Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 264052 15 pikir 11 Tamyz, 2015 saghat 05:42

ABAYDYNG ÚRPAQTARY

Abay 1860 jyly 15 jasynda әkesining qúdalasuymen Dildәgha (1843-1924) qosylady. Dildә Jýsipqyzynyng tórkini Áybiyke-Shanshar elining aqsýiegi Alshynbay Tilenshiúlynyng úrpaghy. Ákesi Aqshoqydan jer bólip berip, onda Abay segiz bólmeli qystau saldyrady. Dildәdan Aqylbay, Ákimbay, Ábdirahman, Maghauiya, Kýlbadan, Rayhan tughan. Ekinshi әieli Áygerim. (shyn esimi – Shýkiman) Ánin estip, únatyp alghan. (1856-1919) Abay Áygerimge 1875 jyly ýilengen. Áygerimnen Turaghúl, Mekayil, Izkәiil, Kenje tughan. Abaydyng on balasy bolghan. Túnghysh balasy

Aqylbay Abayúly (1861-1904) - Dildәdan tughan Abaydyng túnghysh balasy. Ol Qúnanbaydyng kishi әieli Núrghanymnyng qolynda ósedi. On jasqa tolghan kezinde Aqylbaydy Ghabithan degen tatar moldagha oqugha beredi, onda 4-5 jyl oqu oqidy. 

Aqylbay talantty dombyrashy bolady, әn aitudy, óleng shygharudy mashyq etedi. Ol jastyq, mahabbat taqyrybyna kóptegen ólender jazghan.

Aqylbay 1895 jylghy Ábdirahman ólimine jazghan, keyin 1904 jyly inisi Maghauiyanyng qaytys boluyna shygharghan joqtauy da saqtalghan.

Aqylbaydy talantty aqyn etip tanytqan onyng belgili poemalary: «Zúlys» «Daghystan»  («Qissa-Jýsip»), «Jarrah batyr».

Búl shygharmalardyng ishinen bizge tolyq jetkeni tek «Daghystan» ghana, «Zúlys» poemasynnyng basy saqtalsa, «Jarrah batyr» týgeldey joghalyp ketken.

Aqylbay 1904 jyly Semey qalasynda qaytys bolady, onyng beyiti búrynghy Semey oblysy, Abay audany, óz qystauy – Tyshqan búlaghynyn  basynda.

Kýlbadan Abayqyzy (1862-1932) – Abaydyng bәibishesi Dildәdan tughan qyzy. Ony Abay jas kezinde Semey orys mektebinde oqytqan. Kýlbadan Dýtbay Uandyqúlynyng inisi Dýisekege túrmysqa shyqqan. Dýiseke ólgen song Kýlbadan әmengerlik jolmen Dýtbay alghan.  Dýtbaydan – Mýken, Múhtar, Mushtar, Mәken, Qadisha degen balalar taraghan. 1932 jyly qaytys bolghan.

 

Ákimbay (Hәkimbay) Abayúly (1866-73) – Abaydyng Dildәdan tughan balasy. 1873 jyly 7 jasynda qaytys bolghan.

Ábdirahman (Ábish) Óskenbaev (1869-1895) – Abaydyng Dildәdan tughan balasy. Abay Ábdirahmandy Semey qalasyndaghy uezdik mektepke (1882) beredi.  Ábdirahman 1886-1889 jyly Tumen qalasyndaghy Aleksandr realdyq uchiliyshening 5,6,7-klastaryn oqyp bitiredi.1889-1892 jyldary S. - Peterburgte Mihaylov artilleriya uchiliyshesinde 3 jyl oqyp bilim alady. Uchiliyshege әueli qatardaghy yunker dәrejesindegi týsken Ábdirahmangha 1890 jyly unter-ofiyser, 1892 jyly portupey-ynker, sol jyly tamyzda podporuchik degen әskery ataq beriledi. Ol uchiliysheni óte jaqsy baghamen bitirgen. Ábdirahman 1892 jyly  Tashkenttegi bekinis garnizonynyng artilleriyasyna qyzmetke jiberiledi. 1892 jyly elge demalysqa kelgende Maghripagha  ýilenedi. Maghyshtan Rahila degen qyz tuady. Abaydyng zor ýmit artqan balasy 1895 jyly 15 qarashada Tashkentte qaytys bolady da, sýiegi elge әkelinip, Aqshoqygha jerlenedi.

