Biylghy kóktemde Qazaqstan aza­maty Daniyar Kesikbaevtyng Malay­ziya ýkimetining basshysy  Nadjib Razaktyng qyzy Nuria­nagha ýilenip, malay elimen qúdan­dal bolghanymyzdy kóp­shilik әli úmyta qoymaghan shy­ghar. Áueli ol jaqta, keyinnen búl jaqta baylyq pen barlyq, aqyl-óre, mәdeniyet­tin  jetken­inshe úlan-asyr toy boldy. Toydyng sәn-saltanaty turaly kezinde BAQ qúraldary jarysa jazdy. Júrtshylyq tara­pynan ghalamtor jelileri arqyly bú­ghan әrqily pikirler bildirildi.

Aqyryn qayyr qylghay, kәzirgidey jahandanu jaghdayynda sonau qiyandaghy Amerikamen, ya bolmasa, irgedegi Qytaymen  qúda bolyp, tós qaghystyru qazaq ýshin tansyq bolmay qaldy.

Tabighatynda  biz әuelden ýi-ishi, otbasy, aghayyn-tuys, kórshi-kólem  ghana emes, alystaghy qúda-jekjattyng da amandyghyn tilep otyratyn bauyrmal da tuysshyl halyqpyz. Sol aitqanday, Malayziyanyng premier-ministri N. Razak qúdamyzdyng jaghdayyna  qatysty jaysyz әngime shyqty. Olay deytinimiz, keshegi tamyzdyng songhy kýnderinde  el astanasy Kuala-Lumpurding orta­lyq alanynda ýsterine sary jeyde kiyip alghan myndaghan adam sheruge shyghyp, Nadjib Razaktyng qyzmetinen ketuin talap etken. Biylik kóterilisshilerding búl әreketin zansyz dep eseptep, polisiya olargha qarsy kózden jas aghyzatyn gaz qoldanghan. Biraq, eshkim ústalyp, qamaugha alyn­baghan.

Ghalamtor jelileri arqyly kelip jetken habarlargha qaraghanda, әldebir atymtay-jomart arab «dosy» premier-ministrding jeke esep-shotyna 700 mln. dollar aqsha audarghan. «Batpan-qúiryq, ol neghyp aidalada jatqan qúiryq» degendey, malaylyqtar múnda «qanday da bir sybaylas jemqorlyqtyn  izi bar» degen kýdikpen  narazylyq bildirip, kóshege  shyqqan.

Bir tanadanarlyghy, demonstranttardy  Malayziyany 22 jyl basqaryp, eldi órkeniytetti de qarqyndy damu jolyna salghan, Nadjib Razaktyng ústazy sanalatyn Mahatkir Mohamed qoldaghan. Ol sherushilerding orta­syna baryp:«Elde zannyng ýstemdigi talaby saqtalmay otyr. Múnday jaghdayda túiyqtan shyghatyn bir ghana jol – premier-ministrding qyzmetten ketui. Al, ony qyzmetinen ketiru ýshin halyq birigip, parlamentte oghan senimsizdik bildirilip, Razak óz erkimen ketui tiyis» degen pikirin bildirgen.

Búghan qosa, Malayziya reformasynyng atasy ózining ghalamtorlyq jeke paraqshasynda ýkimetke mynaday súraqtar qoyghan:

1) 2013 jylghy saylauda jetekshi partiya nelikten kýtkendegidey nәtiyjege qol jetkize almady?    

2) 2006 jylghy qazanda franzuz sýnguir qayyqtaryn satyp alu jónindegi kelissózge qatysqan mongholdyng audarmashy qyzyn óltiruge kim tapsyrys berdi?

3) Búghan deyin tabysty júmys istep kelgen mem­lekettik kәsiporyndar nelikten ózin-ózi aqtamaytynday bolyp qaldy?  Premier-ministrding tuystary qalaysha bayyp barady?       

