Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalov Kerbúlaq audanyndaghy egis júmystarymen tanysty. Ákimmen ere barghan jolsaparda birneshe auyldyq okrugting territoriyasyna tiyesili sharua qojalyqtary júmysshylarymen әngimelesip, sharualarynyng jay-japsaryn biz de bilip qayttyq.

Taldyqorghan qalasynan Eskeldi audanynyng territoriyasyna deyin, Eskeldiden Kerbúlaqqa deyingi kólik joldary shúryq-tesik, oipyq-toypyq, garmoshka-balalayka. Shendilerding djipterinen qalmau ýshin qara jorgha biyledik. Qara jorgha deymin-au, balettegi qyzdar qúsap sekirdik, tek ayaqtyng úshymen emes, otyrghan qalypta qúiryqtyng ózimen. Osy saparda aitylghan kóp әngimening arasynda Jetisu ónirining basshysy 12 milliard tenge jol jóndeuge bólindi degen edi. Kerbúlaq audanynyng әkimi Baghdat Áliyev joldy jóndep jatqanyn aitty.

Dala tóskeyinde qauyrt júmys. Birkelki, jinaqy ósken sabandy abajaday kombayn yrsighan ótkir tisimen oryp jatyr. Tehnikanyng jýrip ótken izi qarayyp,  topyraghy borpyldap, shany aspangha kóterildi. Álginde ghana kýn sәulesimen shaghylysqan sap-sary alqaptyng úmar-júmary shyqty. Aynalagha kóz salsanyz, sarghayyp jatqan egis alqaptaryn kóresiz. Biri asyghys, biri alan, bәrinde de búiyghy tirlik joq. Óz júmysyna mashyqtanyp alghan diqanshylar ónimdi neghúrlym kóp aludyng barlyq amalyn jasap baghuda.

Oblys әkimi Amandyq Batalov eng әueli Kóksu auyldyq okrugine qarasty egistik alqapqa at basyn tiredi. Onda «Zarina», «Abykan» men «Aqylbay-2» sharua qojalyqtarynyng tynys-tirshiligi men sharuasynyng jәi-kýiimen tanysty. «Zarina» sharua qojalyghyna 5000 gektar jer tiyesili. 3000 gektar egistik alqap bolsa, 2000 gektary jayylym jerler. 2550 gektar masaqty dәndi daqyldar jәne 200 gektar kópjyldyq shóp ósiriledi. Qazirgi uaqytta masaqty dәndi daqyldardy jinau nauqany jýrip jatyr. «Taban aqy manday terding alghashqy jemisin de kórdik. Shýkir, biylghy kórsetkish jaman emes. Aua rayy qolayly boldy. Býgingi kýni 500 gektar jinalyp, 850 tonna astyq bastyryldy. Ónimdiligi de kónil kónshiterlik. Ortasha eseppen, әr gektaryna 17 sentnerden ainaldy. 4600 tonna ónim alu josparlanghan. Maldy qystatu nauqanyna 800 tonna shóp dayyndaldy», - deydi «Zarina» sharua qojalyghynyng basshysy Marat Chujenov. Onyng aituynsha, sharuashylyqta 42 dana auyl sharuashylyghy tehnikasy, onymen qosa 250 bas mal syyatyn mal qora, 1000 tonna syiymdylyghy bar astyq qoymasy, kartop qoymasy, sonday-aq mehanikalandyrylghan qyrman da bar. «Erinbegenning enbegi janady» demekshi atalmysh sharua qojalyghy memleket tarapynan auyz toltyryp aitarlyqtay qoldau tapqan. Naqtyraq aitsaq, 2014-2015 jyldary «Agrobiznes 2020» baghdarlamasy ayasynda 36,7 million tenge kóleminde subsidiya alghan. Al, «Abykan» sharua qojalyghynyng basshysy Serik Abyhanov byltyr «Damu» kәsipkerlikti qoldau qorynan 70 million tenge nesie alghanyn, biyl sharuashylyghy 20 million tenge kóleminde nesiyelik qoldaugha ie bolghanyn aitady. «Keshe shabyndyq jerlerdi iygerudi bastadyq. Ár gektaryna 26 sentnerden ónim alynuda. Arpa men ashytqyny Tekelidegi arnayy zauytqa ótkizip otyrmyz. 1250 gektar egistik jer, 3000 gektar jayylym jerimiz bar», - dep sharuashylyghynyng júmysymen tanystyrdy. «Abykan» sharua qojalyghy byltyrdan bastap bio otyn shygharatyn zauyt ashqan. Múnday zauyttar joghary minberlerde kóp aitylatyn jasyl ekonomikagha qosqan ýlesi bolyp sanalatyn kórinedi. Ol turaly Kóksu auyldyq okrugining әkimi Erghaly Satymbaev kenirek әngimelep berdi.