Maghauiya Abayúly (1870-1904)  – Abaydyng Dildәdan tughan kenje úly. Ol toghyz jasynan bastap, tórt jylday Múhamedkәrim degen tatar moldasynan hat tanidy. Múnan keyin Maghauiyany Abay Semey qalasyndaghy orys mektebine oqugha beredi. Maghauiya orys mektebinde eki jarym jylday oqyp, nauqasqa shaldyqqan son, dәrigerding kenesi boyynsha oquyn toqtatyp, auylgha qaytady.

        1885 jyldan bastap Maghauiya әkesining tәrbiyesinde bolady. Ol ýnemi Abaydyng ósiyet, nasihatyn zer salyp tyndap, óz betimen oqyp,  bilimin kóteredi. Orys ghalymdary men kórnekti jazushylarynyng enbekterimen tanysyp, kóp bilim alady.

Maghauiya 15 jasynan bastap jastyq, mahabbat jayynan lirikaly ólender jazady. Aghasy Ábdirahmannyng syrqaty men ólimine arnalghan tolghau jyrlarymen  «Enlik-Kebek», «Abylay», «Medghat-Qasym» poemalaryn jazghan.

Maghauiya 1904 jyly 12 mamyrda qaytys bolady. Ziraty Aqshoqy qystauynda.

Rayhan Abayqyzy (1871-1896) – Abaydyng bәibishesi Dildәdan tughan qyzy. Nayman elindegi Serikbay baydyn  úly Qúdaybergenge túrmysqa shyqqan. 1896 jyly qaytys bolghan.

Turaghúl (Túrash) Abayúly (1876-1934) – Abaydyng ekinshi әieli Áygerimnen tughan balasy. Ol jas shaghynan әkesi Abaydyng qolynda bolyp, tәlim-tәrbiyesin kóp kórip ósedi. Turaghúl bala jasynan zerek, úghymtal, zerdeli bolghan. Ol Abaydyng eng sýiikti balasynyng biri jәne úly ústaz aqynnyng әdebiyettegi dәstýrin berik ústanghan sanaly, mәdeniyetti shәkirti bolghan.

Turaghúldyng jastyq, mahabbat taqyrybyna jazghan ólenderinen saqtalyp, bizge jetkeni eki-ýsh óleni. Aghasy Ábdirahman nauqastanyp jatqanda 1895 jyly jazghan eki óleni bar.

Turaghúl 1904-1909 jyldary nemere aghasy Kәkitay Ysqaqúlymen birge Abaydyng әdeby múrasyn jedel jinap, baspagha әzirlep, Abay ólenderining alghashqy jinaghyn 1909 jyly Sankt-Peterburgta shyghartty. Ol 1917-20 jyldary Semeydegi Alash qozghalysyna belsene aralasyp, әrtýrli jauapty qyzmetter atqardy.  Turaghúl Semey oblystyq komiytetining mýshesi bolghan. 1922 jyly ol tútqyngha týsip, tórt aiday týrmede otyryp shyqty.  Sodan keyin Aqshoqygha baryp audarma júmysymen ainalysady.  M.Gorikiyding «Chelkash» atty әngimesin qazaq tilinde audarady. Audarmasy 1925 jyly «Tan» jurnalynda jariyalanghan. A.Neverovting «Ya hochu jiti» degen shygharmasyn audaryp bastyrghan.  Ómirining songhy jyldarynda jazghan eng basty enbegi Abay turaly esteligi edi.

1927-1928 jyldary Turaghúl taghy da tútqyngha alynady. Týrmeden shyqqan song konfiskelenip, Shymkentke jer audarylady. Sol jaqta 1934 jyly 6 nauryz kýni qyzy Mәkenning qolynda 59 jasynda qaytys bolady. Sýiegi Shymkenttegi qorghasyn zavodynyng astynda qaldy.

Mekayyl (Mekesh) Abayúly(1884-1931) – Abaydyng Áygerimnen tughan balasy. Arabsha, oryssha sauatty bolghan. Abay ólenderin týgeldey jatqa bilgen. Dombyra tartyp әn salyp, әkesi jayly bilgenderin el ishinde әngime etip, halyqqa taratqan. Aghasy Turaghúl auylymen birge Aqshoqy manayyn, Tyshqan degen jerdi mekendegen. 1931 jyly bay balasy retinde ústalghan. Onyng Qúzayyr, Álisher degen balalary Úly Otan soghysyna qatysyp qaza tapty.

