Ontýsitk Qazaqstan oblystyq klinikalyq auruhanada   beynekapsulalyq endoskopiyanyng tanystyrylymy ótti. Búl qúrylghynyng ereksheligi sol – asqazan, ishek qúrylysyn búrynghyday medisinalyq týtikshe – shlang jútpay-aq beynekapsula arqyly tolyq tekseruden ótkize alady.

Jalpy, medisinada óneshten bastap tik ishekke deyin asqazan qúrylysyn tolyq zertteytin búl tәsil 2001 jyldan bastap jýzege asa bastaghan kórinedi. Búghan deyin gastroskopiya jәne kolonoskopiya әdisteri arqyly ish qúrylysynyng belgili bir bóligin ghana tekseruden ótkizip kelgen.

Endigi jerde qolgha alynghan jana әdisting mәnisine kelsek, pasiyent kapsulany jútqannan keyin onyng ishindegi fotoqúrylghy asqazandaghy tamaq jýretin joldardyng bәrin suretke týsirip syrttaghy resiyverge jiberip otyrady. Kәdimgi dәrumen týrindegi kapsulany jútu pasiyentke esh qiyndyq tudyrmaydy. Sekundyna ýsh suret týsiretin beynekapsula aghzada 11 saghat tekseru-zertteu júmystaryn jýrgize alady. Búl kezende adam kýndelikti tirshiligin istep jýre beredi.

Zertteuden keyin dәriger arnayy baghdarlama arqyly beynekameradan týsken mәlimetterdi taldap, asqazandaghy kózge kórine bermeytin ózgeristerdi anyqtap, em-dom sharalaryn belgileydi.

Jalpy, múnday kapsuldyq endoskopiya gastroskopiyalyq әdister anyqtay almaytyn ishki qan ketu, ongiostaziya, krona sekildi basqa da qauipti jaghdaylardyng aldyn alady.

Búl turaly oblystyq klinikalyq auruhananyng shetelde biliktiligin arttyryp kelgen endoskopist dәrigeri Erkin Baqtybaev (surette) BAQ ókilderine jan-jaqty týsindirip berdi. Onyng aituynsha, dәriger zertteuding qorytyndysyn pasiyentting ótinishi boyynsha DVD diskige nemese fleshkige týsirip bere alady. Al, endi osy beynekapsula kópshilikke qoljetimdi me degen mәselege kelsek, bir rettik qoldanystaghy ontýstikkoreyalyq preparattyng baghasy 107 myng tenge túratyn kórinedi. Oghan qyzmet kórsetu qúnyn qossaq, «kópshilikke qoljetimdi» dep aitu qiyn. Búl kapsula ekinshi jaghynan medisinalyq qyzmet kórsetuding kepildi kóleminde tirkelgen dәrilerding tiziminde joq. Degenmen, búl oblysymyzdyng medisinasyndaghy eleng etkizer janalyq. Mamandar aldaghy uaqytta beynekapsulanyng kóp ret qoldanylatyn týri shyghatynyn aitady. Bәlkim, sol kezde baghasy týsetin shyghar.

Tanystyrylym kezinde osy preparat arqyly tekseruden ótken sayramdyq Dilimira Jamatova densaulyghynyng kóp jaqsaryp qalghanyn aityp, dәrigerlerge degen alghysyn jetkizdi.

Abay-aqparat