Erghaly Satymbaev, Kóksu auyldyq okrugining әkimi:

Bio otyn shygharatyn zauytta 12 adam júmys isteydi. Kýnine 8 tonna granul óndirip shygharady. Granul degenimiz – saban, quray, shópti jinap terip arnayy qúral-jabdyqtaryna salyp, himiyalyq qospa qosqanda dayyn bolatyn ónim. Onyng artyqshylyghy sol, otyn retinde paydalanylady, kýli bolmaydy. Ádettegi otynnan ýsh ese tómen baghalanatyndyqtan, otyn ýnemdeuding eng tiyimdi joly osy. Byltyrdan beri әleumettik nysandardy jylytugha paydalanylyp keledi. Mәselen, 640 oryngha arnalghan mektep alty ay qysta 60 tonna janar jagharmay jaghady. 60 tonna janar jagharmaydyng әr litrin 100 tengeden eseptesek, qyruar qarjy shyghady. Bio otyn osydan 3 esege arzan. Tek bio otyn jaghu ýshin arnayy qazandyghyn ornatu kerek. Onyng ózin bizdegi «Fakiyl» firmasy jasaydy.

Sonymen qatar, kýrenbeldikter energiyany da ýnemdeuding joldaryn qarastyrypty. Nәtiyjesinde, «Jaryq Energo» kompaniyasymen birlese otyryp, Kóktal ózeninen energiya alatyn tehnologiyanyng qúrylysyn jýrgizude.  «Kóksu, Eskeldi audanynda energiya tapshylyghy boluy mýmkin. Kishi kólderden energiya alyp, energiya qajettiligin qanaghattandyru maqsatynda osynday joba iske asuda. Biz energiyanyng liniyasyn tarttyq, búl Qorghastaghy qúrghaq ailaqqa deyin barady. Qazirgi kýni Sarqan, Ardreevka, Kóktal kólderi qosylyp otyr. Lepsi, Aqsu, Kóksu, Qaratal ózenderindegi sudyng bir jýiemen birkelki energiya kózin alugha paydalanamyz. Bizding maqsatymyz – ónirdi energetikalyq tәuelsiz etu. 2016-2017 jyldarda jobalyq quaty shyghuy kerek. Qazir kezde energetik mamandardy oqytyp, júmysqa alyp jatyrmyz», - deydi Erghaly Gharifollaúly. «Jaryq Energo» Últtyq energetikalyq kompaniyasy» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining diyrektory Sәken Meyirbekov  Qaratal ózenindegi GES kaskada qúrylysy turaly bayan etti.  Onyng aituynsha, qúrylys júmysy aldaghy  jyldyng qantarynan bastau almaq. Búl jalpy  quattylyghy 35 MVT bolatyn   5 stansiya  2020 jylgha deyin iske qosylmaq.