Izkәiil (Zikesh) (1895-1929) – Abaydyng Áygerimnen tughan balasy. Dombyra men skripka tartyp, әn salghan óneri bolghan. Arapsha oqyp, bilim alghan. 1917 jyly Oiqúdyqta túnghysh ret qoyylghan M.Áuezovting «Enlik-Kebek» piesasynda Abyzdyng rolin oinady.

Kenje Abayqyzy (1901-1932) – Abaydyng Áygerimnen tughan kenje qyzy. Altybaqan, oiyn-sauyq keshterinde Abay әnderin oryndap, ony halyq arasyna taratugha kóp ýles qosqan. Kenje 1914 jyly Músabaydyng inisi Áubәkirge úzatylady. Áubәkir qaytys bolghanan keyin, Ghabithan moldanyng shóberesi – Silәmghazygha túrmysqa shyghady. Keyin túrmystary nasharlap, 1932 jyly Turaghúldyng qolyna kóship kelip, sonda qaytys bolady.

Abay balalarynan taraghan úrpaqtary:

 

Aqylbay balalary:

Álimqúl Aqylbayúly (1879-1914) – Abaydyng nemeresi. Álimqúldan  Shәbep, Baghfur, Zәbila, Qauash tuady. Álimqúldyng balalary atasynyng dýniye-mýlikteri men fotosuretterin Abay múrajayyna tapsyrghan.

Áubәkir Aqylbayúly (1881-1934) – aqyn, әnshi-kompozitor. Abaydyng nemeresi, әri shәkirti. Abaydyng inisi Ospannyng qolynda tәrbiyelengen.

Nemeresining aqyndyqqa boy úrghanyn bayqaghan Abay Áubәkirdi erekshe jaqsy kórip, baghyt-baghdar, aqyl kenesin berip otyrghan. Abaydyng tapsyrmasymen әzil, mysqyl, әjua, syqaq óleng shygharyp, 19 ghasyrdyng basyndaghy qazaq әdebiyetindegi satiragha ózindik ýles qosqan. Onyng syqaq ólenderinde Abay  izi, Abay ýlgisi sayrap jatyr. Áubәkir satiralyq ólenderimen birge  tarihy shygharmalargha bet búryp, «Mamay batyr», «Ánet baba», «Shynghystau» t.b. dastandar jazghan.

1928-1929 jyldary konfiskasiya kezinde Áubәkir qudalaugha úshyrap, týrmege qamalady. Shymkent jaqqa jer audarylady. Sol jaqta 1934 jyly qaytys bolady.

Saghadat Aqylbayqyzy (1884-1908 ) – Abaydyng nemeresi. Jastay 1908 jyly qaytys bolghan.

Bәkizat Aqylbayqyzy (1885-1924) – Abaydyng nemeresi. Aqynnyng balasy Aqylbaydyng qyzy. Aghasy Áubәkir ekeui Ospannyng bauyrynda, Erkejannyng qolynda tәrbiyelengen. Ospan ólgen son, Abay Erkejangha ýilenedi de, Bәkizat Abaydyng da tәrbiyesin alady. Bәkizat 1902 jyly Shaghan bolysynyng adamy Sypatay Moldabayúlyna úzatylghan. Ózine jasau retinde berilgen Abay ýiinin, Úljan, Erkejannyng biraz dýniye-mýlki qyzy  Bәzilagha múragha qalyp, olardy 1948 jyly Abaydyng Jiydebaydaghy muzey-ýiine tabys etken.

Israyyl Aqylbayúly (1895-1959 ) – Abaydyng nemeresi, pedagog, kýishi. Ol dombyrada oinap, әn salghan. Talay ret kórkemónerpazdar bayqauynyng jýldegeri atanghan. Israyyl Jiydebaydaghy Abay muzeyinde qyzmet istep, onda dombyra orkestrin qúryp, kóptegen shәkirtter tәrbiyelegen. Ol bizge Abaydyng «May týni» degen kýiin jetkizdi. 1940 jyly «Jana auyl» gazetinde «Abay jәne әn-kýi» degen maqalasy jariyalandy. Israyyldyng fotosuretteri, gramotalary muzey qorynda saqtalghan.

