Qúrmetti Núrtay agha! Menin aldymdaghy kisiler de biraz mәselenin basyn shalyp, kókeyde jýrgen súraqtar qoyghan eken. Ol súraqtargha toqtamay-aq ózimdi alandatyp jýrgen súraqtaryma birden kósheyin.

1. ShQO әkimi Berdibek Mәshbekúly Saparbaevtyng shyghysta el basyna kýn tughan kezende atqarghan júmysyna qanday bagha berer ediniz? Mening oiymsha mýmkin siz kelispessiz, ol kisini myna qiyn qystau zamanda әkim bolyp taghayyndalghanyna myng alghys etu kerek siyaqty. Saparbaevqa el rahmet aitu kerek.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Mәshbekúlly Saparbaevtyng atqaryp jatqan júmysyn tolyq qoldaymyn. Óitkeni ol azamat oblystaghy audandardy, eldi-mekenderdi jii aralap, halyqpen tyghyz baylanysta. Oblystaghy kóptegen mәselelerding sheshiluine at salysyp, naqty sheshimder qabyldap, iygi júmystar atqaryp jatyr.

2. Ákimderding saylauy bolu kerek pe? Bolmasa nege?

Qúrmetti Núrtay agha! Menin aldymdaghy kisiler de biraz mәselenin basyn shalyp, kókeyde jýrgen súraqtar qoyghan eken. Ol súraqtargha toqtamay-aq ózimdi alandatyp jýrgen súraqtaryma birden kósheyin.

1. ShQO әkimi Berdibek Mәshbekúly Saparbaevtyng shyghysta el basyna kýn tughan kezende atqarghan júmysyna qanday bagha berer ediniz? Mening oiymsha mýmkin siz kelispessiz, ol kisini myna qiyn qystau zamanda әkim bolyp taghayyndalghanyna myng alghys etu kerek siyaqty. Saparbaevqa el rahmet aitu kerek.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Mәshbekúlly Saparbaevtyng atqaryp jatqan júmysyn tolyq qoldaymyn. Óitkeni ol azamat oblystaghy audandardy, eldi-mekenderdi jii aralap, halyqpen tyghyz baylanysta. Oblystaghy kóptegen mәselelerding sheshiluine at salysyp, naqty sheshimder qabyldap, iygi júmystar atqaryp jatyr.

2. Ákimderding saylauy bolu kerek pe? Bolmasa nege?

Mening oiymsha qazirgi uaqytta әkimderdi saylaudyng qajeti joq. Onyng ózindik sebepteri bar. Atap aitqanda - jergilikti budjetterding ózin-ózi qarjylandyra almauy, saylanatyn әkimderding basqaru jýiesin bilmeui, mýddeli qarjylyq toptardyng әseri, eldi-mekenderdegi  halyqtyng payyzdyq mólsheri.

3. Ákimderdi taghayyndauda mәslihatpen kelisuding qanshalyqty qajeti bar? Sebebi taghayyndalatyn әkim olarsyz da taghayyndalady. Búny siz ótirik demokratiyanyng jalghan kórinisi dep oilamaysyz ba? Sonymen qatar Zanda bola túra әli kýnge deyin bir de bir mәslihat әkimderge senimsizdik bildirgen emes. Al barlyq әkimderding júmysy jaqsy dep aitugha auyz barmaydy. Mýmkin mәslihat Mәjiliske teneletin shyghar?..

Qoldanystaghy zangha sәikes әkimderdi taghayyndau jergilikti mәslihattardyng kelisimimen jýzege asyrylady. Zang boyynsha mәslihattargha tiyisti ókilettik berilgen. Ony mәslihat deputattary qoldana bilui kerek.

4. Auyl bitip barady, Kóke,  auyl bitip barady. (Mәdeniyet, bilim, densaulyq, sport salasy t.b.) Qatty oilanynyz. Mýmkin bir eki mysal keltirip, olay emes deuiniz mýmkin. Kóke, auylgha kóp baryny,z kóp emes óte kóp barynyz.