Al, Nadjibting ózi «arab qamqorshylary audarghan aqsha zandy, onda eshqanday da bir qylmystyq  әreket joq» dep aqtaluda. Mәselening mәn-jayyna ýnilsek, Nadjib 2009 jyly 1Malaysia Development Bhd (1MDB) dep atalatyn investisiyalyq damu qoryn ashqan. Ol qor milliard dollargha qúndy qaghazdar shygharyp, energetika men jyljymaytyn mýlikter salasyndaghy aktivterge iyelik etken. Alayda,  qorgha jýieli týrde qarjy týsip túrmaghandyqtan, mindetine alghan bereshekterin tóley  almaghan. Sondyqtan ba eken, biylghy jyldyng mamyr aiynda oghan Birikken Arab Respublikasyndaghy Ábu-Daby memlekettik qory qol úshyn sozyp, 700 mln. dollar somadaghy qarajat audarghan. Júrttyng kýdiktenetini, 1MDB qoryna týsken ol aqsha kóp ótpey  N. Razaktyng jeke esep-shotyna audarylghan.

Onyng ýstine sondaghy The Wall Street Journal y The Sarawak Report  basylymdarynyng qazymyr jurnalisteri  indete zerttep, 700 mln. qarajattyng qashan jәne qay jaqtan  týskenin anyqtap qana qoymay, songhy 2014  jәne 2015 jj.  11 mln. dollardyn  audarylu tústarynyng malayziyalyq  MN 370 (Kuala-Lumpur — Pekiyn) baghy­tyn­daghy jәne MN 17 (Donbas aspanyndaghy) úshaq­tardyng apat bolghan kezimen túspa-tús kelgenine nazar audarghan. Osyghan baylanysty júrttyng kókeyinde: «úshaq apatyna qatysty әldekimder auyr qylmystyng izin jasyru ýshin malaylyq premierge para berdi me eken?» degen kýdik-kýmәn tughan.

Múnday qadamgha lauazymdy sheneunik jetispeu­shilikten, túrmystyng tauqymetinen bardy deuge taghy kelmeydi. Óitkeni, ol biylikke kezdeysoq, «kósheden» kelgen bireu emes. Onyng әkesi Abdul Razak bin Heseyn 1970-76 jj. Malayziyanyn  ekinshi premier-ministri bolghan adam. Nadjib te jastayynan jaqsy bilim men tәlimdi tәrbie alyp, talay sayasy soqpaqtar jәne «tar jol, tayghaq keshulerden» ótken әkki sayasatker. Aldy-artyn oilaugha, qadam-qareketin sanap basugha onyng aqyl-parasaty, bilim-biligi jetedi. Ózine deyingi ýkimetti basqarghan Abdulla Ahmad Badaviyding paraqorlyqpen, sybaylas jemqorlyqpen jóndi kýrese almay, sot reformasyn dúrys jýrgize almaghandyqtan ornynan bosatylghanyn jaqsy biledi.

Sondyqtan da qyzmetke kirisken boyda sybaylas jemqorlyqpen jappay  kýres sayasatyn kýsheytudi qolghan alghan-tyn. Ári onyng týsinigi boyynsha, «halyq­tyng tynys-tirshiliginde úsaq-týiek degen bolmauy kerek». Búl orayda ol 2006 jyly qarjy ministri bolyp túrghan tústa el astanasy Kuala-Lumpurde dәret­hanalardy osy zamanghy dengeyge  jetkizip, sheteldik turisterdi  tamsandyrghan. Ony malaylyq­tar әzildep: «dәrethana tónkerisining avtory»  dep ataghan.

Ýkimet basshysynyng jaqtastary  «kezinde múnday qordy qúrghandaghy maqsat — elding ekonomikasyn innovasiyalyq qarajat kózderining kómegimen qayta janghyrtu bolatyn» dep aqtalumen әlek.

«Has jýirikting de sýrinetin kezi  bolady» deytindey, ne de bolsa Razak sheteldikterden aqsha audartyp, biyik bedeli men abyroyly atyna daq týsirip aldy.

Múndayda sәl sabyr saqtap, әlipting artyn baghudyng ornyna Nadjib osy isti tergeudi qolgha alghan bas prokurordy basqa qyzmetke auystyryp, aqiqattyng aityluyn jaqtaghan ózining bir orynbasaryn júmystan bosatty. Ol qúrghan  1MDB  damu qory jayynda egjey-tegjeyli materialdar jariyalaghan eki gazet jabyldy.  Búl jaghdaydy odan әri ushyqtyryp jiberdi.

