EKI "ÓTINISh", BIR KÝIIK. MEMLEKETTIK TILDEN KIM BIYIK?
Úighyr audandyq «Úrpaq paryzy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy - Janet Kerimqúlov
Almaty oblysy,
Úighyr audanynyng prokurory,
agha әdilet kenesshisi
Sh.S.Qútelov myrzagha
Sýmbe auylynyng túrghyny
J.S.Kerimqúlovtan
Ótinish
Mening sizge ótinish beru sebebim - óziniz de birge bolghan audan әkimdigining mәjilis zalynda 2015 jyldyng 24 shildesinde oryn alghan kiykiljinnen tuyp otyr.
Oqighanyng qalay óris alghany kóz aldynyzda bolghandyqtan, ony bayandap uaqyt almaghandy jón kórdim. Osyghan deyin audan әkimi Tohtasunov Alimjan Imtahunúlymen eshqanday renish, bir-birimizge, ókpe-naz bolmaghandyghyn eskertemin.
Meni qynjyltyp otyrghan myna mәseleler:
Ákim maghan mynanday aiyptar tanghanyn ózinizden bastap sol jiyngha qatysqan audan ziyalylarynyng bәri kuә:
1. «Ayaq astynan býirekten siraq shygharyp, úsaq-túiekten shu shygharasyn, ylghiy?»
- Sonda, Qazaqstanda «Mәngilik Eldi» múrat etken – Qazaq elinde Qazaqstannyng memlekettik-qazaq tilinde sóileudi talap etuim - úsaq-týiek mәsele me? Múny sol Qazaq elining bir audanynyng tizginin ústaghan әkimning aituyn qalay týsinemiz? Onda onyng sayasy ústanymy qanday bolghany?
- «Ylghiy» degenin qalay dәleldeydi?
2. Ákimdik kollegiyasynyng tóraghasy retinde nege meni ghana sózden toqtatyp, qosamjarlanyp, bastyrmalatyp, menimen birge jarysa sóilep, ózderining qighash pikirlerin bildirgen Z.Mamirov jәne S.Islamovtardy tejemegenin qalay týsinemiz?
3. «Sózdi toqtatpasanyz – zaldan shygharyp jiberemin» – degen qoqan-loqqysy sayasy qyzmetkerding әreketine say ma?
4. «Demenbaev birneshe ret jiyndargha Kerimqúlovty shaqyrugha bolmaydy dese de men shaqyrtyp edim, endi shaqyrtpaymyn» – deytindey, búl jiyn onyng ózining jeke basynyng toyy ma, nemese, asy ma?
5. «Jazatyn jerge jaza beriniz!» degeni qalay? Sonda men әigili aryzqoymyn ba? Olay bolsa, dәleldep bersin!
6. «Sening audan kóleminde qyzmet etetin jeti (7) qazaghyng qazaq tilin bilmeydi.Qúzyrly mekemege teksertip, olardy qyzmetten bosatamyn, sonda kóresin» - degeni qay sasqany?
Osy memlekettik qyzmetker – audan әkimining auzynan shyghatyn sóz be?
Búl-últ aralyq qatynasty qasaqana ushyqtyru dep týsinemin. Búl-ekstremistik pighyldargha jol beru, solardyng soyylyn soghu.
Audan әkiminin-memlekettik jәne sayasiy qyzmetkerdin osy audannyng oqu-aghartu, bilim salasynda 39 jyl júmys istegen, «Qazaq SSR-i aghartu isining ýzdigi» tósbelgisimen, «QR tәuelsizdigining 20 jyldyghy» merekelik medalimen marapattalghan, audandyq «Úrpaq paryzy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy - maghan dýiim júrttyng aldynda osynday qylyq kórsetkeni mening namysyma tiyip osyny jazugha mәjbýr etti.
Ótinishimnin aghymdaghy zannamagha sәikestigin zerdelep, әrbir punktine naqty, zandylyq túrghyda jauap beruinizdi ótinemin.
Ótinish iyesi: J.S.Kerimqúlov
25.07.2015 jyl
Almaty oblysy, Úighyr audanynyng әkimi - Alimjan Imtahunúly Tohtasunov
Almaty oblysynyng әkimi
A.Gh.Batalov myrzagha
Úighyr audany
Shonjy auyly
Appazov kóshesining №38 ýy túrghyny
J.S.Kerimqúlovtan
B/tel:8 701 581 77 75
8 771 450 79 77
Jeke kuәlik №014 644 203
JSN №550 106 301 157
Ótinish
Mening Sizge, ótinish jazu sebebim: 2015 jyldyng 24 shildesinde bolghan audan әkimdigining kollegiyalyq jiynynda oryn alghan myna oqighany tekserip, zandyq negizde baghasyn beruinizdi ótinemin.
Audan әkimdigining kollegiya mýsheleri, audan prokurory, selolyq okrug әkimderi, mektep diyrektorlarynyng orynbasarlary, audandyq mekeme basshylary, memlekettik emes úiymdar jetekshileri, t.b qatysqan jiynda audan әkimi Alimjan Imtahunúly qaralyp jatqan mәsele boyynsha orys tilinde anyqtama bergen audandyq ishki ister bólimi basshysynyng orynbasary IY.V.Kalmykovtan keyin Tasqarasu selolyq okrugining әkimi – Renat Merekeevti minbege shyghardy.
Ol sózin oryssha bastap edi,onysy auditoriyagha týsiniksizdeu bolghandyqtan kollegiya mýshesi-audan әkimining orynbasary D.M.Demenbaev «Qazaqsha-aq aitsanshy»- dedi. Osy kezde audan әkimi Tohtasunov Alimjan: «Auzynan nege qaghasyn? Oryssha aita bersin, men de arasynda oryssha sóileymin ghoy», - dedi.
Men «Qazaqsha sóilesin, qazaqsha bilmese bir jón. Ózi qazaq qoy», -dedim.
Ákim: «Osy siz ylghy úsaq-týiek, bolmashydan shu shygharyp jýresiz! «Kerimqúlovty jiyngha shaqyrmau kerek»- degen Demenbaevqa boy bermey men shaqyrtyp edim. Búdan bylay shaqyrtpaymyn. Kerek bolsa, qazir zaldan kuyp shyghamyn. Jazatyn jerinizge jaza beriniz. Audanda qyzmet atqaratyn sizding 7 (jeti) qazaghynyz qazaqsha bilmeydi, qúzyrly organdardan teksertu shaqyrtyp, olardy júmystan bosatamyn, sonda kóresin», -dedi.
Audandaghy 60 mynnan asa halyqtyng noqta aghasy, memlekettik biyik lauazym iyesi, sayasy qyzmetker – audan әkimining sanaly týrde Til turaly zanyn, QR-nyng memlekettik qyzmetshilerding ar-namys kodeksin belden basyp, dýiim júrttyng aldynda, 1992 jyldan «Qazaq SSR halyq aghartu isining ozyq qyzmetkeri» QR tәuelsizdigine 20 jyl merekelik medalimen marapattalghan, 2015 jyly QR-nyng Preziydentining alghysyn alghan, «Úrpaq paryzy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy – mening namysyma tiyip, moralidik, ruhany qysym kórsetkendikten sizding qúzyrynyzgha jýginuge mәjbýr bolyp otyrmyn.
Ótinish iyesi: J.S.Kerimqúlov
28.07.2015jyl
Abai.kz