Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 5805 0 pikir 24 Tamyz, 2015 saghat 11:28

Taufih Sheghirov. KELEShEK TURALY ROMAN – FENTEZIY(Jalghasy)

 

(Basy  1234, 5 sandarda)

Sheteldik mәrtebeli meyman keletinin aldyna ala bilip otyrsa kerek, búlar kelip qonghan alqapta, aralaryna jarty shaqyrymday jer tastap ýsh jotanyng basynda onshaqty ýiden shoghyrlanyp ýsh auyl otyr. Meshitting kýmbezindey kók shalghynnyng ýstinde dóngelengen appaq kiyiz ýiler. Birinen biri aumaydy. Sandary da birdey. Múnda әldenendey simvoldyq mәn bar-au dep oilaghan Ser Robert:

– Ýiler nege ýsh tóbening basyna bólek-bólek tigilgen? – dedi joldasyna qarap.

– Mәmbetter ýsh jýzge bólinedi. Shynghyshan zamanynan beri qalyptasqan ýrdis. Ár jýz óz ishinen taypa, ru, atagha jikteledi. Ár ata bólek auyl bop otyrady. Siz siyaqty zor mәrtebeli meyman kele jatqan son, әr jýz óz ýilerin tigip qarsy alayyn degen ghoy.

Oshaq basynan shiratyla úshqan kókshil týtin shanqay týsting shanytqan aspanyn shúrq-shúrq teskilep jarysa budaqtaydy. Flayer qonugha bet alyp qúldilay bastaghannan-aq әr auyldan bir-bir top adam shyghyp beri qaray oiysqan. Kógi basylmaghan tepsenge jaylap qonyp, tysqa shygham degenshe olar da jetken ýsh jaqtan enteley tógilip. Aldarynda bir-bir shal saqaly sapsighan. Qalghandary irkilip eki qadamday jerde ýiirilip túrdy. Ýsh shal qoldaryn keudesine qoyyp, bastaryn iyip kezek-kezek manghazdana sәlemdeskennen keyin osharylghan top jaghalay qol alysyp shyqty. Tegi aziat degenmen, qytay, monghol siyaqty emes, bet-әlpeti kelisti, kórkem. Biyik qabaq, kóz ayasy ken, kesek múryn. Shet jerlik mәrtebeli qonaqty qarsy alatyn bolghan song әdeyi tandap alghan ba, shetinen tósi qayqayghan iri, enseli. Bәri bir adam siyaqty, syrt kóz birden aiyruy qiyn. Ýsh jýz degenge, ýsh týrli nәsil dep oilaghan. Týri, jýris-túrysy, kiyim kiyisi, sóileu mәneri – bәri úqsas. Álde tilderi bólek pe eken? Áytpese qaysysy qay jýzding adamy ekenin qalay aiyrady?

– Búlar әrtýrli tilde sóiley me? – dep súrady ser Robert tilmashtyq jasap túrghan joldasynan sóz arasynda.

– Joq, tilderi de, salt-dәstýri de bir.

– Sonda búlardy bir-birinen qalay ajyratasyn?

 – Saqaly arqyly. Úly jýzding saqaly úzyn, orta jýzdiki – ortasha, kishi jýzdiki qysqa bolady. Tarihy qalyptasqan dәstýr solay. On jetinshi ghasyrda jasap, jiyrma birinshi ghasyrda eskertkishteri qashalghan ýsh jýzding klassikalyq ýsh biyining saqaldary da osy retpen beynelengen. Sodan bergi zamanda әr jýzding adamdary osy syrtqy erekshelikti qatang saqtap keledi.

– Al qyltanaq óspeytin kóse bolsa she?

– Jylqynyng qyly ne shashtan jasalghan jasandy saqal japsyryp alady... Oi, búlardyng saqal saudasy deytin qyzyqtary bitpeytin jyr. Ákim, uәzirlerding ru, jýzine qaray keybir pysyqtardyng saqaly da ózgerip túrady.

– Býkil bolmys-bitimi bir bola túryp búlay bólingeni qyzyq eken. Tegi bóten týrli nәsilderding ózi bayaghyda-aq bir el, bir halyq bop tútasyp ketken joq pa?

– Búl – mәmbetterding tarihy tragediyasy. Erminez anghaldyghy ózine sor bolyp jabysty. Nayza ústaghanmen tizgin ústamady. Ot pen sugha aidap salyp san ghasyr Shynghys qahan úrpaghy – tóreler biylep-tóstedi. Jәy biylegen joq, júmylghan júdyryqtan góri jayylghan sausaqtardy bir-birlep búrap tastau onay ekenin bilip, tútas eldi ýshke bóldi. Árqaysysy jeke handyq qúrdy. Áuelde territoriyalyq ynghayda bólingen shekti kele-kele han iydeologtary  etnikalyq mәnge ainaldyryp jalghan shejireler týzdi. «Hazireti Qabyldyn  bir úrpaghy bolyp tabylatyn Bozaqtan Aqarys, Janarys, Bekarys tuypty-dýr. Ýsheuinde de jasy jýzden asyp ketkenshe úrpaq bolmapty. Aynalasyndaghylar jasy ýlken Aqarysty Úly jýz atam, Bekarysty Orta jýz atam, Janarysty Kishi jýz atam deydi eken. Ómirden qubas ótkenimiz be dep moyyndaryna búrshaq sap jylap-enirep jýrgende bir kýni auyldaryna Súltan Siyq, Sadyq Siyq, Qúrban Siyq degen ýsh qoja kelip qonady. Jaratqannyng shapaghaty týsip, sodan toghyz ai, toghyz kýn ótkende aghayyndy ýsh qariyanyng bәibisheleri aiy-kýni jetip bosanady. Sóitip bizding batyr, baghlan, oghlan... pәlenshe, týgenshe degen babalarymyz dýniyege kelipti-mis...» dep bastalatyn ertegi sol kezderde shyqqan. Taq ýshin qyrqysyp bir-birimen baqtalas bolghan handar ózderining intrigasyna qarauyndaghy halyqty da aralastyrdy. Sóitip aghayyn arasyna jik týsti, salqyndyq kirdi. Jalghan shejirege miy ulanyp, әrqaysysy ózin «biz keremetpiz» dep bir-birimen bәsekege týsetin baqastyq dertine úshyrady. Keyin ýsh jýz jylday bodandyqta ústaghan aq patsha men qyzyl patsha da alauyzdyqtyng otyn odan sayyn ýrlep qozdyrugha kýsh saldy. Ókinishke oray, óz tizginin óz qolyna alsa da mәmbetterding әli kýnge deyin osynau meshel sanadan arylugha óresi jetpey keledi. Qazir auyl-audan ne ýlken bir mekemege bir jýzding ókili bastyq bolsa, basqa jýzding keybir pysyqaylary jayly oryngha jayghasyp, jaqsy qyzmetke ósu ýshin saqalyn úzartyp ne qysqartyp, bir sәtte-aq sol jýzding adamy bola qalady.