Ruhiya Aqylbayqyzy (1897-1920) – Abaydyng nemeresi. Jastay 1920 jyly qaytys bolghan.

Álimqúl balalary:

Shәbep Álimqúlúly (1903-1959) – Abaydyng shóberesi, Aqylbaydyng nemeresi. Shynghys bolysynyng 10-aulynda sottyng kómekshi hatshysy, Abaydyng Jiydebaydaghy múrajayynyng mengerushisi bolyp qyzmet atqarghan.

Zәbiylә Álimqúlqyzy (1907-1984) – Abaydyng Aqylbaydan órbitken shóberesi. Abay úrpaqtary qudalaugha úshyraghan jyldary aghasy  Baghfur ekeui Almaty oblysynyng Jambyl audanynyn  K.Mynbaev selosyna qonys audarghan Zәbila sonda qaytys bolady.

Qauash Álimqúlqyzy (1910-1988) – Abaydyng shóberesi, Aqylbaydyng Álimqúlynyng qyzy. Ertekshi Baymaghambetting balasy Salyqtyng Múqlesine túrmysqa shyqqan. Ol Abaydyn, Aqylbaydyn, Shәkәrimning ólenderin jatqa bilgen. Qauash apanyng balalary  Eduard (1936-2007), Telya 1943, Roza 1947, Lәilә 1950 jyly tughan Astana qalasyndav túrady.

Baghfur  Álimqúlúly (1910-1981) – Abaydyng shóberesi

Áubәkirden tughan balalar:

Álihan Áubәkirúly (1918 - ó.j.b.) Abaydyng shóberesi. Otan soghysyna qatysyp, habarsyz ketken.

Qapsәlәm Áubәkirúly (1918-1943) – Abaydyng shóberesi. Úly Otan soghysynda 1943 jyly qaytys bolghan.

Israyyl balalary:

 Israyyldyng kindiginen taraghan 6 bala bolghan

Onyng Kýlәsh, Mayra degen 2 qyzy, Saryjan degen úly kishkentay kezinde shetinep ketken. (Kýlzipa, Nәzipa, Kәsira qyzdary qalghan)

Nәzipa Israyylqyzy (1922-1996) – Abaydyng shóberesi, Aqylbaydyng nemeresi Nәzipa Shyghys Qazaqstan oblysy Zaysan qalasynda túrghan. Joghary bilimdi ústaz. Abay jәne onyng ainalasyndaghylar, aqynnyng tughan-tuystary jóninde әke-sheshesinen estigenderin jazyp Abay múrajayynyng qoryna  tapsyrghan.

Kýlzipa Israyylqyzy (1925 – 2014) 

-                 Abaydyng shóberesi. pedagog, aqyn. Shyghys Qazaqstan oblysy, Zaysan qalasynda túrady. Onyng ólenderi Abay múrajayynda saqtalghan. 2014 jyly 6 shildede qaytys boldy. Kýlzipa apamyzdyng sýiegi  Zaysanda jerlendi.

Kәsira Israyylqyzy 1944 jyly tughan.

Israyyldyng kenje qyzy Kәsirada apalary siyaqty balalyq búla shaghyn Abaydyng qystauy – Jiydebayda ótkizgen. On jyldyqty Qarauyldan tәmamdap, arman quyp, Almaty qyzdar pedagogikalyq institutyna qazaq tili men әdebiyeti fakulitetine oqugha týsedi. Institutty oidaghyday bitirgen Kәsira geolog Amanjol esimdi azamatqa túrmysqa shyghady. Qazir apamyz qúrmetti demalysta. Almatyda túrady.

Baghfurdyng balalary:

Ernest Baghfurúly Aqylbaev (1935-1983) – Abaydyng shóberesi Abaydyng balasy Aqylbaydan Álimqúl, Álimqúldan Baghfúr, Baghfurdan Ernest tughan. Almatyda túrghan.

Bauer Baghfurúly Aqylbaev (1937-1979) jyly ghana belgili.

Aydar Baghfurúly 1949 jyly tughan. Abaydyng shóberesi. Abaydyng balasy Aqylbaydan – Álimqúl, Álimqúldan – Baghfur, Baghyfurdan Aydar tughan. 

