Jazdyng songhy aiy kýntizbeni attaghan 2015 jyldyng 1 tamyzy kýngi júmys sonyna qaray talapkerler tarapynan memlekettik bilim grantyna ótinish jazu kezeni ayaqtaldy. Osylaysha memleket esebinen tegin oqu mýmkindigin paydalanugha arnalghan alaman bәigening alghashqy belesi mәre syzyghyna jetti. Búl kezende talapkerler qalaghan joghary oqu oryndary men bilim iygeretin mamandyqtaryn tandaghan bolatyn. Ár ýmitkerge últtyq birynghay testileu kezinde tandaghan 4-pәnining baghytyna qaray respublikanyng kez kelgen joghary oqu ornynyng 4 mamandyghyna  «aydar taghu» mýmkindigi berildi. Bәige nәtiyjesi, Bilim jәne ghylym ministrligining habarlauynsha, 7 tamyzdan keyin  belgili bola bastaydy. Ázirge, «bap shaba ma, baq shaba ma?» degen alang kónildi sabyrlyqqa shaqyryp, ótken joldy oy «dýrbisimen» sholyp shyghugha mýmkinshilik bar...

Biylghy bilim bәigesine «jýlde» retinde  salynghan 32000-nan astam grantty ýmitkerler arasynda bóluding ózindik ereksheligi bar. Ol erekshelik «Serpin-2050» әleumettik jobasyna bólingen 5000 grantqa baylanysty tuyndady.  Óitkeni atalghan bilim granttaryna tek ontýstik pen batystaghy  bes oblystyn, atap aitqanda, Almaty, Jambyl, Ontýstik Qazaqstan, Qyzylorda, Manghystau ónirlerining talapkerleri ghana ýmitker. Jobanyng basty maqsaty –  respublika kóleminde oryn alyp otyrghan demografiyalyq auytqudy jәne enbek resurstaryn tiyimdi retteudi jolgha qoiy. Basqasha aitsaq, demografiyalyq ósimi joghary ontýstik pen keybir batys aimaqtyng jastary ýshin elimizding shyghys, soltýstik jәne batys (Atyrau, Aqtóbe, Oral) ónirlerinde memleket esebinen tegin bilim alu mýmkindigi aiqara ashylyp otyr.

Ádette, demografiyalyq ósimning әleueti balanyng tuu jәne enbek jasyna jaramdy jastardyng sany siyaqty indikatorlarmen ólshenedi, baghamdalady. Osy orayda, oqyrmandar nazaryna elimizdegi 14 oblystyng mektep bitirushilerinin, yaghny kәmeletke tolghan, elimizding ekonomikasynyng artuyna naqty ýles qosa alatyn jastardyng jalpy sanyn kóldeneng tartqymyz keledi. Mәlimet  Últtyq birynghay testileu ortalyghynyng saytynan alyndy.

2015 jylghy  ÚBT-gha qatysqan mektep bitirushilerding arasynda eng kóbi Ontýstik Qazaqstan oblysynan - 18652 oqushy, eng azy Soltýstik Qazaqstan oblysynan - 2410 oqushy. Bayqap otyrghanymyzday, aiyrmashylyq – jer men kóktey, jeti ese. Al jalpy, búl kórsetkishterden ontýstik ónirde demografiya joghary ekenin, al kerisinshe ol soltýstik pen keybir batys oblystarda tómen jaghdayda ekenin aiqyn angharugha bolady. Osy orayda, Elbasy N. Nazarbaevtyng «Mәngilik el» iydeyasyn jýzege asyru maqsatynda byltyrdan beri jýrgizilip jatqan «Serpin-2050» әleumettik jobasy der kezinde qolgha alynghan ýlken memlekettik manyzy bar baghdarlama ekenine anyq kóz jetkize alamyz. 

            Endigi kezekte ontýstik ónirlerden JOO-nyng granttary bayqauyna qatysugha mýmkindik beretin 50 balldan joghary kórsetkishterge qol jetkizgen oqushylar sany men olardyng arasynan «Serpin-2050» jobasyna qansha ótinish týskenine kónil bóleyik. Atalghan aimaqtardan, últtyq testileu ortalyghynyng aqparaty boyynsha, ÚBT-da 50 balldan joghary kórsetkishterge qol jetkizgen oqushylar sany (kolledjderdi bitirushiler sany esepke alynbaghan) mynaday: OQO – 15744, Jambyl oblysy – 5498, Qyzylorda oblysy – 4122.