Az sózdi kebegin ýrlep kópirtip audara ma, neghyp kóp sóilep ketti myna pәtshaghar degendey,  ýsheuding ishindegi úzyn saqaldysy tilmash jigitting betine kýdiktene bir qarap alyp tamaq kenegen:

– Al, qadyrly meymandar, kelgen qadamdarynyz qút bolsyn, ýige jýrinizder. Áuelgi jol bizdiki. Býgin bizding auylgha qonaq bolasyzdar!

– IYә, jóni solay!

– Átikem dúrys aitady!

Ortasha saqaldy men sholaq saqaldy jarysa bas iyzegende qoqyrayghan kiyiz qalpaqtary jerge top etip úshyp týse jazdady.

Sóitip ýsh kýn ýsh auylgha kezek qonaq bolghan. Osynau dóngelengen shap-shaghyn kiyiz ýilerding ishinde beymәlim dýniyening tylsym syry búghyp jatqanday, attaghan sayyn tamsanyp, kórgen sayyn yntyghyp, kól-kósir әserden ser Robertting basy ainaldy. Ýstindegi kiyimi, astyndaghy kóligi europalyq standart bolghanmen túrmys salttary mýldem bólek. Kisige degen izet-iltifaty resmi, jasandy emes, riyasyz tabighi, qaytsek kónilin tauyp riza etemiz degen jik-jappar adal niyet. Qarapayym ómirdi poeziyagha ainaldyra bilgen netken ghajap halyq. Asyp-tasyghan baylyghy bolmasa da kónili kól. Myng kýndik itshilegen tirlikten bir sәttik jan lәzzәtin artyq kóredi. Dýnie jiyp, altyn saray soqpaydy. Toyy men dumany kóp duyldaghan. Qyzyqpen ótken bir kýnning buyna qyryq kýn semirip, odan artyq baqyt pen baylyqty oilamaghan. Baylyq izdemey quanysh izdeydi eken. Tipti jaghy týsken qariya o dýniyege ozsa da «osy kisining jasyn bersin» dep, at shaptyryp artyn toy ghyp jiberetin kórinedi. Olar ýshin eleusiz, mәnsiz eshtene joq, kez kelgen úsaq-týiek nәrse birtútas úly polotnanyng qaytalanbas naqysh-boyauy tәrizdi. Eng ayaghy shay ishuding ózi bir bap. Qaymaq qatqan qankýreng shaydyng dәmi qanday, beli ýzilip, júp-júmyr aq bilegi bir jalt etip kese úsynghan boyjetkenning sәni qanday desenshi. Basynda dóngelengen ýkili taqiya, býrme etek, býrme jeng aq shәii kóilekting ýstine qynama bel qyzyl qamzol kiygen, bilektey-bilektey qos búrymynyng úshyndaghy kýmis sholpy әr qimylyn baghyp synghyr-synghyr etedi. Torghynday ýlbiregen aqsha jýz, núr shashyp jaynang qaqqan ayaly otty janar, kerme qas. Tompighan toq erininde úiyghan tәtti kýlkini qosa jútqanday kýreng shaydy soraptaghan sayyn shólirkey týsesin.

«Mynanyng kóni keuip qalypty ghoy!» «Shayshylyn qaray gór ózinin?..» dep biri mysqyldap, biri tanyrqap, ser Robertting syrtynan kýbirleskender de barshylyq. Ádette ser Robert alghash ayaq basqan bóten jerde tamaqtan tartynyp saqtyq jasaushy edi, búl joly ol ghadetinen janylyp otyr. Qúrt, irimshik, jent siyaqty jensik taghamdardy jauday týsirmese de talghap tatyp biraz enserip tastaghan. Ásirese syrtqa shyghyp boy jazyp, sauyq-sayrandy tamashalaghannan song aldaryna shara toly qymyz kelgende tәbeti tipten ashylyp ketti. Tizerley qonyp bir qaghylez jigit qonyrauly kýmis ojaumen soza sapyrghanda búryn-sondy tatyp kórmegen dәmi bolsa da qymyzdyng iyisi tanau jaryp yntyqtyryp barady. Shipildegen syrly tostaghandy arasyn suytpay edel-jedel eki ret tartyp jibergen. Eki kózi meymandy baqqan ainaladaghy júrt tanyrqasyp bir-birine qarady. Qyzyq quyp sayahattap kelgen talay qanghyma europalyqty kórgen, qymyzdy búlay ishpek týgili jәy dәmin tatqannan tyrjiyp betteri byt-shyt bop ketetin.