Almatyda Poliytehnikalyq institutty bitirgen son, Aydar joldamamen Aqtaugha qyzmetke barady. Sol jaqta jary Svetlanany    (últy qazaq ) kezdestirip shanyraq kóteredi, jalghyz úly Daniyar 1971 jyly dýniyege kelgen. Almatyda túrady.

Ernesting balasy:

Aydos Aqylbaev – 1967 jyly tughan.  Abaydyng shópshegi. Aydos birinshi nekeden (Tamara) bir qyzy bar. Qazir Almatyda túrady.  Qazirgi júbayy qazaq. Úrpaq joq.

Aydardyng balasy:

Aydardyng balasy Daniyar Aqylbaev 1971 jyly tughan. Abaydyng shópshegi besinshi úrpaghy.

Daniyar múhittanu ghylymy qazaq ýshin siyrek kәsip desek, osy mamandyqty tandaghan. Leningrad gidrometerologiyalyq instituty múhittanu fakulitetin, muhittanu mamandyghy boyynsha tәmәdaydy. Joghary oqu orynyn jaqsy ayaqtaghan aqyn úrpaghyna әri qaray bilimin aspiranturada jalghastyru jayly úsynys ta týsedi. 1996 jyldary Daniyardyng aqyly aspiranturada oquyn jalghastyrugha qarjylyq mýmkindigi bolmay, ózimen birge oqityn Nataliya atty orys qyzymen qol ústasyp elge qaytady.  Qazir Daniyardyng Dana, Kәmila, Meruert degen balalary bar. Almatyda túrady

Ábdirahmannyng balalary:

Rahila Ábdirahmanqyzy (1894-1924) – Abaydyng nemeresi. Bәstamy Músabayúlyna túrmysqa shyqqan. Áke-sheshesi qaytys bolghan kezde ol әjesi Dildә men Maghauiyanyng bәibishesi Dәmógeyding tәrbiyesinde ósedi. Túrmysqa shyqqan ol aqyn atasynyng ólenderi jazylghan qoljazba dәpterdi ózimen birge ala ketken. Rahila Abay әnderin el arasyna taratugha eleuli ýles qosty.

Maghauiyanyng balalary:

Uәsila Maghauiyaqyzy (1890-1954) – Abaydyng óz qolynda ósken nemeresi. Uәsiladan Shaymardan tughan. Uәsila jastayynan alghyr bolyp, Abay ólenderin bir estigennen keyin qaytalaudy qajet etpey jatqa aitqan. Abay Uәsilanyng osy qasiyetin qatty únatyp, qoljazbalarynyng birin syilaghan. Ol qoljazba keyinnen M.Áuezovke tabys etilgen. Uәsila azdap óleng shygharghan, on sausaghynan óner tamghan ismer bolghan. Onyng Abay turaly joqtau jyry «Bozdaghym» (1990) atty jinaqqa engizildi. Ol Almatydaghy opera jәne balet teatrynda úzaq jyldar boyy tiginshi bolyp, Abay qoyylymdarynyng últtyq kiyim ýlgilerin tigip, teatr ónerinde ózindik qoltanbasyn qaldyrdy. Abaydyng minez mashyqtary turaly Uәsilanyng estelikteri múrajay qorynda saqtauly.

Qútayba Maghauiyaúly (1895-1919) – Abaydyng nemeresi. Aqshoqydaghy ziratqa jerlengen.

Jaghypar Maghauiyaúly (1898-1934) – Abaydyng nemeresi. Maghauiyanyng Dәmógey degen bәibishesinen tughan. Ol Ghabiytqan moldanyng izbasary Mahmút moldadan sauat ashyp, bilim alady. Semeyde múghalimder dayarlaytyn kursty bitirip, mektep-internat ashyp, qazaq balalaryn oqytty. Jaghypar 1930 jyly óz otbasyn Shemonaihagha, Uba-Forpostqa kóshirip әketedi. Sonda janadan mektep-internat ashyp, onyng diyrektory boldy.  Jaghypar 1934 jyly qaytys boldy. 1974 jyly Jaghyppardyng sýiegi Uba-Forposttan alynyp, Aqshoqygha jerlengen.