Al sol «mýmkindigi bar» talapkerlerding qanshasy «Serpin-2050» jobasyna qatysqan? «Á» degennen oqyrmangha eskerte keteyik, búl rette tilge tiyek etiletin sandar - internet kózderinen alynghan mәlimetter. Sonymen, internettegi aqparattar boyynsha, talapkerler tarapynan jobagha Jambyl oblysynan - 2380, OQO-dan - 6000 astam, Qyzylorda oblysynan - 3000 juyq ótinishter týsken (ókinishke qaray, ózge eki oblysqa-Almaty men Manghystaugha qatysty qolymyzda mәlimet joq).

 «Serpinge» ýmitkerler qay ónir men qanday JOO-lardy tandady? Jalpy, oqyrmandardyng esine salyp keteyik, «Serpin» jobasynda ontýstiktegi, jogharyda atalghan, bes oblys - jiberushi, shyghys, soltýstik jәne batys ónirdegi 8 oblystyng 19 joghary oqu orny - qabyldaushy jaq. Olargha 150 men 450 aralyghynda bilim granttary bólingen. Shaghyn saraptamamyzda jobagha qatysushy JOO-ny týgel taldap shyghu mýmkindigi bolmaytyndyqtan,  ýmitker talapkerlerding ótinishteri boyynsha alghashqy «altylyqta» túrghan oqu oryndaryn ghana tilke tiyek etemiz.

«Serpin-2050» jobasy shenberinde bólingen granttargha eng kóp ótinish berilgen (1000-nan joghary)  alty JOO qataryna myna oqu oryndary kiredi (Eskertu: saraptama  2015 j. 28 shildesindegi aqparat negizinde jasalghandyqtan 100% naqty, dәlme-dәl aqparat dep qaraugha bolmaydy):

1. Sh.Uәlihanov atyndaghy Kókshetau memlekettik uniyversiyteti (KókMU);
2. E.Buketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiyteti (QarMU);
3. Pavlodar memlekettik pedagogikalyq instituty (PMPIY);
4. A.Júbanov atyndaghy Aqtóbe aimaqtyq memlekettik uniyversiyteti (AqtMU);
5. A.Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiyteti (QosMU);
6. M.Ótemisov atyndaghy Batys Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti (BQMU).

Saraptama salmaqty shyghu ýshin sandardy sóileteyik. Ol ýshin oqyrmandy myna «Alghashqy altylyq »diagrammasyna kóz salugha shaqyramyz:

            Búl baghandargha «jan bitiretin» bolsaq, ol mynaday kórinis tabady: Kókshetau uniyversiytetine 395 grant bólinse, ótinishter sany – 2536; Qaraghandy memlekettik uniyversiytetine - 220 grant, ótinishter sany - 2030; Pavlodar memlekettik pedagogikalyq institutynyng grant sany – 175, berilgen ótinishter – 1351; Aqtóbe aimaqtyq memlekettik uniyversiytetinde – 135 grant, týsken ótinishter - 1303; Qostanay memlekettik uniyversiyetine bólingen granttar – 450, qabyldanghan ótinishter – 1191; M.Ótemisov atyndaghy Batys Qazaqstan uniyversiytetinde – 190 grant, tirkelgen ótinishter sany – 1122. Búl tústa bir talapkerding 4 týrli mamandyqqa ótinish bere alatyndyghyn taghy da eske salghymyz keledi.

«Serpindikter» qalauyna kóp ilingen atalghan «altylyqtyn» ishinde tórt JOO - Kókshetau, Qaraghandy, Aqtóbe, Batys Qazaqstan uniyversiytetteri ontýstik jastary men ata-analary ýshin jol jenildigining onaylyghyna baylanysty qalanghan, tandalghan syndy. Sebebi ol oqu oryndary temirjol boyyndaghy qalalarda oryn tepken. Aytalyq, Aqtóbe men Oral qalalary Almaty–Mәskeu baghytyndaghy, al Qaraghandy, Kókshetau ontýstikten Astana baghytyna qaray jýretin magistraldy temirjoldyng boyynda ornalasqan.  Búl – bir.