– Mynanyng siltesi bólek qoy. Jer jýzinde shashylyp jýrgen mәmbet az ba, sonyng birining túqymy bop jýrmesin?

– Kim bilsin, familiyasy Bakpayof  eken ghoy.

–            Bәse, ózimizding Boqbay desenshi. Atam zamannan kele jatqan at qoy...- degen sybyr-kýbir әr tústan estilip qaldy. Maqtauly meshkeylermen jarysa qol sozyp ýime astau etting bir shetin jauday japyrghanda mәmbetter:

 – Áp, bәrә-kәldә, erim-aq eken! – dep sýisinisti. Etten keyin sorpa ishildi, odan song qymyz ben shúbat ketti. Ser Robert qynq degen joq, qaljasy jaqqanday boy-boyy shyghyp otyr. Irgege qaray ayaghyn sozyp, qús jastyqqa shyntaqtay jambastaghan jylankóz, shúbar shal qonaqqa barlay qarap myrs etti:

– Mynanyng kýiseui jaqsy, shynynda da adasyp shette jýrgen ózimizding bala bop jýrmesin!

– Ony erteng kóremiz! – dedi shúbat qúiyp otyrghan jalpaq sary jigit syrlyayaqty meymangha qos qolday úsynyp jatyp. – Týnimen auyldy jel jaghynan mýnkitpese bolghany!

Kóppen birge qosyla kýlgen qosshy jigitke ser Robert súrauly jýzben qaraghan.

 --Mәmbetter tamaqty jaqsy ishken adamdy batyr dep esepteydi. Sizdi batyr eken deydi...

Ser Robert osy ghúmyrynda talay qiyrdy sharlap, talay jerding topyraghyn basty. Biraq solardyng eshqaysynda dәl múnday әserge bólengen emes. Adamdary shetinen ónerpaz: әnshi, paluan, akrobat. Qarajayau eshqaysysy joq. «Mynau netken keremet!» dep tamsana bersen, ekinshisi odan asyp týsedi. Qaysyna tanqalaryndy bilmeysin. Qymyzgha toyyp alady eken de, bir-birimen kýsh synasyp paluangha týsip, ne qashanda jarau, jer tarpyp elirgen attaryna mine salyp kókpar tartady eken. Qyzyq izdep erigip otyrghanda jaqsy syltau tabylyp, mәrtebeli meymannyng aldynda óner kórsetuge bәri qúlshyna kirisip ketti. Qyz quu, tenge ilu, jamby atu... týnde jaghalay mazdaghan ottyng ortasynda terbelgen altybaqan, әuelegen әn men kýi. Sol óner sayysynyng qay-qaysynda da ýsh auyldyng birinen birining asyp týssem degen tay-talas egesi tóbe kórsetip túrdy. Ekinshi kýni týs qayta kezek paluandargha keldi. Ýsh auyldan ýsh paluan. «Týie paluan», «Búqa paluan» atanghan alyp bahadýrler. Ýsh auyldyng ortasyndaghy kók maysa keng jazyq sharshy alangha ýsh jaqtan alyp shyqty. Óneboyyn jýn basqan, búlshyq etteri bilem-bilem tónkerilgen qúj keude qara dii. Árqaysysyn moynyna shynjyr taghyp jetelep alghan. Auyzdarynan kóbik agha kýrkirep, ara-arasynda enkeye bere eki qolymen jerdi kósip-kósip topyraq shashyp shabyna úmtylghanda, juyqtap ketken jandy sol boyda ezip tastarday zәre-imanyndy úshyrady. Ser Robert qazir mynalar kýresse birin biri óltiretin shyghar dep oilaghan. Erejesiz jekpe-jekting tórtkýl dýniyege aty mashhýr nebir súrapyl soyqandaryn biletin, biraq oisha salystyryp solardyng qay-qaysysyn, mynalardyng janynda olqy sanap túr. Abroy bolghanda, ýsheui beldesken joq. Árqaysysy ózinshe óner kórsetti, ýimelep otyz-shaqty kisi otyryp alghan jaymaqanat arbany bir esik pen tórdey kýreng at qansha qamshylasa da qúiryghy airylarday tarq-tarq etip tyrtandap ornynan qozghay almap edi, paluandardyng biri tisimen sýirep sharshy alandy ýsh ret ainalyp shyqty.  Sol da sóz bolyp pa degendey alangha qaray ayandaghan kelesi dóy qara betin tyrjyng etkizdi. Balpan-balpang tensele basyp kelip dәl ortagha jetkende demin yshqyna ishke tartqan. Salbyraghan qaryny symday tartylyp, býkil denesi qashalghan qara tasqa ainaldy. Bilegine arqan baylap, eki týie eki jaghynan tartqanda, shyntaghyn jaza almady. Ýshinshisi biyik qorshau ishinde alasúrghan shu asau qara aighyrmen kýsh synasty. Aldyna kelse tistep, artyna kelse qos ayaqtap teuip shyraynala alasúrghan tarpandy bir ontayly sәtte qúiryghynan shap berip tabanymen jer tirey shalqalaghanda aighyr tyrp ete almay shonqayyp otyryp qaldy, jigitting eki ayaghy tizesine deyin topyraqqa kirip ketti.

Osynau tasqyndaghan búla kýshting әlemning qagha beris bir qiyrynda osylay eleusiz qala beretini ókinishti-aq. Tәrbiyelep sayysqa salsang qanday dodany bolsyn qanjyghasyna bókterer edi-au.