Auyl mәselesi turaly oilarymdy osy iynetrent-konferensiyanyng barysynda qoyylghan  bir súraqqa jauap bergende aitqanmyn. Auylgha men kóp baramyn. Bara da beremin. Óitkeni auyl - qazaqtyng altyn besigi.

5. Memlekettik qorymyzda qomaqty qarjymyz bar deymiz (Ony kózben kórip, qolymen siz de ústaghan joqsyz). Sonday qarjy bola túra nege bizding memlekette әli kýnge deyin taza su mәselesi sheshilmegen?  El aryqtan su iship otyr.  Sol sudy  auyldaghy qazaq iship auyrady. Tilge sýiel shyghatyn boldy. Taza sudan da basqa problemalar barshylyq. Sol qarjynyng  iygiligin kórmese ne paydasy bar halyqqa? Sol aqsha mening oiymsha jekemenshik aqsha siyaqty.

Memleketimizding qomaqty qarjysynyng arqasynda elimizdegi kóptegen qala-auyldardyng infraqúrylymyn qalypqa keltiruge qarjy bólinude. Búl jerde eng basty mәsele - jergilikti atqarushy organ tarapynan auyz su, bilim, sport jәne densaulyq saqtau obektilerining jobalyq-smetalyq qújattaryn, tenikalyq-ekonomikalyq negizdemesin, saraptamasyn uaqytynda jasap, tiyisti qúzyrly memlekettik organdargha úsynugha baylanysty. Sol arqyly, eger qújattary tolyq dayyn bolsa, budjetten qarjy da bólinedi. Taghy bir mәsele, bólingen qarjynyng maqsatyna say iygerilui men merdigerlerding júmysyn qadaghalap, olardy belgilengen merzimde qabyldau. Osy mәselelerge jauapkershilikpen qaraghan jón.

6. QR Konstitusiyasynyng 3 babynyng 1 tarmaghynda Memlekettik biylikting birden-bir bastauy - halyq degenge shyn senesiz be?  Mening oiymsha memlekettik biylik bayaghyda Siz de bilmeytin uaqytta jekeshelenip ketken siyaqty.

Konstitusiyanyng 3-babynyng 1 jәne 2-tarmaghyna sәikes, memlekettik biylikting birden-bir bastauy - halyq. Halyq biylikti tikeley respublikalyq referendum jәne erkin saylau arqyly jýzege asyrady, sonday-aq óz biyligin jýzege asyrudy memlekettik organdargha beredi. Sondyqtan da memlekettik biylik jekeshelenip ketken joq.

7. Qazaq degen úghym, asyl qasiyeti men taghdyry tek auylda qalghan siyaqty.

Qazaq degen úghym, onyng asyl qasiyeti men taghdyry tek auylda ghana qaldy dep oilamaymyn. Qazaqstan birtútas memleket bolghandyqtan qazaqtyng asyl qasiyeti eshqashan óshpeydi.

8. OBSE-ge tóraghalyq etip jatyrmyz. Oghan mýshe eluden astam memleket bizding Tóragha boluymyzdy qalady dep úrandatudamyz. Al nege osy BAQ tóraghalyq OBSE-ge tóraghalyq etu memleketter arasynda jyl sayyn kezekpen auysyp otyrady dep bir sóz jazbaydy? Qúddy bir basqa memleketter Tóraghalyq etpeytindey. Osy orayda ózinizding shalbarynyz jyrtyq bolsa, qol basynyz kir bolsa basqa bireuge aqyl aitugha arlanbaysyz ba? Ángimening tórkini týsinikti shyghar.

Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna Qazaqstannyng biyl tóraghalyq etui syrtqy sayasatymyzdaghy qyzmetimizding jemisi jәne osy úiym mýshelerining bizding elge degen ýlken senimi. Búl ýlken jauapkershilik jәne Qazaqstannyng halyqaralyq arenadaghy bedelining taghy bir ýlken beleske kóterilui dep qabyldau qajet.

