Senbi, 5 Sәuir 2025
Janalyqtar 3383 0 pikir 21 Tamyz, 2015 saghat 02:00

ONTÝSTIK TABIGhY ÓSIM BOYYNShA DA OZYP TÚR

2015 jyldyng 1 shildesin deyin OQO túrghyndarynyng sany 2 813 556 adamdy qúrady. Onyng ishinde 1 261 957-si (44,9 payyzy) qalalarda túrsa, 1 551 599-y (55,1 payyzy) auyldyq jerlerde meken etedi. Ótken jyldyng tiyisti kezenimen salystyrghanda túrghyndar 1,9 payyzgha nemese 52 302 adamgha artqan. Respublikadaghy ýshinshi shaїar sanalatyn Shymkentte barlyghy 871 897 adam túrady. Olar qalagha qosylghan eldi mekenderding (176 101 túrghyn) esebinen kóbeyip, milliondyq mejege bir taban jaqynday týsti.

Demografiya turaly osynday mәlimetti oblys әkimdigining «Ontýstik» aqparat ortalyghynda ótken brifingte algha tartqan OQO statistika departamentining basshysy A.Ábildabekov biylghy alty aida atqarylghan júmystar turaly keninen әngimeledi. Áriyne, alghashqy derekterdi jinaqtap, olardy paydalanushylargha úsynatyn qúrylymnyng tarihy ótken ghasyrdyng jiyrmasynshy jylynan bastau alady eken. QR Últtyq ekonomika ministrligi Statistika komiytetine qaraytyn oblystaghy departament te biyl ózining 95 jyldyq mereytoyyn atap ótpek.

Halyqtyng jalpy sanynyng ózgerui tabighy ósimge jәne kóshi-qongha tikeley baylanysty ekeni anyq. Aghymdaghy jyldyng birinshi jartyjyldyghynda halyqtyng tabighy ósimi 32 709 adamdy qúrady. Respublika boyynsha bizding oblys bala tuu men tabighy ósim kórsetkishteri boyynsha birinshi orynda keledi. Alysqa barmay-aq, ótken alty aida ónirimizde barlyghy 40 385 sәby dýniyege kelgenin atap ótsek te jetkilikti. Respublika boyynsha bala tuu ýlesi 20,8 payyzdy qúrap otyrghandyghynyng ózi kóp nәrseni aighaqtasa kerek. Jalpy, múndaghylar halyqtyng jaghdayyna nemqúraydy qaray almaytyn sarapshylargha, ghalymdargha jәne mýddelilik tanytqan janashyr adamdargha mazmúndy maghlúmattar men әrtýrli mәlimetter úsyna alady.

Ontýstikqazaqstandyqtardyng túrmys dengeyine, júmyspen qamtu jaghdayyna, olardyng ortasha jalaqysyna, azyq-týlik jәne túrmystyq tauarlardyn, aqyly qyzmetterding baghalaryna toqtalyp, últtyq ekonomika, bólshek sauda, ekonomikanyng naqty sektory jóninde aityp ótken Aydar Ahmetbekúly jurnalisterding qoyghan súraqtaryna da jauap berdi.

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1497
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 4110
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 4217
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 3112