Qyzyqtyng ýlkenin sonyna qaldyrypty. Búghan deyin tanday qaghyp tamsanghany múnyng janynda oiynshyq eken. Syrttaghy oiyn-sauyq pen sayys bitken song ýilerdi aralaugha kirisken. Jolbasshy jigitting aituynsha, sapardyng resmy baghdarlamasy solay. Syrty júpyny, birynghay kóringenmen әr kiyiz ýy óner men órkeniyetting ózinshe muzeyi taqylettes. Ár ýy belgili bir kezenning salt-dәstýrin beyneleuge arnalyp, soghan say jabdyqtarmen jasanghan. Tylsymnan syr tartyp kóz arbaghan sanaluan búiym. Tabaldyryqtan tórge jetkenshe ghasyrlardy aralap ótkendey bolasyn. Eng alghash bosaghasyna bas súqqan on eki qanat aqordadaghy jaynaghan mýkamal, birinen biri oza shapqan ónsheng dýldýl, әsem jýzdi, әsem kiyimdi ónerpazdyng ishinen shashaqty qara taqiyasyn qisayta kiyip keregege arqa sýiey shetteu maldasqúrghan qatpa qara jigit kózine oqshau shalynghan. Salynqy jýz, aqighan ala kóz. Olpy-solpy qalpynda ózgeshe minezding bitimi bar. Búlar kirgende janary sýlelenip bir jalt etken de qoyghan. Qaytyp nazar salghan joq. Aynaladaghy dyr-dugha selt eter emes, qabaghy týsip, úrty salbyrap, qalghyp ketkendey bey-jay qimylsyz. Tabaq tartylyp, qymyz ishildi, nebir әuelegen әn qúlaq qúryshyn qandyrdy. Bәrine rizashylyqpen bas iyzep otyrghan úzyn saqaldy qariya  ainalasyna shola bir qarap aldy da qatpa jigitke qaray enserildi.

– Al, Janatjan, endigi sózding dýriyasy ózinde. Qaptyng auzyn aghytshy bir! Júrt tym-tyrys. Qatpa qara úshar qústay dýr qomdana boyyn tiktep, eki kózin tars júmghan kýii kókirek tereninen suyra әldebir qonyr әuendi ynylday ondy-soldy tenselip biraz otyrdy da tamaghyn kenep sóilep ketti. Kómeyinen býlk-býlk tolqyp shyqqan dauysy jaghymdy maydaqonyr. Jeldey esip anqyldap aghytyla jóneldi. Birese sybyrlay bәseng qalqyp, ile ekpindey úitqyp-úitqyp ketedi. Ser Robert sózin týsinbese de myng qúbylghan әuezdi ýnge siqyrday arbalyp otyr. Áredikte tilmash jigit auzyn qúlaghyn taqap sybyrlap qoyady.

– Búl Janat Ahmady degen mәmbetterding ataqty ertegishilerining biri. Ár auyldyng óz ertegishisi bar. Mәmbetter radio tyndap, televizor kórgennen góri kóbine ózderining jyr-hissa, ertegi-әngimelerin tyndaghandy bek qúp kóredi. «Qobylandy», «Qyrymnyng qyryq batyry», «Qarasay-Qaziy», «Baqtiyardyng toqsan bútaghy» deytin hissa-dastandardy tandy-tangha úryp neshe kýn, neshe týn jyrlaydy. Janat ertegishi qazir «Abay joly» degen ataqty romandy aityp otyr. Árqaysysy kirpishtey tórt kitap. Sony jeti kýn boyy janylmay jatqa aitady.

Ser Robertting eki kózi shekesine shyghyp ketti. «Úiqasy bar óleng bolsa bir sәri, qara sózdi qara balday sozyp jeti kýn boyy jatqa soghu degen súmdyq qoy. Bas emes super noutbuk desenshi!»

Ertegishi tizerlegen kýii qos býiirine kezek tenselip, óz ýnine ózi elikkendey sózdi týidek-týidek tastap esildi-ay deysin. Qyza-qyza qysqa jen, ónirine zer tókken shymqay kók qyjym jelgebeyin  iyghynan asyra serpip tastady. Basyn shabyttana shayqap-shayqap jibergende shashaqty taqiyasy anaday jerge domalap týsti dóngelenip. Aq jibek kóilegining arqasy qara sýmek, astau auzynday dóngelenip bu shegip túr. Qús túmsyghynyng úshynan qara ter mólt-mólt shýmektegini sol eken, dauysy tipten ajarlanyp ekpini odan sayyn órshelene týsti. Ara-arasynda: «Beu, dýniye, er tusa sendey tusyn. Jasa, Janatym!» «Yapyray, tildi men ýndide senen asqan jan bar ma eken!..» dep tym-tyrs, kózderi jaynap entelegen júrt tús-tústan keu-keulep kótermelep әketedi. Býlkektep kýmbirlegen qonyr әuez jorghasynan janylar emes. Tylsymday kókirekti ýngip ýgitip barady. Arqasy qozyp aruaqtanyp alghan ertegishing qazirgi sәtte bir ózi bir teatrday. Ondaghan keyipkerding keypin de, dauysyn da ainytpay salyp, sәt arasynda qyryq qúbylghanda demderin ishine tartyp úiyghan ýy toly qauym qosyla tolqyp, qosyla tebirenedi. Birde jadyray kýlip jaghalary jaylaugha ketse, keler bir sәtte kózderine jas túnyp tomsyrayyp otyryp qalady.