9. QR Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng elge sinirgen enbegi óte ýlken. Ony eleu kerek. Adamnyng istegen enbegi marapttaluy kerek. Mening oiym egemendikti alu bir basqa ony ayaghynan túrghyzu br basqa. Sondyqtan ol kisige qazaq halqy da riza bolu kerek. Al últ kóshbasshysy dep halyq aitu qajet. Siz qalay oilaysyz?

Konstitusiyagha sәikes, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti - memleketting basshysy, memleketting ishki jәne syrtqy sayasatynyng negizgi baghyttaryn aiqyndaytyn, el ishinde jәne halyqaralyq qatynastarda Qazaqstannyng atynan ókildik etetin eng joghary lauazymdy túlgha.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev tәuelsiz Qazaqstan memleketin qúrugha, ony damytugha, elimizde túraqtylyqty, últaralyq qatynasty saqtaugha, Qazaqstandy әlemge tanytugha, syrtta jýrgen qazaqtardyng óz otanyna oraluyna, olargha jaghday jasaluyna, qazaq jastarynyng әlemdik dengeyde bilim aluyna zor ýles qosty. Sondyqtan da Qazaqstannyng Preziydenti N.Nazarbaev bizding Elbasymyz. Tipti, Elbasy degen sóz qoghamda kýndelikti qoldanylyp jýrgen úghym. Ol úghym qoghamda berik ornyqqandyqtan, oghan zandyq negizdeme bar.

10. Memlekettik til turaly aitarymyz da aiqayymyz da kóp.  Osy Memlekettik tilge qatysty mәseleni  nege Preziydentting ózimen kezdeskende kótermeysiz? Mysalgha Núr Otan partiyasynyng Buro mәjilisining keshe ghana ótken kezekti jinalysynda. Tolyq qúqynyz bar ghoy. Buro mýshesisiz. Kýn tәrbitinde onday mәsele túrghan joq deuiniz mýmkin. Mening oiymsha qazaghymnyng til mәselesi kýn tәrtibinen 24 saghatta týspeu kerek.

Qazaq tili memlekettik til retinde zang jýzinde bekitilgen. Qazaq tilining qoldanylu ayasynyng damuy men mәrtebesining asqaq boluyna әrbir qazaq azamaty óz ýlesin qosugha tiyis. Tilge degen qúrmet, ony bilu otbasynan bastalady. Eger de әrbir qazaq otbasy mektepke baratyn balasyn qazaq mektebine aparyp, qazaqsha oqytsa, qazaqsha sóilese búl mәsele qoghamda bolmaytyn edi. Sondyqtan da biz búrynghy kenestik mentaliytetten arylyp, namysymyzdy joghary ústap әrbir qazaq balasynyn, azamatynyng óz ana tilin biluine jaghday jasap, qoldau kórsetkenimiz abzal. Mening tarapymnan tilge baylanysty kóptegen mәseleler kóterilip keledi. Sonymen qatar memlekettik qyzmette, halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynda júmys atqaryp otyrghan azamattardyng memlekettik tilde sóileuin, is qaghazdaryn jýrgizuin qamtamasyz etuimiz kerek.

11. Memlekette túraqtylyq qazaq halqynyng qúqynyng shektelui negizinde iske asyp jatyr degenge qalay qaraysyz?

Joq, olay dep oilamaymyn. Túraqtylyq - barshagha ortaq qúndylyq, memleketting damuynyng kepili.

12. Deputattardy «Halyq qalaulysy» emes,  «Halyq qyzmetshisi» nemese  «Halyq qúly» dep atasa qalay bolady?

Halyq qyzmetshisi degenge tolyq kelisemin

Tughan jerge tuyng tik deydi qazaq. Núrtay Saliyhúly,  siz tughan auylynyzgha qanday kómek, qanday jaqsylyqtar jasadynyz?