Kәmila Maghauiyaqyzy (1900-1932) – Abaydyng nemeresi Kәmila moldadan eskishe sauat ashqan. Shynybay degenge túrmysqa shyghyp, kóp keshikpey ajyrasady. Aghasy Jaghypar Maghauiyaúlynyng qolynda túrghan kezinde M.Áuezovke túrmysqa shyghady. M.Áuezovten Zere, Maghripa degen balalary bolghan,  biraq jastayynan qaytys bolghan. Konfiskeleu zúlmaty kezinde erli-zayyptylar ajyrasugha mәjbýr bolady.  Kәmila Ubo-Forpost degen jerde aghasy Jaghypardyng qolynda qaytys bolghan. Sýiegi Shuliba SES-ining astynda qalatyn bolghandyqtan 1974 jyly qazyp alynyp, Aqshoqydaghy Qúnanbay әuletining ziratyna qoyyldy.

Qútaybanyng balasy:

Berekehan Qútaybaúly (1919-1942) – Abaydyng shóberesi, Maghauiyanyng nemeresi, Semeyde 7-klasty oryssha oqyp bitirgen.

Shyghys Qazaqstan oblysy Novoshuliba audanynda Uba-Forpost auyldyq kenesinen әsker qataryna alynyp, Úly Otan soghysyna qatysqan.

Jaghypar balalary:

Rәpila Jaghyparqyzy (1919-1938) – Abaydyng shóberesi, Maghauiyanyng nemeresi. 1936 jyly Almatydaghy pedagogikalyq uchiliysheni bitirgen.

Ishaghy Jaghyparqyzy (1922-2014) – Abaydyng shóberesi. Maghauiyanyng Jaghyparynan tughan. Ákesi qaytys bolghan song (1934), Semey qalasyndaghy mektep-internatta tәrbie alady. Úly Otan soghysy jyldarynda aviasiya tehniygi bolyp Harbin manynda maydangha qatysty. Ishaghynyng Abay әuleti jayyndaghy estelik әngimeleri Abay muzeyinde saqtauly.

Joshyhan Jaghyparúly Maghauiyn (1924-1943) – Abaydyng shóberesi. Abaydyng balasy Maghauiyanyng nemeresi.  Joshyhan  1934 jyly әkesi qaytys bolghannan keyin apasy Ishaghy, qaryndasy Ghazel ýsheui Almatydaghy balalar ýiinde tәrbiyelenedi.  Ol osyndaghy №12 mektep-iyternatty bitirip, 1942 jyly maydangha ketken. 1943 jyldyng tamyz aiynda Harikovti azat etu ýshin bolghan shayqasta erlikpen qaza tapty. Onyng maydannan jazghan hattary Abay muzeyinde saqtauly.

Ghazel Jaghyparqyzy  (1927-2011) – Abaydyng shóberesi. Maghauiyanyng balasy Jaghypardan tughan.  Semey, Shymkent, Arys, Almaty qalalarynda mektep-internatta oqyghan. Kino salasyna mamandar dayarlaytyn uchiliysheni bitirgennen keyin Qazaq memlekettik uniyversiytetine qabyldanyp, qoghamdyq ghylymdar fakulitetin bitirgen.  Ol alghashqyda múghalim, keyinnen «Qazaqfilim» kinostudiyasynda qazaq kinosy tarihy múrajayynyng bólim mengerushisi boldy. Abay múrasyn zertteushilerge kóptegen maghlúmattar bergen.

Lәilә Jaghyparqyzy (1930-1932) – Abaydyng shóberesi, Maghauiyanyng nemeresi. Sýiegi Shyghys Qazaqstan oblysy Novoshuliba audany, Uba-Forpost aulynda jerlengen.

Turaghúl balalar:

Aqyliya (Aqysh) Turaghúlúly (1901-1990)  -  Turaghúldyng qyzy, Abaydyng óz qolynda ósken nemeresi. Abaydyng ósiyeti boyynsha Aqyliya boyjetken son, Orazbaydyng Medeu degen balasynan tughan Saniyaz esimdi nemeresine túrmysqa shyqqan. Jastardyng 1917 jyly shildening 7-si kýni Oiqúdyqta ótken nekelesu toyynda M.Áuezovting «Enlik –Kebek» piesasy qoyyldy. Aqyliya Almatydaghy Qazaqstan Respublikasynyng opera jәne balet teatrynda úzaq jyldar boyy apaly-sinili Uәsila ekeui Abay auyly, Abay zamany, Tobyqty eli kiyim ýlgilerin tigetin birden-bir sheber boldy.  Aqyliyanyng estelikteri Abay muzeyinde saqtauly.