Ser Robert kózi kórgenge kónili sener emes, dәl bir ertegiler eline enip ketkendey tan-tamasha. «Osy kórgenim týs emes pe ózi?» dep kýmәndanyp ta qoyady arakidik. Tysqa shyqqannan keyin de kópke deyin sol әserden aiygha almady. Shylbyr-tizginin týgeldey qosshy jigitke ústatyp qoyghan, qayda bastasa sonda jýredi. Ár ýidi jaghalay adaqtasan, qyzyghyn biyl týgesip bolmassyn. Amalsyz keybirin attap ketuge mәjbýr. Shetteu tigilgen enseli aqordanyng shy esigi aldarynan serpile ashylghanda peyishting qonyr salqyn lebindey shalqyp bir ghajayyp әuen qúshaqtay aldy. Tórdegi tórt qabattap tóselgen qúraq kórpening ýstinde maldas qúrghan bir mosqal kisi eki kózin tars júmyp, qobyzdy anyratyp otyr. Kәri qobyz, qyryldap ýzdikken ýni odan da kәri. Qay jýzding adamy ekeni belgisiz – bet-auzynda qyltanaq joq, kempir bet, taqyr kóse. Salbyraghan qabaghyn serpe kótergende kózi aqiyp tóbege qadaldy. Eki kózin shel basqan zaghip eken. Qos ishekting ónboyynan ýn sauyp ondy-soldy jýitkigen ysqy kenet jýrisinen janylyp qyl saghaqtyng túsyna dirildey qadalyp túryp alghan. Bebeu qaqqan qobyz bayau óksip toqtady. Siqyrly ýn qanatyn sytyrlata qaghyp әrkimning qúlaghyna sybyrlap jýrgendey, birazgha deyin júrt tym-tyrs ýnsiz mýlgip qalghan. Siltidey tynghan tynyshtyqty qobyzshynyng ong tizesin basa jayghasqan jiyren saqaldy búzdy ornynan qozghalaqtap:

– Mәkesi, aulymyzgha qonaq kep otyr alystan әdeyi at basyn búryp. Ónerindi bir kórsetetin jering osy. Qoylyekemning aruaghyna siynyp, myna qyzyq quyp jer týbinen kelgen sandalbaydyng auzyn anqaytyp aidy aspangha shygharshy bir!..

Qobyzshy asyqqan joq. Qos ishekti bir bosatyp, bir tartyp, sausaghynyng may kóbesimen sipay qaghyp qúlaq kýiip úzaq baptady. Osy aralyqty paydalanyp tilmash biraz mәlimetti jayymen qúlaghyna sybyrlap ýlgirgen. Myna zaghip qobyzshynyng esimi Maylybay eken. Osydan tórt ghasyr búryn ómir sýrgen Qoylybay baqsynyng on altynshy úrpaghy. Saharanyng danqty ónerpazy Qoylyekeng óz zamanynda aty anyzgha ainalghan, qobyzyn bәigege qosqan, jýzqaraly atty kýndik jerden jibergende, baylap qoyghan qobyzy tobylghyny týbimen júlyp, qara dauyl úitqytyp aldynghy attan shay qaynatym búryn kómbege top ete týsipti. Óneri úrpaghynyng eshqaysyna darymay, ghasyr aralatyp baryp osy Maylybaygha qonsa kerek. Nәreste zaghip bop dýniyege kelipti. Shyr etip jerge týskende, ingәlaghan dauysynan keregede iluli túrghan babasynyng qara qobyzy bozdap qoya beripti desedi. Maylybay – qazir mәmbetiyadaghy arqa qonghan jalghyz qobyzshy. Qyzyl inirde qyzara janghan oshaqtyng qasynda qyl qobyzyn bebeuletkende, alty qyrdyng astynda jortyp jýrgen kókjal bir tóbening basynda túmsyghyn aigha sozyp qosyla úlidy eken. Shalyq tiyip kóterilip auyrghandardy, bala kótermegen әielderdi basyna qobyz oinap ýsh kýnge jetkizbey jazyp shygharatyn kórinedi-dýr.

 «Mynalardy nemen tanqaldyrsam eken?» degendey qobyzshy tómen qarap túqyrayghan kýii ysqynyng úshymen týrtip-qashyp qos ishekten әuen aulap otyr.

– Yapyray, myna kýnning tymyrsyghyn-ay, aspan ainalyp jerge týsetin shyghar týge! – dedi bir shinkildek dauys degbirsizdenip. Qobyzshy selk etkendey, qolyndaghy eminip enkeye bergen ysqysy ishekke jetpey qantarylyp sileygen kýii az-kem otyryp qaldy. Sәlden keyin aqshighan aqshel kózi ile qan basqanday lap qyzaryp bet-auzy jybyrlap, eki iyghy oinaqshyp, shamyrqanghan yzaly keyippen qolyndaghy ysqyny qúlashtay qos ishekti shalyp-shalyp jibergende,  beli býkireygen kәri qobyz ishin tartyp anyrap qoya berdi, ózek suyra synsyp, súnqyldap, bara-bara dabyldata yshqynyp-yshqynyp jibergende aspan asty qosyla susylday jónelgen. Azynap, arqyray bozdap túryp aldy. Kener búzghan qara tolqyn qotaryla lyqsyp lap bergendey úshyna úitqyghan dybystan jýrek qaltyraydy. Kenet ainala qap-qaranghy bop týnere týtep dauyl úitqydy. Jana ghana jaynap túrghan aspan shatyr-shútyr shatynap, jay oinady. Janbyr sabalap  jer-dýnie astan-kesten boldy  da ketti lezde. Kiyiz ýiding sýiegi syqyrlap, yshqynghan jel tize boyy ýiire kóterip, qayta ornyna tastap jibergende, ser Robert altyn kresin mandayyna basyp, qalay Iisusqa jalbaryna jónelgenin bilgen joq. Álgindegi shinkildek dauys «Alla, Alla!..» dep baqyryp, әldekimning yghyna qúlay ketken. Selt etpegen qobyzshy ghana. Shanyraqtan saulaghan appaq núrday aq tasqyngha jarqyraghan jazyq mandayyn tosyp qara qobyzdy qúlashtay qúiqyljytady.