Mening tughan jerim - Shyghys Qazaqstan oblysy, Ayagóz audany,  Shynqoja auyly. Toghyz joldyng torabynda ornalasqan osy auylda mening balalyq shaghym ótti, mektep bitirip, enbek jolymdy bastadym. Sondyqtan da tughan jerge degen ystyq yqylasym, sýiispenshiligim sheksiz. Búnday sezim kez kelgen adamgha tәn ekenine kýmәnim joq. Balalyq shaghymda is-sharalar ótetin auylymdaghy Mәdeniyet ýii talan tarajgha týsip, qirap qalghan edi. Sol Mәdeniyet ýiin 2003 jyly qazirgi talapqa say óz qarajatyma qayta salyp, iske qostym. Onyng ishinde kitaphana da ashyp, ony kitaptarmen qamtamasyz ettim, onyng qoryna jana kitaptar jiberip túramyn. 20 adamgha arnalghan últtyq muzykalyq aspaptardy arnayy tapsyryspen jasatyp berdim. Auyl halqyna janadan salynghan mәdeniyet ýii bolyp qyzmet kórsete bastady. Búl Mәdeniyet ýiinde elimizge tanymal kóptegen óner, qogham qayratkerleri, jazushylar, aqyndar, әnshiler, sportshylar halyqpen jýzdesip, óz ónerlerin, oi-pikirlerin ortagha saldy. Auyldyq Mәdeniyet ýileri arasyndaghy respublikalyq bayqauda eng ýzdik Mәdeniyet ýii ataghyn aldy. Bes jylday býkil qyzmet kórsetu shyghynyn óz moynyma alyp, tólep túrdym. Al, 2008 jyly osy Mәdeniyet ýiin memleket qaramaghyna tegin ótkizip berdim. Tughan auylymdaghy mektepke de materialdyq demeushilik qoldau kórsetip kelemin. Sonymen qatar, tughan auylymdaghy auyz su mәselesining sheshiluine de óz tarapymnan qoldauymdy kórsetip, soghan oray 2008 jyly auyldaghy su qúbyry budjet qarajatynan tolyq qaytadan janartylyp, iske qosyldy.      

Siz enbekten qashpau kerek, barlyq mýmkindik bilim men enbekte deysiz. Mektep bitire salysymen komsomol jastar brigadasynda qoy baghypsyz, poezda provodniyk, tipti qúrylysshy da bolypsyz. Sol turaly aitsanyz?

Auyldaghy qazaq orta mektebin bitirip, attestat alghananan keyin sol kezdegi kommunistik partiyanyng joldamasymen 1 shilde 1979 jyly «Orbita» komsomol jastar shopandar brigadasynda enbek jolymdy bastadym. 1 jyldan artyq ózimmen birge oqyghan qúrdastarymmen júmys istedik. Ol da bir qiyn da, qyzyqty shaq boldy. Odan keyin Kenes Armiyasy qatarynda 2 jyl әskery boryshymdy ótep, auylgha kelgennen keyin 1 jylday qúrylysta istedim. Al, Almaty halyq sharuashylyghy institutynyng studenti bolyp, birinshi jәne ekinshi kurstardy bitirgen kezde jazghy demalys kýnderinde studenttik qúrylys otryadynda júmys atqardyq. Ýshinshi jәne tórtinshi kurstardy bitirgende jazghy demalys kýnderi Almaty-Mәskeu, Almaty-Saratov, Almaty-Leningrad baghytyndaghy poezdarda jol serik (provodniyk) bolyp, jolaushylargha qyzmet jasaghan kezim de boldy. Osy atqarghan júmystar maghan ýlken tәjiriybe berdi.

Biylghy qystyng qaqaghan ayazynda Kýrshim audanynyng 13 auylynda bolyp, kezdesuler ótkizdiniz. Sondaghy Qúighan auylyndaghy auyz su mәselesi qalay sheshimin tabuda?

