Úly Abaydyng 170 jyldyghyna oray Qazaqstanda túnghysh ret «Abaialemi.kz» ensiklopediyalyq onlayn portaly ashyldy.

6 tamyz kýni Semeyde Abaydyng 170 jyldyghyn merekeleu ayasynda aqynnyng ómiri men shygharmashylyghyna arnalghan www.abaialemi.kz ensiklopediyalyq onlayn portalynyng túsaukeser rәsimi ótti.

Memlekettik tildi damytu qory jasaghan portal Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng bastamasymen ózining «Jibek joly» beybitshilik syilyghyna alghan qarjysyna әzirlendi. Elbasy osy atalghan syilyqtyng bir bóligin әleumettik jobalardy jýzege asyru ýshin Qorgha bergen bolatyn. Sol jobalardyng biri www.abaialemi.kz portaly bolyp otyr.

Túsaukeser rәsimine qogham qayratkerleri, aqyn-jazushylar qauymy, týrkitanushylar, tarihshylar, ghalymdar, Abay shygharmalarynyng audarmashylary jәne alys-jaqyn shet elderden kelgen qonaqtar qatysty.

Osy saltanatty shara barysynda úly aqynnyng shygharmashylyghy men ómirindegi búghan deyin belgisiz bolyp kelgen jayttargha arnalyp Qordyng arnayy tapsyrysymen týsirilgen «Abaydyng úly júmbaghy» atty jana ruhani-aghartushylyq derekti filim kórsetildi.

www.abaialemi.kz onlayn portalynda úly Abay dәuiri, onyng izbasarlary turaly mәlimet, abaytanu enbekteri, zamandastarynyng estelikteri, Abaygha arnalghan shygharmalar, t.b. bar. Portalda týrli  aqparat kózderinen (kitaptar, gazet-jurnaldar, ghylymy basylymdar, derekti filimder, foto múraghattar, t.b) alynghan derekter ornalastyrylghan. Portaldaghy qazaq, latyn jәne arab tilderindegi aqparat mynaday bólimder boyynsha ornalasqan: Abaydyng ómirbayany, shygharmashylyghy, Abay әlem tilderinde, Abay ólenderi, Abay turaly estelikter, abaytanu, abaytanushy-ghalymdar, «Abay joly» epopeyasy, estelik jerler, Abay múrajayy, fotogalereya.

 Is shara sonynda Memlekettik tildi damytu qorynyng diyrektory Azat Shaueev atalghan portaldyng jas jetkinshekter, studentter, abaytanushy-ghalymdar, Abay shygharmalaryn ózge tilge audaryp jýrgen audarmashylar, Abaydyng ruhany múrasyna qyzyghushylyq bildirgen ghalamtor jýiesindegi barlyq paydalanushylar ýshin asa manyzdy ekenin atap ótti. «Bizding Qor qazirgi zaman mýmkinshilikterin paydalana otyryp, әlemning qay týkpirinen bolmasyn qazaqtyng jazba әdebiyetining negizin qalaghan túlgha turaly aqparat alugha tilek bildirgen adamnyng qajetti mәlimetti tabuyna mýmkindik beretin osynday túnghysh internet-portaldy iske qosyp otyr» - dedi ol.

Memlekettik tildi damytu qorynyng

baspasóz qyzmeti

Abay-aqparat