Qyzyq-dumannan qoly qalt etken qagha beris bir sәtte qosshy jigit:

- Ser, sәl boy jazyp, seruendep qaytayyq!- dep jer tarpyghan  eki arghymaqtyng birin aldyna kóldeneng tartqan.

-Qayda baramyz?

- Muzeyge.

Ser Robert týksiygen sarghysh qastaryn serpy kóterip, serigining jýzine súrauly keyippen qaraghan.

-Ser, býl jerdin  ózi býtkildey aspan astyndaghy muzey ghoy. Áytse de  erekshe bir oryn bar. Onda siz basqasha kýige týsesiz!..- dep qosshy jigit sózining ayaghyn júmbaqtap qoydy.

Tenizding ókirgen órkesh-órkesh tolqynynan snouborkpen sekirgende jýregi selt etip kórmep edi, búryn-sondy jylqy balasyna taqym artpaghandiki bolar, túla boyy qaraday terlep, auyzdyghyn kýtir-kýtir shaynap,  qos ezuinen uys-uys  kóbik shashyp alasúrghan shaghyr kóz kýreng arghymaqqa qorqasoqtap mingen. Alaqasharday kóringenmen basy júmsaq, tizgin qaqqan jaghyna lypyp túr. Auada dirilsiz qalqyp kele jatqanday, jýrisinen  su shayqalmas tókpe jorghanyng ózi eken, qosshy jigittin  astyndaghy  oinaqtaghan aqbaqay, sýlik qara arghymaq ayaghyn top-top tastap sozyla shapqanda, basyn shúlghyp qoyyp jorghasynan janylmay qúryq boyy alda keledi.

Saghym kótergen sary dala  myng qúbylyp qiyalyndy terbeydi. Jel shayqaghan seleu men qalyng betege tenizdey tolqyp at bauyrynda shalqyp –qaytyp jatyr. Búl ne siqyr? Aynalasy kýmbirge toldy da ketti. Jelding guili, túyaq dýbiri, yrghalghan dala  myn-san  tilmen synghyrlay jóneldi. Kesheli-beri dombyra men qobyzdyng shanaghynan tógilgen syrly saz qúlaq týbinen qayta oyanghanday, qanyndy duyldatyp bir ereuil kýy kókiregin keulep, kemirip barady. Keng dalany janghyrtyp әn salghysy kele me-au, jas baladay qiqulap aighaylaghysy kele me-au, ayaghy ýzengide, kókiregi kókte samghaghan bir hal. Ser Robertting kónilkýiin sezip kele jatqan qosshy jigit atyn ýsti-ýstine tebinip, jebedey sozylghan kýreng jorghamen ýzengi týiistire berip, entige aighaylady:

-Ser, keng dalada atpen qúighytqan qanday eken?

- Sózben aityp jetkizu mýmkin emes!

- «Attyng ýsti- әuliye» dep tegin aitpaghan ghoy!

- IYә, sәiýlikting stihiyasy bólek ekenine endi kózim jetti. Men osy ómirimde kókte de samghadym, kók múhitta da  jýzdim, jerdegi jýitkigen  jýirikterding bәrining qyzyghyn kórdim. Biraq solardyng birde- biri  dәl atqa minip shapqanday әserge bólegen emes.

- Mәmbetting ne sebepti bәri shetinen әnshi, kýishi bolatynyna kóziniz endi jetken shyghar?

- IYә. Mynanday bozdalada boz kódeni keudeley jaryp qúighytqan sәigýlikting ýstindegi pendening kókiregi shalqyp әndetpeui mýmkin emes-au!

Eti qyzyp alghan qos sәigýlik bir-birimen jarysa tizgin sýzip birqydyru uaqyt ótse de shabystarynan  janylghan joq. Arshynday qúighytyp, kóldeneng súlaghan qúba dónge kóterilgende  bas-ayaghy  kóz ayasyna sighanday  shaghyn shahar  qojyr-qojyr shashrap, saghym arasynan suyrylyp shygha berdi. Shahardan góri kent degen dúrystau. Jeleksiz tyrjalanash. Qyltanaq shyqpaytyn  topyraghy qúnarsyz ba, әlde enkeyip shybyq egu  ghadetterinde joq pa- qyltiyp ósken  tal-terekting túqymyn kórmeysin. Zәulim ghimarattar  joqtyng qasy, deni ýsh-tórt qabatty ýiler. Shet jaqtaghy aulasy alqam-salqam, syrty sary balshyqpen sylanghan, jaydaq tóbe tamdardyng kóbining ainalsynda tipti tirshilik belgisi joq. Esik- terezelerine ashamaylap taqtay qaghyp tastapty. Ser Robertting tandanysyn tusyrtynan  týsine qoyghan  qosshy jigit atyn tebinip janasa berdi:

- Múndaghy mәmbetterdin  birazy  qysta ghana qalada túrady. Kóktem shygha jaylaugha kóship ketedi de qara kýzde bir-aq oralady.

- Onysy da aqyl eken. Sary dalanyng tósindegi erkin ómirge ne jetsin!