Jebrәiil Turaghúlúly (1903-1930) – Abaydyng nemeresi. Jebirәiilden – Alpash (Alparystan) tuady. Dombyra tartyp, әn salghan.  Ol Semey jәne Týmen qalalarynda orys mektebinde oqyp, oryssha-qazaqsha sauatty bolghan.

1917 jyly M.Áuezovting «Enlik-Kebek» piesasy birinshi ret qoyylghanda Jebrәiil Japal bolyp oinaghan.  Abaydyng «Men kórdim úzyn qayyng qúlaghanyn» degen әnin dombyramen aityp, el arasyna tanytqan.

Qaliman Turaghúlqyzy (1904-1989) – Abaydyng nemeresi. Ahmet Áuezovke túrmysqa shyqqan. Abaydyng 125 jyldyq mereytoyyna arnayy shaqyrylyp, sonda sóilegen sózderi, estelikteri magnitofon taspalaryna jazylyp alynghan. Abay muzeyinde saqtauly.

Zýbayyr Turaghúl (1907-1933) – Abaydyng nemeresi. Zýbayyrdyng әieli Qanaghat (Kәken) Juantayaq Tobyqty Azubaydyng qyzy. Odan Kenesary (1928-1933) tughan. Zubayyrdyng balalyq jastyq shaghyn Abaydy kózi kórgen et jaqyn adamdar arasynda ótkizgen. 1928 jyly bay-feodaldyng túqymy, әkesi alashordagha qatysy bar degen aiyp taghylyp, әuletimen birge jer audarylghan. Ol 4-5 jylday qyrghyz elinde, Merke (Jambyl) manynda, Shymkent, Tashkentte túrghan. 1933 jyly kýzde Bishkekte qaytys bolghan.

Mәken Turaghúlqyzy (1912-2000) – Turaghúldyng kenje qyzy. Mәken jastayynan ónerge jaqyn bolghan, әkesi Turaghúldan aqyn atasy turaly estelik-әngimelerdi kóp estip, Abay әnderin ýirengen. Abaydyng nemeresi Úly Otan soghysy jyldarynda qazaq radiosynda qyzmet atqarghan.

Mәkenning oryndauyndaghy Abay әnderin 1930 jyly A.Júbanov notagha týsirgen.  «Óner» baspasynan 1986 jyly jaryq kórgen «Ayttym sәlem qalamqas» jinaghyna Abaydyng Mәken oryndap jazdyrghan 19 әni endi.

Qúzayyr Mekayylúly (1912-1945) – Abaydyng nemeresi. Sheshesi – Dәmejan. Qúzayyr bay túqymy retinde jer audarylyp, elden quylghan. Frunze (qazirgi Bishkek) qalasyna baryp panalap, qara júmys istegen. Sol jerden әskerge alynyp, 1945 jyly maydanda qaza bolghan.

Qalysher Mekayylúly (1921-1942) – Abaydyng nemeresi. Sheshesi Dәmejan. Qalysher ge bay túqymy degen aiyp taghylyp, jer audarylghan. Frunze (Bishkek ) qalasynan әskerge attanyp, Otan soghysynda 1942 jyly qaytys bolghan.

Jebrәiil balasy:

Alpash Jebrәiil (1922-1990) – Abaydyng balasy Turaghúldyng nemeresi. Óz әkesi Jebrәiil, Abaydyng inisi Ospannyng atyna jazylghan. Úly Otan soghysyna qatysyp, mýgedek bolyp oralghan. Almaty qalasynda túryp, 1990 jyly dýnie salghan.

Izkәiil balasy:

Toqtash Izkәiilúly (1924-1943) – Abaydyng nemeresi. Ol dombyrada, garmonida oinap, Abay әnderin aitqan. 1934 jyly mausymda Býkilqazaqstan halyq ónerpazdarynyng I-shi sletine qatysqan. Toqtash Otan soghysyna qatysyp, 1943 jyly qaza bolghan.

