ShYGhYSQAZAQSTANDYQTAR ÓLGEN MALDYNG ÓLEKSESIN JINAP JÝR
Elimizding Shyghys ónirinde biyl qys qatty bolyp, qara jerdi qalyng qar basyp, qar kóshkinining astynda qalugha ainalghan júrttyng qonys audaryp qauipsiz eldi mekenderdi panalap shyqqany belgili. Kóktem kelip, qys qúrsauynan bosap, tirlik qamyna kirisken halyqtyng endi sheneunikter shaqshaday basyn sharaday etude. Búghan deyin Premier-ministr Kәrim Mәsimov Ýkimet saghatynda әkim-qararlardy jinap alyp, zardap shekkenderdi múqtajdyqta qaldyrmaytynyn, ólgen maldyng ornyn toltyratynyn aityp, jútta qalghan eldi júbatqan edi. Ár oblys 50 mln-nan qarajat bólip, tabighat apatynan keltirilgen shyghyndy ókimetting ótep beretinin aitqan. Songhy derekterge sýiensek, Shyghys ónirinde 70 mynday mal basy qyrylghan kórinedi. Osy shyghyndy óndirip alu ýshin endigi kezekte shyghysqazaqstandyqtar kóshkin sudan lay astynda qalghan mal ólekselerin izdeuge shyqty. Sheneunikterding búnysy bayaghy sybaylas jemqorlyqtyng syrqatyna jol bermeytin әdil baghalau әdisi bolsa kerek. Mәsimovtyng oiynda júttan jútaghan júrt mal basyn artyq kórsetip ýkimetti jep, bayyp ketedi degen kýdik basym.
Elimizding Shyghys ónirinde biyl qys qatty bolyp, qara jerdi qalyng qar basyp, qar kóshkinining astynda qalugha ainalghan júrttyng qonys audaryp qauipsiz eldi mekenderdi panalap shyqqany belgili. Kóktem kelip, qys qúrsauynan bosap, tirlik qamyna kirisken halyqtyng endi sheneunikter shaqshaday basyn sharaday etude. Búghan deyin Premier-ministr Kәrim Mәsimov Ýkimet saghatynda әkim-qararlardy jinap alyp, zardap shekkenderdi múqtajdyqta qaldyrmaytynyn, ólgen maldyng ornyn toltyratynyn aityp, jútta qalghan eldi júbatqan edi. Ár oblys 50 mln-nan qarajat bólip, tabighat apatynan keltirilgen shyghyndy ókimetting ótep beretinin aitqan. Songhy derekterge sýiensek, Shyghys ónirinde 70 mynday mal basy qyrylghan kórinedi. Osy shyghyndy óndirip alu ýshin endigi kezekte shyghysqazaqstandyqtar kóshkin sudan lay astynda qalghan mal ólekselerin izdeuge shyqty. Sheneunikterding búnysy bayaghy sybaylas jemqorlyqtyng syrqatyna jol bermeytin әdil baghalau әdisi bolsa kerek. Mәsimovtyng oiynda júttan jútaghan júrt mal basyn artyq kórsetip ýkimetti jep, bayyp ketedi degen kýdik basym.
Sonymen, mamyrda mamyrajay ómir bolmay, shyghysqazaqstandyqtar endi ýiindi, lay-qoqystyng astynda qalghan mal ólekselerin izdeuge kiristi. Býgingidey 7-13 gradustyq ystyqta sasyp, shirigen, qúrttaghan ólekselerdi tanyp kórsetu de mýmkin emes. Ólekselerdi der kezinde órtemese, júqpaly aurulardyng taraluy әdben mýmkin. Onsyzda qystyng qaqaghan ayazynan әupirimdep әreng shyqqan әljuaz halyqty júqpaly aurugha shaldyqtyryp almasaq jarar edi. Tabighat apatyn tәnirding tartuy dedik, al, jer kenip, kók jetilgen, el aman, júrt tynysh uaqytta halqymyzdy qoldan jasalghan júqpaly dertke úshyratsaq ne bolghanymyz? Ánsheyinde aqshany jelge shashatyn Ýkimet iyt-qúsqa jem bolghan ólekselerdi izdetip qor qylmay halyqtyng aitqanyna nege senbeydi?!. Qys qaharynan aman-esen shyqqanyna tәube degen eldin ensesin kóteruding ornyna ólekselerdi izdedip qoydyq.
Aughanystandy qalpyna keltiremiz dep gumanitarlyq kómek berdik. Europadaghy qauipsizding jәne yntymaqtastyq úiymyna tóragha memleketpiz dep Qyrghyzstangha tonnalap múnay men bidayymyzdy jónelttik. Soghan rahmet deytin elge úqsamaydy aiyr qalpaqty aghayynymyz. Kerisinshe shekarany ashsyn dep kýnde miting úiymdastyryp, shekara qauipsizdigin qamtamasyz etip otyrghan qúqyq qorghau qyzmetkerlerine qoqan-loqy kórsetip qoyady. Odan qala berdi uaqytsha ýkimetterining ózine kónilderi tolmay qiraghan han ordasyn taghy qúlatpaq.
Dana halqymyz «kórpene qarap kósil» deydi. Ózimizdegi jaghday bolsa mynau - problema shash etekten. Qyzylaghashtyqtar men shyghysqazaqstandyqtardy jarylqap bolghanday jaybaraqat otyrmyz. Mektep baghdarlamasynan qalyp qoyghan oqushylargha jogharghy oqu ornyna týsuge barynsha kómektesip, tipti tegin oqytu jaghdayyn nege qarastyrmaydy bizding ýkimet?
Shyghystaghy elding jaghdayy qiyn. Áli de jan-jaqty kómekti qajet etedi. Sonday kómekke zәru júrt býginde qúzghyn qualap, ólgen maldyng óleksesin jinap jýr.
Tynys AHMETJAN
ASTANA