Asfalitsiz jol tabany  borpyldaghan topyraq, top-top  basqan túyaq astynan úshqan shang sarala jylanday jarysa iyrelendeydi. Kentting ishine  súghyna engen sayyn kóshe qiylystarynda jarq-júrq etip jarnama taqtalary, bilbordtar kórine bastady. Bank depozitterin,  market tauarlaryn jarnamalaghan ónkey bir siyqsyz qyz- kelinshekter. Kózderi syghyrayghan, múryndary japyrayghan qytay, korey , japon óndes bireuler. Ser Robert tyrjiyp qabaghyn týidi:

- Mynalar mәmbetting qyzdary ma?

- IYә.

- Súlu qyzdary tolyp jýrgende búlary nesi?

- Mәmbetter kino, televiydeniye, jarnamalargha súlu qyzdaryn týsirtkizbeydi.

- Nege?

- Kóz tiyip ketedi dep yrym qylady.  Ekinshi jaghynan, jarnama biznesin ústap  otyrghandar qytay men koreyler. Olar súlulyqqa óz kózderimen qaraydy. Álde ishtey  jymysqy  qyzghanyshpen , qúbyjyq qyp kórsetu ýshin әdeyi osylay isteytin de shyghar.

Ser Robert túnjyrap alys kókjiyekke qarady.Eki kýnnen beri dastarhan basynda shay qúiyp, kese úsynghan, altybaqanda terbelip әn salghan  ne bir jәudir kóz, aq tamaq ýlbiregen arular  jan-jaqtan jamyray talasyp kóz aldynda kólbendegendey. Ile jýzi lyp jadyrap tamsanghanday jútynyp qoydy:

  - Men mәmbet qyzdarynyng súlulyghyna tanghalamyn. Boyau- dalap jaqpasa da bet- jýzderi  aq torghynday ýlbirep túr. Tipti sarkidir tartqan әielderdin  ajary әjimsiz jap-jas bop kórinuinin  siqyry nede?

  - Olar airyqsha parfumeriyamen kýtinedi.- Qosshy jigit әzil- shyny  ekeni belgisiz júmbaqtay jymidy.

  - Qanday?

   - Qanatty men túyaqtyda jylqyday  taza jan iyesi joq. Aghyndy sudy keship baryp túnyghynan ghana ishedi. Shópting eng nәrlisin talghap jeydi. Onyng eti men sýtining qúramynda eshqanday ghylymy әdispen óndiru mýmkin emes myndaghan shipaly komponent bar. Mәmbetting súlulary boz biyenin  jana sauylghan jyp- jyly saumalyna shomylady. Sodan song etteri ýlbirep aqtorghynday bolmaghanda qaytedi?

Ser Robert tan- tamasha bop basyn ýsti- ýstine shayqady.

      Shandaq  kóshelerdi shiyrlap qalanyng orta túsyna jetkende , tútas bir oramdy alyp jatqan ýlken keshen kórindi. Qabyrghasy qyzghylt úlutaspen órilgen ýsh qabatty ghimyrat. Baghanadan bergi kórip kele jatqan ýilerding kóz tartar eng saltanattysy. Aynalasy yghy- jyghy júrt. Qaydan shyghyp jatqany belgisiz, tórt qatar bop iyin tiresken  úzynshúbaq kezektin  úshy- qiyry joq. Lekting aldy keng ashylghan esikting auzyn búrghylap  toqtausyz kirip jatsa da qúiryghy kóz úshynda búldyraghan kóshening búrylysynan suyrylyp shygha almay jatyr. Attaryn bekettegilerge tabystap, ghimaratqa jaqyndap kelgen.

      - Men aitqan  jandy muzey osy.- Qosshy jigit ýiding tóbesindegi oryndyqtay- oryndyqtay arbighan әripterge iyegin kóterdi.- Anomaliyalyq anatomiya muzeyi.

Aluan tilde sóilegen, aluan týrli kiyingen alabajaq qújynaghan halyqqa qarap  ser Robert ýnsiz kýrsingen.

     - Beri jýriniz,- dedi serigi.- Kezek kýtsek, eki- ýsh kýn týneymiz búl arada!

Ekeui ghimaratty ainalyp teriskey qaptaldaghy  ýlken qonyr esikke bettedi. Mólt qara mәrmәr baspaldaqty taq- taq basyp kóterile bergenderi sol, shildening ystyghynda qolyna aq biyalay, ýstine kók mauyttan forma kiyip yzdighan kýzetshi jigit  biyazy iyilip aldaryn kes- kestegen. Ser Robertting kuәligin kórgen boyda «hosh keldiniz» degen isharamen basyn ýsti- ýstine iyzep, qyzyl kilem tóselgen VIP zalgha qaray ózi jol bastady. Ghimarat ishi qonyrsalqyn, myndaghan adamnyng ayaq dybysy, oqys shyqqan tandanysty ýnderinen kýngir- kýngir janghyryghady. Birinshi qabattaghy tórt qanattyng ortasy dәliz siyaqty eki jaghynan shynymen qorshalyp, shaghyn jayma bólmelerge jeke- jeke jandy eksponattar qoyylypty. Entelegen júrt esikten kirgen boyda qaq airylyp, jaymany eki jaghynan tamashalaghan kýii toqtausyz syrghyp barady. Búlar da synalap enip lekke ilesken. Ser Robertting jaymagha kózi týskende shoshyghannan jýregi auzyna tyghylyp, demi jetpey bir sәt qylghynyp qaldy. Qosshy jigit qorqynyshty ekenin aityp aldyn ala eskertse de dәl múnday súmdyqty kórem degen oy týsine de kirmegen. Bólme sayyn birinen biri ótken qúbyjyq. Tirshilik iyesining de búlay azyp tuatyny  bolady eken- au! Áp degende  auzy tas tóbesine bitken, túqym- tegi belgisiz bir maqúlqat  tisin aqsita yrjiyp, jyp- jyltyr qyzylshaqa  basyn shayqaghanda shalqasynan týse jazdaghan. Basqa túrpat- beynesine qarap, adam nәsilinen jaratylghanyn shamalaysyn. Kelesi jaymadaghynyng ýsh ayaghy bar eken, mandayyndaghy jalghyz kózi oinap, shyrkóbelek ainalghanda imanyng ýiiriledi. Qaptaldaghy әinekte «Tughanyna qyryq kýn toldy» dep jazylghan qúndaqtauly sәbiyding qasy men shashy appaq, saqaly beline týsken. Esinep auzyn kergende otyz tisi aqsiady. It basty, siyr ayaqty bireu kәdimgi bes sausaghy bar qoldaryn jayyp, kókke qarap úlyp otyr... Qansha qúbyjyq bolghanmen keybiri adamdyq týisikten ada emes. Osy kýilerine qapalanghan, ashynghan qalypta әrtýrli qylyq kórsetedi. Tóbesinde qos mýiiz tikireygen shoshqa túmsyq bireu qorsylday shyraynala jýgirip, «nege maghan qaraysyndar? Mә, endeshe!» degen nospen bútyndaghy lypasyn sheship tastady da «sumyltyghyn» kezenip әinekke shaptyryp- shaptyryp jiberdi. Orta tústaghy óneboyyn ay siyaqty sabalaq jýn basqan bir beybaq qadalghan júrttyng nazarynan iymenip qolymen betin kólegeyley  tómen túqyrady...