Ekinshiden, jol qashyqtyghy men auys-týiis bop baratyn qiynshylyq taghy bar. Demek, talapkerler ýshin transporttyq qarym-qatynas mýmkinshiligining moldyghy, ynghaylylyghy manyzdy. Osy tústa  keng baytaq Qazaqstannyng ishki aimaqtaryn ózara әue, temirjol, kólik joldary arqyly baylanystyrudy kózdeytin Elbasynyng «Núrly jol» baghdarlamasynyng qanshalyqty manyzdy ekeni oigha oralady. Inshalla, baghdarlama jýzege assa, elimizding ontýstigi men soltýstigining arasy transporttyq joldar arqyly «jaqynday» týsedi dep ýmittenuge әbden bolady. 

Atalghan «altylyqtyn» ishinen ontýstikten tura keletin temirjol marshruty bolmasa da, «serpindikterdin» nazaryn ózine búrghan eki JOO-ny erekshe atap ótuge bolady. Olar – A.Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiyteti men Pavlodar memlekettik pedagogikalyq instituty.

Qostanay memlekettik uniyversiyteti ontýstik talapkerler tarapynan jol qashyqtyghy men qiynshylyghyna qatysty tuyndaytyn kýdik pen uayym kedergisine qaramastan, «Serpin-2050» jobasyna alghash ret qatysyp otyrsa da, biraz ýmitkerlerding nazaryn auylsharuashylyghy jәne ony óndeu, veterinariya, injenerlik-tehnikalyq mamandyqtargha audara bildi. «Núrly jol» baghdarlamasy negizinde elimizde jýrgizilip jatqan innovasiyalyq industriyalizasiyalau baghdarlamasyna mamandar dayarlaytyn 10 arqauly joghary oqu oryndarynyng qataryna qosylyp, ónirlik innovasiyalyq óndiris oryndaryna mamandar dayyndaugha belsene kirisip otyrghan atalmysh bilim ordasy ýshin búl – aitarlyqtay tabys. 

Al Pavlodar memlekettik pedagogikalyq instituty - «Serpinge» ekinshi jyl qatysyp otyrghan ýlgili oqu oryndarynyng biri. Institut jobagha qatysushy JOO-lar arasynda «Serpinge» jastardy tartu isinde eng joghary kórsetkishke iye. Biylghy bәigede oqu ornynyng «Serpin» jobasyndaghy bir bilim grantyna talapkerlerding 6 ótinishi «talasady». «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait - núry tasysyn» degendey, PMPY rektory N.Arshabekov mausym aiynda «Serpin-2050» әleumettik jobasy Ýilestiru kenesining tóraghasy M.Ábenov bastaghan ýgit-nasihat nauqany kezinde ontýstik ónirdi ózi aralap, oqu ornynda atqarylyp jatqan iygi isterdi júrtshylyqtyng nazaryna jetkizu ýshin edәuir materialdyq  kýsh te júmsap,  BAQ qúraldary, jýzdesu, kezdesu formattary arqyly nasihattyq júmystardy da sәtti jýrgize bildi. Oghan osy maqalanyng avtory - kuә.

Dәl osynday iygi kórinisti Sh.Uәlihanov atyndaghy Kókshetau memlekettik uniyversiytetining rektory A.Áljapparovqa da qatysty aitugha bolady. Rektorlardyng ózderi bas bolyp memlekettik manyzy bar sharuagha qatysty jýrgizgen júmystary atalghan oqu oryndaryna joba shenberinde eng ýzdik nәtiyjelerge qol jetkizuge iygi septigin tiygizdi dep sanaugha әbden bolady.

Sóz sonynda aitarymyz: «Serpin-2050» jobasyna qatysushy ontýstik talapkerleri ýshin «bap pen baq» qatar shabatyn sәtti kezeng tuyp túrghan sekildi. «Baqty» tәuelsiz elimizding irgesi berik, bolashaghy bayandy, tirligi tyndyrymdy boluyn kózdeytin joba maqsaty tuyndatsa, «bapty» ýmitkerding ÚBT-da jinaghan úpayy aiqyndaydy. Granttan dәme etken serpindik jastardyng ýkili ýmitteri bilim bәigesinen ozyp keluine tilektespiz!

Almasbek Ábsadyqov,

A.Baytúrsynov atyndaghy

Qostanay memlekettik uniyversiytetining

oqu jәne tәrbie júmystary jónindegi prorektory

Abai.kz