Rasynda da Qúighan auylynda halyqpen kezdesu ótkizgen kezde kóterilgen eng ózekti mәselening biri - auyldaghy auyz su edi. Búl mәselege baylanysty mening tarapymnan tiyisti ministrlikter men atqarushy organdargha saualdar joldandy. Biylghy 2010 jyly Kýrshim audany Qúighan auylyndaghy su qúbyry jelisin janartugha respublikalyq budjetten 140,5 mln. tenge bólindi.

Núrtay Saliyhúly, kóktemde siz ShQO-ghy Tarbaghatay auylyn su basqan kezde alghashqylardyng biri bolyp sol jerge baryp, halyqtyng jaghdayymen tanysyp azamattyq tanyttynyz. Qazirde memleket kómektesip jatyr. Alayda osy eldi-mekenge kómek kórsetemiz degen jeleumen әr jerden birneshe qorlar ashyldy. Olardyng naqty nemen ainalysatyndary da belgisiz. Solardyng basyn biriktirip, bir ghana qor qúrugha bolmady ma?

Biylghy kóktem ailarynda Shyghys Qazaqstan oblysynyng Abay, Ayagóz, Zaysan, Kýrshim, Úlan, Tarbaghatay audandarynyng eldi-mekenderin su alyp ketuding saldarynan túrghyndardyng ýy jaylary, mektep ghimarattary, avtojol boyyndaghy kópirler qirap, mal basynyng shyghyny boldy . 2010 jylghy 3-4 sәuir kýnderi men Mәjilisting birneshe deputattarymen birge (E.Apsalyamov, A.Milutiyn, S.Ferho) Tarbataghay audanyndaghy su tasqynynan zardap shekken Jәntikey, Kókjyra jәne audan ortalyghy Aqsuat auyldarynda bolyp, halyqtyn, auyldardyng jaghdayymen tanystyq. Auyl túrghyndarynyng úsynys-tilekterin tyndadyq. Onyng aldynda, 31 nauryz 2010 jyly bir top deputat Ýkimet basshysyna deputattyq saual joldadyq. Onda su tasqynynan zardap shekken adamdargha, eldi-mekenderge kómekting naqty qanday týrin kórsetu qajettiligin tizbelep jazyp, jiberdik. Qazirgi tanda túrghyndargha kómek kórsetu, túrghyn ýilerin qayta salu ýshin Ýkimet tarapynan 2863,9 mln. tenge bólingeni belgili, mektep oqushylarynyng birynghay últtyq test tapsyru mәselesi 19-26 shilde kýnderi ótkiziletin boldy. «Qazagro» AQ arqyly 350 mln. tenge jenildetilgen nesie mal alugha bólinip otyr. Qyzylkesik auylyndaghy kópirdi salugha budjetten qajetti qarajat bólindi. Studentterding aqyly oqu mәselesi de sheshimin tauyp otyr. Oblystyq budjetten túrghyn ýilerdi, basqa da obektilerdi kýrdeli jәne aghymdaghy jóndeuden ótkizu ýshin 1 mlr. 47 mln. tenge qarastyryldy. Memlekettik materialdyq rezervten 366 mln. tengege zardap shekken azamattargha azyq-týlik, kiyim, tauarlar, janar-jaghar may jәne t.b. bólindi. Búlardyng barlyghy deputattyq saualgha kelgen jauapta kórsetilgen.

Al, su tasqynynan zardap shekken audan túrghyndaryna kómek kórsetu maqsatynda birneshe qorlar ashylyp, janashyr azamattar, mekemeler men úiymdar kómek kórsetip jatyr. Óz tarapymnan men de zardap shekken azamattargha demeushilik kómek retinde mal alugha 1 mln. tenge bóldim. Ol on otbasyna tamyz aiynda tapsyrylady. Endi osy qúrylghan qorlar halyq aldynda, qogham aldynda ózderining atqarghan júmystaryna baylanysty esep berip túrsa tipti jaqsy iygi is bolar edi. Bolashaqta qor qúryp halyqqa janashyrlyq tanytyp jýrgen azamattar birigip, birlesip júmys isteydi dep oilaymyn.