      Ser Robertting ary qaray kóz satyp  «tamashalaugha» dәti shydamady. Zapyrany kóterilip, ózegi qaltyrap qara terge týsken. Birin qaghyp, birin ainalyp ótip, qaraqúrym shúbyryndyny búzyp- jaryp keledi. Kózkórimdegi agharandaghan esikting auzy jetkizse kәne. Óldim- taldym dep keng dýniyege tabany ilikkende jýgire jónelgen, ýiding qaltarysyn ainala berip, asqazany qotaryla loqsydy. Es jiyp boyy jenildegende anandaydaghy  jaydaq oryndyqqa kep jayghasty. Qosshy jigitke qyljaq kerek, ezui yrjiyp túr:

      - Yapyray, sizdi myqty ma desem, nashar ekensiz ghoy!

       - Múndaygha myqtylyq jýrmeydi. Beker kórippin.

       - Joq, dúrys boldy. Áytpese, mәmbetter turaly bir jaqty pikirmen keter ediniz. Osynshama parasatty, daryndy, aqjýrek halyqtyng qasiretin de óz kózinizben kórdiniz.

      - Ol beysharalar búl zaualgha qalay tap bop jýr?

       - E, qalay deriniz bar ma? Adamnyng zúlymdyghynda shek joq qoy. Bir kezde alyp imperiya jaujýrek  bozaq júrtynan qútylu ýshin ne istemedi? Indet taratty, ashtan qynaday qyrdy, birin birine aidap salyp qyryq pyshaq qyrlystyrdy. Ony da azyrqanyp, jerine ajdahanyng auzynan ajal býrikti. Topyraghyn kisi jegendey qúiqaly sonau Semey degen ónirde qyryq jyl boyy tópelep atyp atom, sutegi bombalaryn jardy. Qoyny sabat sary bel Azghyrda himiyalyq synaq jýrgizdi. Barsakelmes aralynda biologiyalyq qarulargha tәjiriybe jasaldy. Aua men su, topyraqqa singen udyng zardaby qayda ketushi edi. Ýsh jýz jyl ótse de osy kýnge deyin mәmbetterding eki balasynyng biri әlginde óziniz kórgendey bop tuyp jatyr. An- qús, maldyng da kiygen kebi sonday.

     - Býlardy býitip qorlap jalpaq elding mazaghyna ústaghansha, nege birden óltirip tastamaydy?

     - O ne degeniniz!- Qosshy jigit búl bir naqúrystyng sózin aitqanday tanyrqay qarady.- Búl degen qyp- qyzyl tabystyng kózi ghoy. Ana qúrtsha qújynaghan halyqty kórdiniz emes pe. Býgin de, erteng de, qysta da, jazda da jyl- oneki ay el ayaghy bir tolastamaydy. Erikken baylar, qyzyq qughan sayahatshy, zertteushi- ghalym, jurnalist ... deysing be, dýniyening tórt búryshynan  aghylyp kep jatqany. Kezek kýtip osy jerde shatyr qúryp  týneydi keyde. Baghana sizdi  ýlken elding úlúgh mәrtebeli adamy bolghan son  tegin kirgizdi. Áytpese muzeyge kiretin biyletting baghasy  bir jylqynyng qúnymen birdey. Kino, suretke týsirtkizbeydi. Ayryqsha jaghdayda, qymbat tóleseng ghana rúhsat etedi. Keybir asa siyrek eksponattar auksionda milliondaghan dolllargha baghalanady. Qysqasy, búl әbden jolgha qoyylghan  ýlken biznes. Olardyng jarnamasy әlemning barlyq týkpirinde bar...

     - Qúrysyn, aitpashy!- dedi eki qolyn qatar sermegen  ser Robert ornynan sozalanday túryp.

     - Ne bolsa da bir qyzyqty kórdiniz...Jaraydy, erte-jaryqta auylgha jetip alayyq...- Anandaydaghy mama-aghashqa qaray  bettegen qosshy jigittin  sonynan basy salbyrap ser Robert del- sal ilbidi.

 

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401