Sharualardyng qal-jaghdayyn súrap, júmysynyng jәi-kýiimen tanysqan oblys әkimi «Sharualarynda qiyndyqtar bar ma?», «Qanday kómek qajet?» dep súraudy esinen shygharghan joq. Osydan keyin Qoghaly auyldyq okrugine barghan delegasiya ondaghy 100 gektar alqaptaghy kartop ósirushilermen tildesti. Qoghaly auylyndaghy «Mәdiy» sharua qojalyghy 3400 gektar masaqty dәndi daqyl ekken, onyng 1500 gektary – kýzdik biday, 700 gektary – jazdyq biday, 1000 gektary – qaraqúmyq. Qazir daqyldyng aldyn jinap ýlgergen. Sharua qojalyghynda 24 adam júmyspen qamtylghan. Ortasha ailyghy da jaman emes, 60 myng tenge. Sharua qiyndyqtaryn enserip, enbekting jemisin de kórip otyr. Tókken teri, etken enbegine say memleketten kómek te alghan. Byltyrghy jyl men biylghy jyly «Agrobiznes 2020» baghdarlamasy ayasynda egin sharuashylyghy boyynsha 6,2 million tenge kóleminde subsidiya berilgen. 2014 jyly «Mәdiy» sharua qojalyghy lizingke 50 million tengege 1 dana traktor, 1 dana dәri shashqysh, 2 dana kombayn alghan. Osy qoldaudyng arqasynda sharuasy jemisti, júmysy qarqyndy jýrip keledi. Al, Taldybúlaq auyldyq okrugine qarasty «Alatau Deyriy» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi auqymdy alqapty iygerip jatqan iri kәsiporyn. Qazirgi kýni 120 adamdy júmyspen qamtyp otyr. 10 047 gektar jerdi paydalanyp, óz sharuasynyng tasyn órge domalatyp, tek auyl sharuashylyghyna ghana emes, oblys ekonomikasyna óz ýlesin qosyp keledi. Egin sharuashylyghymen de, mal sharuashylyghymen de qatar ainalysyp, búl salanyng kósegesin kógertuge atsalysuda. Seriktestik asyl túqymdy mýiizdi iri qara malynyng reproduktor-sharuashylyghy bolyp sanalady eken. 2012 jyly «QazAgroQarjy» AQ qoldauymen Avstraliyadan etti «Angus» túqymynan 280 analyq bas jәne 9 bas búqa satyp әkelgen. Olardan qazirgi kýni 200 bas túqym alynghan. «Alatau Deyriy» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi basshysy Raqymjan Súrabaldinovtyng aituynsha, «Angus» túqymynyng iri qara maldary qazaq topyraghyna tez sinisip ketken. Qazir seriktestikke tiyesili mýiizdi iri qara malynyng jalpy sany 488 bas bolsa, onyng ishinde 279 analyq, 9 bas búqa, 200 bas tana-torpaq, 6 bas jylqy bar. Jetisu ónirining basshysy Amandyq Ghabbasúly diqanshylardyng auyl sharuashylyq ónimderin daladan qalagha tasyp, әure-sarsangha týspeui ýshin azyq-týlik beldigin úiymdastyratynyn aitty. Búl joba iske assa, sharualar et, sýt, kýrish, kókónis satugha basyn auyrtpaytyn bolady.

Amandyq Batalov, Almaty oblysynyng әkimi:

Kópten armandap jýrgen Dýniyejýzilik sauda úiymyna mýshe bolyp endik. Endi bizding tauarlar sapaly jәne bәsekege qabiletti boluy kerek. Naqtyraq aitsaq, biz óndirgen kez kelgen tauardy Eurostandart talaptaryna say etuge tiyispiz. Jalpy, bizding elde óndiriletin azyq-týlik tauarlary ekologiyalyq taza. Ony bәri biledi. Sondyqtan, biz aparghan ónimderdi olar talasyp alady. Onyng bәrin jasau ýshin Ýkimet ýlken kómek jasap jatyr. Elbasy qant qyzylshasyn ósiruden aldyna jan salmaytyn Almaty oblysynyng dәstýrli sharuashylyghyn qayta ornyna keltirudi tapsyrghan bolatyn. Biyl biz qant qyzylshasyn 4000 gektargha ektik. Kәsipker jigitter Kóksu qant zauytyn, Qarabúlaq qant zauytyn, Alakól qant zauytyn iske qosamyz dep uәde bergen. Tәtti týbirdi óndep ónim ete alsaq, odan keler payda kóp. Qanshama júmys oryn, qanshama investisiya, qanshama salyq týsimi budjetke týsedi. Biylghy jyly auylsharuashylyghy ónimderi ýshin 24 milliard tenge subsidiya aldyq.

Shynargýl ONAShBAY,

Taldyqorghan-Kerbúlaq-Taldyqorghan

Suretter avtordiki.

Abai.kz