Nadjib Razaktyng ózi kýlli әlemdi ekonomikalyq-qarjylyq daghdarys jaylaghan mynaday qiyn kezende kóshege shyghyp, kóterilis jasap otyrghandardy «óz otanynyng patriottary emes, eldegi túraqtylyqqa, bir­likke syna qaqqysy keletin býlikshiler» dep aiyptauda. Al, onyng sayasatyn qoldaytyn keybir ýkimettik emes úiymdar: «narazylyq bildirip, sheruge shyqqandar túrghylyqty malaylyq músylmandar emes, azshylyq qytaylyq top, sondyqtan olardy kópshilik qoldamaydy» degendi aityp, ózderin júbatqanday bolady. Ári osynday úiymdar aldaghy uaqytta  eng kemi 1 mln. adamdy kóshege shygharyp, sary jeydelilerge qarsy biylikti jaqtaytyn  aksiya úiymdastyrmaq. Biraq, olar ýsterine qyzyl kóilekter kiyetin bolghan.

Bәzbir sheteldik sayasy sarapshylar: «Sary jeyde­lilerding týpki maqsaty terende» degen boljam jasaydy. Mәselen, Resey Ghylym akademiyasy Shyghys­tanu institutyna qarasty Ontýstik-Shyghys Aziya, Avstraliya jәne Múhittanu ortalyghynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory Dmitriy Mosyakovtyng payymdauynsha: «Múnda búryn-sondy bolmaghan jәne kýtpegen Nadjiyb  Razak pen Mahatkir Mohamadtyng arasynda teketiresting belgisi bayqalady. Onyng ýstine barlyq oppozisiyalyq kýshter: dәstýrshilder, músylman radikaldary jәne batysshyl liyberaldar birigip, Malayziya tәuelsizdik alghaly ýstemdikke ie bolyp kele jatqan BMÚÚP (Birikken malay últtyq úiymy partiyasynyn)  arasyna iritki salyp, biylikten taydyrudy kózdeytin synayly. Ekinshi jaghynan, syrttan Qytay men Ýndistannan qonys audarghan azshylyq top jergilikti halyq — malay últyna berilgen jenildikter men artyq­shylyqtardy joyyp, últyna, shyqqan tegine qaramastan teng qúqyqtylyqqa qol jetkizudi qalaydy.

Aldynghysyn qaydam, songhy aitylghan pikirding jany bar. Sonau 60-jyldarda boy kótergen túrghylyqty malay halqy men syrttan kelgenderding arasynda qandy qaqtyghystan keyin «Birtútas malay últy» degen sayasat jýrgizilip, bimuputragha (malaylyqtargha) zang jýzinde bank pen týrli firma-korporasiyalargha júmysqa qabylda­narda, sonday-aq, oqu oryndaryna týserde arnayy kvota belgilenip, jenildikter men artyqshylyqtar berilgen bolatyn. Sodan beri sayasy salalarda malay­lyqtar, al ekonomikada qytaylyqtar basymdyqqa ie bolyp keldi. Endi qazirgidey sayasy jaghday ózgergen, órkeniyetti zamanda qytaylyqtar men basqa da az últtar  tensizdik­ti  jondy talap etude.

Ádette halyq joqshylyqtan, kedeyshilikten kóshege shyghady. «Bireu toyyp sekiredi, bireu tonyp sekiredi»  demekshi, Malayziya halqynyng túrmystary auyr,  kýni qarang deuge negiz joq.

Búl elde  JIÓ-ning kólemi 450 mlrd. dollardan asady, jan basyna shaqqanda 15,8 myng dollardan keledi. JIÓ-ning qúrylymy san salaly. Múnda ónerkәsip 33,5 payyz­dy, qyzmet kórsetu salasy 59,1 payyzdy, auyl sharua­shylyghy 7,3 payyzdy qúraydy. Búdan qyzmet kórsetu men ónerkәsipting jetekshi ról atqartyny, әsirese, qyzmet kórsetu salasynyng aitarlyqtay damyghany angharylady. Júmys isteytin halyqtyng 27 payyzy ónerkәsipte, 17 payyzy jergilikti sauda men turizmde, 15 payyzy qyzmet kórsetude enbek etedi.  Jylyna syrtqa 130 mlrd. dol­lardyng tauarlaryn shygharyp, 100 mlrd. dollardyng tauarlaryn tasymaldaydy.

