmyz. Adaspandar, tabylyndar tabylatyn jerden. Bet búryndar jaqsylyqqa. Qarama-qarsy jetken qayshylyqtan aulaq ótinder. Tirliginde kóp sóileme, bar dýniyeni ishki dýniyenmen sez. Denene rúqsat ber, tazalansyn. Allany tapsyn. Ol ýshin Allany madaqtap kóp zikir salghyn.

   Mazalama miyndy, beker qoyma súraqty. Sening súraghyna jauap dayyn, qúrangha atap Allam jazghan. Men bilem dep saghan beker aitqan ba, sony qúnttap bilip alghyn, balam. Kýibelendep beker ketpe, shoshandatyp sóileme, tapqannyng berekesin tile, baryndy myqtap ústa, joqty anyrap kýtpe. Imansyzdyng janynda bolma. Arqalap bólisersing qasiretin - ony aqtay almaysyn. Túiyqqa týsip ketip, qayta shyghyp aqtama, ýlgere almay qalasyn. IYgiligine júmsa jaqsylyghyndy, bergen sadaghang onyng basy, balam.  Alla dep sóileseng qolynda bolmasa da júrnaghyng minezinde qalsyn, enkeyip, jymiyp qarasang da, Allanyng núry jausyn. Asyghys sókpe adamdy, sógilip qalarsyn, kerek jerden tabylar jaqsynyng da bir tauy bar, oghan jetken baq emes pe, adamnyng kýni adammen. Alla sony jalghastyrghan emes pe. Birine biring sebep, aq pen qara qúdireti Tәnirimnen, jan dýniyendi saqta, aghattyq jasasang tez rayynnan qayt. Qayta almay jatsang qúla, odan da úqpasan, ózindi ózing teje, tipti bolmasa sýien - Qúdaydan tilep qan shyghar. Jaqsylyqtyng kilti jogharyda. Berip qoyghan bayaghyda saghan. Ózinnen basqa eshkim baryp ashpaghan. Túnghiyq Allanyng sәlemdemesi osy, razymysyn, balam. Kelgen kezde menen alghan jәne ýiine jetkende berer sahabalyq ayanyma mәn bere qararsyng (Ol ayandar bólek. B.A.).  Jortqanda joldaryng bolsyn, qúlyndarym. Ósiyet jogharydan. Osy ósiyetpen sahabalaryng ósip, janghan. Qabyl bolsyn jarqyndarym. Jortyp jetseng jol boyy jeter sahabanyng tikten tik jauaby әr baba atyn asyqpay jetkizedi, balam. Áli de habardar bolyp otyrarsyndar, balalarym. Joldaryng bolsyn, Ayannyng qaqpasyn ashyp, jabyndar.