QAZAQ HANDYGhYNYNG NEGIZIN QALAGhAN ÓZBEKÚLY JÁNIBEK PE?
Bastaldy!.. Qazaq múndaydy «Jer astynan jik shyqty» deydi. Jik emey ne? Bastaghan basqa emes, elimizding bas gazeti – «Egemen Qazaqstannyn» ózi.
Ne bop qaldy dersiz? Endeshe, tyndanyz!..
Sizden jasyryp qaytem, óz basym «Egemennin» túraqty oqyrmanymyn dep maqtana almaymyn. Sondyqtan búl «bәigenin» qashan bastalghanyn naqty aita almaymyn. Mening kózime býgin ilindi...
Kórshi kabiynette otyratyn qyzmettes agham (aytuly akademikterding biri. Aty-jónin aitpay-aq qoyayyn!..): «Túreke, búl ózi ne bop ketti? Elbasymyz bastap, qalghanymyz qostap «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn» toylaymyz dep jýrgende mynalar ne deydi?! Sen osyghan jaqynsyng ghoy, oqyp kórshi!» - dep qolyndaghy gazetin ústatty.
«Egemen Qazaqstan» gazetining 6 tamyz, 2015 jylghy 148-nómiri. Besinshi bet. «Qazaq handyghyna 550 jyl» degen aidarmen betti týgel derlik alyp, «Áz Jәnibek han: anyz ben aqiqat» atty maqala basylypty. Avtory – tarih ghylymdarynyng kandidaty Janabek Jaqsyghaliyev.
Sóz basynda egemendikter «Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ótken jyldyng tamyljyghan tamyz aiynyng sonynda qazaq ýshin qasiyetti de qútty meken Úlytauda últ tarihy haqynda terennen tolghanyp, kópshilikting kókeyinde jýrgen kýpti oilardy dóp basatyn salihaly súhbatynda 2015 jyly Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap ótetinimizdi atap aitqan edi. Sóitip, otandyq tarihshy-ghalymdardyng aldyna jana mindetter jýktedi...
...Tarih әdildikti izdeydi, búrmalaugha jol berilse – ol tarih boludan qalady. Osy rette elimizding bas gazeti «Egemende» kóterilgen mәseleni janasha kózqaraspen saralaugha talpynys jasaghan shaghyn zertteuimizdi júrtqa úsynyp otyrmyz» - dep kirispe beripti.
Jasyratyny joq, maqala jalpy – qyzyqty derekteri men ózindik izdenisteri bar jap-jaqsy maqala. Biraq janalyq emes. Birqatar tarihshylar men zertteushilerding tizimin keltirip, búny avtordyng ózi de moyyndaydy. Kóldey maqaladan kónilge týigenimiz – bizding «...osyghan deyin Áz Jәnibek dep jýrgen hanymyz Qazaq handyghynyng negizin qalaghan Baraqúly Jәnibek emes, Altyn Orda hany Ózbekúly Jәnibek eken... Búdan Qazaq handyghynyng negizin salghan әigili Jәnibek hannyng mәrtebesi men bedelining esh tómendemesi haq» (avtordyng óz sózi). Dúrys! Kelistik...
Jaraydy, Qazaq handyghynyng negizin qalaghan Áz Jәnibek emes, «jәy Jәnibek-aq» bola qoysyn!..
Avtorgha aitar eshqanday dauym joq!.. Sonda deymin-au, býkil el bop memlekettik dengeyde atap ótkeli otyrghan aituly shara әupirimmen jana bastalghan kezde jerden jeti qoyan tapqanday bop, júrtty ala tayday býldirip bir bet maqala bergendegi egemendikterding maqsaty ne? Týsinbeymin...
Onsyz da «Jenisting 70 jyldyghy» men «Assambleyanyng 20 jyldyq» toyynan týgimiz qalmay aqjiligimiz shyghyp, «A, Qúdaylap!» zorgha jetkende búlary qalay?!
Aytpaqshy, qos toydy qatar atqaryp qyrylyp qala jazdaghanda syr aldyrmaghan sabazdar kezek «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna» kelgende túralay bastady. Biri alaqan jayyp, el-júrttan jylu súraudy bastasa, ekinshisi 20 seriyalyq filimning qysqarta-qysqarta qanqasyn qaldyrdy. Qysqasy, ne kerek, jetim qyzdyng toyynday ghyp, bastalmay jatyp-aq júlym-júlymyn shyghardy.
Endigimiz – mynau!.. Jetpegeni osy edi. Jarysqa endi «Egemen» aralasty... Búl ne? «Sabotaj» ba?! Álde qazaq toy toylaudyng ornyna qyryq pyshaq bop bir-birimen qyrqysyp jatsyn dep әdeyi istelgen әreket pe? Múrat ne?..
Eldigimiz qayda? Elding egesi qayda?! «Áy, aghayyndar, memlekettik dengeyde ótkizilip jatqan is-shara, búra tartpay bir auyzdy bolayyq!» - dep aqyl aitar bir adam tabylmay ma?! Búl qanday bassyzdyq? Búl qanday pikirtalas?! Álde biyldan keyin ómir joq pa?..
Qazaq – kónbis, kenpeyil, darhan halyq. Biraq bar nәrsening shegi bolady. Senim de sarqylyp, tózim de týgesiledi!.. Sondyqtan, batyrlar, shekten shyqpayyq!..
P/S. ...Qúldan da bir sóz!..
Qúrmetti әriptester! Qolyna qalam ústaghan barsha qazaq ziyalylary!.. Siz ben bizding sózimizdi tyndap jatqan tiri pende joq. Endeshe, bәrin solargha-aq bereyik!..
Ózderi toylasyn. Bizsiz!.. Esesine, erteng arymyz taza bolady.
«Egemen» dúrys aitady... «Tarih әdildikti izdeydi, búrmalaugha jol berilse, onda ol tarih boludan qalady».
Ózderi ótkizsin. Bizsiz!..
Al biz sózimizdi sosyn aitamyz!..
Túrmaghanbet Kenjebaev
aqyn, Qazaqstan Jazushylar jәne
Jurnalister Odaghynyng mýshesi.
8 tamyz, 2015 jyl. Astana.
Abai.kz