Árhәm ózi de jas shaghynan Abaydy kórip, aqynnyng nemere balalarynyng birindey bolyp ósken adam. Abay dýniyeden qaytqan jyly Árhәm 19 jastaghy jigit bolatyn. Sondyqtan úly aqyn atasyn ózi kórgen-bilgeni bar, keyin әkesi Kәkitaydan estip qúlaghyna qúighany, kóniline toqyghany bar. Árhәm Abay turaly tarihy qúndy maghlúmat, mol derek qaldyryp ketti, Árhәm әkesi qaytys bolghan jyly (1915) 30 jasta edi. 1963 jyly 78 jasynan dýniyeden ótti. Q.Múhamedhanov 2-tom, 325 bet.

Múrajay qorynda saqtalghan qúndy jәdigerlerding biri bolyp tabylatyn úly aqynnyng óz zamanynda týsken suretteri. Onyng bireui 1896 jyly Semey qalasynda balalary Aqylbay jәne Turaghúlmen týsken sureti. Al ekinshisi - 1903 jyly týsken  Abaydyng otbasymen suret.

Qazaq dalasyndaghy aqyl-oydyng shamshyraghy atanghan Abaydyng artynda qalghan úrpaqtary da osal emes. Olar әke isin odan әri jalghastyrdy, sonyng jolyn ústady. Patsha túsynda da, kenes ókimeti kezinde de últtyng ziyalylaryn jappay jazalau, bas erkin shekteu, atyp, jer audaru sayasaty memlekettik basty sharagha ainaldy. Sonday auyr da qasiretti Abay úrpaqtary da kórdi.

Úly aqynnyng úrpaqtary patshalyq, sodan keyin kenestik jazalau sayasatynyng qúrbany boldy. Qughyndau men jer audaryludyng nәtiyjesinde olar taghdyrdyng tәlkeginen san-saqqa bytyrap, әr jerdegi balalar ýii men jataqtarda ómir sýrgen Abay shóbereleri birin-biri jaqyn tanymastan Úly Otan soghysyna attanady. (10 úl, 1 qyz) maydangha qatysyp, ekeui aman keldi. Olar Alpash Jebirayúly men Ishaghy Jaghypar qyzy aman kelgen.

Jyl ótken sayyn úly aqynnyng úrpaghynyng qatary siyredi, qazirgi tanda Abaydyng eki әielinen taraghan 10 balasynan qalghany besinshi úrpaghy Aydar, odan Daniyar onyng balalary Dana, Kamila, Meruert. Ernesting úly Aydos.

Abay úrpaqtary úly aqynnyng úrpaghy bolghanyn maqtanyshpen aitady. Abay múrajayy úiymdastyrghan aqyn mereytoyyna aqyn  úrpaqtary arnayy kelip, Abaydyng múralary turaly este qalghandaryn nasihattauda enbekteri orasan zor.

Últ ruhynyng jebeushisi atanghan Úly aqyn Abaydyng ómirde bar  úrpaqtary aman bolyp el tәuelsizdigin nyqtaugha qyzmet ete bersin demekpin.

Abay - halqymyzdyng maqtanyshy ghana emes, últtyq iydeologiyamyz. Úly aqynnyng ólmes múrasyn, úrpaqtaryn tanytu ghúmyrlyq paryzymyz.

Ómirbekova N.S.

Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik

tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayy

Paydalanylghan әdebiyetter:

1.«Abay» ensiklopediyasy. –Almaty. «Atamúra», 1995

2. Múhamedhanov Q. Abay múragerleri .- Almaty, 1996

3. Ysqaqov Á. «Abaydyng ýrim-bútaqtary. Múrajay qory

 KP-31/1, KP-31/2

4. Beysenbaev M. Abay jәne onyng zamany. – Almaty: «Jazushy», 1988

5. Qúnanbaev T. Ákem Abay turaly. – Almaty, «Ana tili», 1993

6. Júrtbay T. «Kýiesin, jýrek sýiesin...» - Almaty «Qaynar» 2009

8. Abay turaly estelikter. Abay múrajayynyng kitaphanasynan. –Semey, 2010

9. Ysqaqova M. «Úly Abaygha adaldyq» - Semey pechat, 2010

10. Bayghaliyev B. Abay ómirbayany arhiv derekterinde. – Almaty: «Arys», 2001


 

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406