Malayziya músylman memleketterining ishinde eng demokratiyashyl el sanalady. Múnda jogharghy basshy monarhtyng ózi saylanady. Memleketti basqarudy demokratiyalyq jolmen saylanghan parlament pen ýkimet jýzege asyrady. Múny sayasattanushylar «biylik qúry­lymy men jýiesining ashyqtyghy,  sybaylastyqpen bylyghyp, bylghanbaghandyghy» dep  baghalaydy.

Malayziya býginde damu qarqyny jóninen әlemdi tanqaldyryp, Aziya jolbarystarynyng biri  atanyp otyrghany barshagha ayan.

Demek, «baylar da jylaydy» deytindey, Malayziyanyng da ózindik múny men jyry barshylyq. Bir aita ketetini, әlemdik daghdyrystyng jәne ishki ýilesimsizdikting әseri shyghar. Elding últtyq aqshasy ringit tayauda 32,3 payyz­gha, yaghny osydan 17 jyl búrynghy dengeyge deyin qúnsyz­danyp,  ekonomikalyq damuy bayaulap qalghan tәrizdi.

Degenmen, Malayziya reformasynyng atasy atanghan Mahatkir Mohamedting bir kezde: «Malay halqynyng sabyrlylyghynyn, tózimdiliginin, ózgeni tynday biletin mәdeniyetinin, sonday-aq, beybitshilik pen túraqtylyqty sýigishtigining arqasynda osynday jetistikke jettik… Kýsh qoldanu dýniyeni býldiredi. Beybitshilik pen túraqtylyq  qana dúrys jol»,  — dep aitqany bar edi.

Endeshe, malay halqynyng elinde payda bolghan týitkildi  eshbir kýsh qoldanu, zorlyq-zombylyqsyz, biyik aqyl-parasat, pikiralmasu mәdeniyetimen sheshuine tilektespiz.

Áshirbek AMANGELDI,

«Almaty aqshamynyn» sayasy sholushysy.

«Aqshamnyn» anyqtamasy:

Mohd Nadjib bin Tun Hadjy Abdul Razak 1953 j. 23 shildede Kuala-Lipste dýniyege  kelgen. 1974 j. Angliyadaghy әigili  Nottingem uniyversiytetin tauysqan. Belgili әuletten shyqqan. Ákesi — kezinde Malayziyanyng ekinshi ýkimet basshysy bolghan Abdula Razak. Elding ýshinshi premier-ministri Husseyn Onn da әkesining bajasy retinde oghan tuys bolyp keledi. Ol jasynan sayasy isterge belsene aralasyp, shyndalghan túlgha. BMÚÚP (Birikken malay últtyq úiymy partiyasynyn)  atynan 23 jasynda parlamentke saylanghan Malayziyanyng tarihyndaghy eng jas deputat. Iskerligi men bilimdiligining arqasynda 1978 j. 25 jasynda energetika, telekommunikasiya jәne poshta isteri ministrining orynbasary qyzmetine alynghan.  1993 j. partiyadaghy alty viyse-tóraghanyng biri bolyp saylanghan. 2004 — 2008 jj. qarjy, 2008-2009 jj. qorghanys ministri qyzmetterin atqarghan.  2009 j. 3 sәuirde Abdulla Ahmad Badavy ýkimet basshysy qyzmetinen ketkennen keyin BMÚÚP jana kóshbasshysy retinde premier-ministr  qyzmetine taghayyndalghan. 2013 j. 5 mamyrda oghan ekinshi ret senim bildirildi. 2015 j. N. Razak basqarghan ýkimet VEF versiyasy boyynsha  jemisti júmys jýrgizip kele jatqan әlemdegi eng ýzdik ondyqqa kirdi. Áriptesteri oghan «kónildi sayasatker» degen laqap at bergen.

Týpnúsqadaghy taqyryp: Nadjib Razakqa qauir tónip túr

"Almaty aqshamy" gazeti