Shyghystaghy Omby-Mayqapshaghay tas jolynyn, Semey qalasy men /Georgiyevka/ qazirgi Qalbatau arasyndaghy joldyng tozyghy әbden jetti. Siz sol mәseleni parlamentte kótergen bolatynsyz. Búl mәsele endigi sheshimin qalay tabuda?

«Omby-Mayqapshaghay» respublikalyq manyzy bar joldyng Semey-Qalbatau jol uchaskesin qayta janartugha, kýrdeli jóndeuge baylanysty Kólik jәne kommunikasiya ministrligine 2008-2009 jyldary 2 deputattyq saual joldadym. Semey-Qalbatau arasyndaghy úzaqtyghy 78 shaqyrym jol uchaskesin qayta janartu júmystaryna 2010 jylghy respublikalyq budjetten 1,8 mlrd. tenge bólu qarastyrylyp otyr. Jalpy qúny 11 mlrd. tengeni qúraytyn jobany iske asyru 2010-2012 jyldar aralyghynda kózdelgen.

Maqanshydaghy mәdeniyet ýiining qúrylysy sozbalangha týsip ketti ghoy. Oghan ne sebep boldy?Jәne qashan bitedi eken?

2009 jylghy tamyz aiynda Ýrjar audany Maqanshy auylynda túrghyndarmen kezdesu ótkizgende  auyldaghy Mәdeniyet ýiine baylanysty mәsele de kóterilgen. Búl Mәdeniyet ýiin jóndeuge audandyq budjetten 60 mln. tenge qarajat qarastyrylghan eken. Mәdeniyet ýiin jóndep jatqan merdigerler men atqarushy organ ókilderi kelise otyryp, osy obektini qazirgi talapqa say qayta iske qosu qajet.

«Jas Alash»  Ertisbaevtyn  sayasy boljamy siyaqty býy dedi: «Osydan keyin memleket basshysy merziminen búryn biylikten ketui ghajap emes. Búl biyl boluy da  mýmkin».  Sizding boljamynyz qalay? Solay bolyp jatsa,  elbasyna layyq  dep kimdi aitar ediniz?

2005 jylghy jeltoqsan aiynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevty halyq 7 jyldyq merzimge saylady. Bolashaqta qalay bolatynyn uaqyt kórseter. Mening oiymsha halyq Preziydentting jýrgizip otyrghan sayasatyn tolyq qoldaydy.

Qystyng qaqaghan ayazynda Semeyge kelip, bilim ordalarynda kezdesu ótkizdiniz. Pedinstituttyng 2 studentine stiypendiya taghayyndap, eki mektepten jiyny 10 múghalim men 10 oqushyny óz esebinizden arman qala Astanany kóruge shaqyrdynyz. Sol uәdenizdi qashan oryndamaq oydasyz?

Semey memlekettik pedagogikalyq institutynda kezdesu ótkizgende bergen uәdeme baylanysty osy instituttyng eki studentine 1 aqpannan bastap әr qaysysyna 15 000 tengeden stiypendiya taghayyndap, ol turaly institut rektoryna hat jiberdim. Stiypendiya tolyq tólenip otyr. Al, Semey qalasynyng 2 mektebining 10 múghalimi men 10 oqushysyn Astana qalasyn kóruge shaqyrghan uәdeme jәne múghalimderining ótinishterine baylanysty búl is-shara jazghy kanikul kezinde tolyq jýzege asyrylady.

(Sony)

P.S. Abai.kz aqparattyq portalynyn Internet-koferensiyasynda  oqyrman qauymnyng saualdaryna jauap bergen Mәjilis deputaty Núrtay Sabiliyanov myrza el ishinin  jekelegen saualdary men ótinishteri, úsynystary men oi-pikirleri bolsa, tómendegi meken-jaygha hat jazyp habarlasularyna  bolatynyn aitady.

010000, Astana qalasy, Parlament ýii. Mәjilis deputaty N.Sabiliyanovqa.

Elposhta: Sabiliyanov Nurtay <sabilianov@parlam.kz>