Q. MÚHAMBETKÁRIM. ÝSh JÝZ ATAUY QAYDAN ShYQTY?
Qazaq handyghynyng ýsh territoriyalyq-әkimshilik aimaqqa, yaghny ýsh jýzge: Úly jýz - Aqarys, Orta jýz - Janarys, Kishi jýz - Bekarys bolyp bólinui san ghasyrlardan beri jalghasyp keledi:
1. «Jýz — orda, qazaq halqynyng ýsh rulyq-taypalyq birlestikterining ortaq atauy. Dәstýrli qazaq qoghamy ýsh jýzden túrady: Úly jýz, Orta jýz, Kishi jýz.
Úly jýz taypalary: 1. Saryýisin, 2. Shapyrashty, 3. Oshaqty, 4 Ysty, 5 Alban, 6 Suan, 7. Dulat, 8. Sirgeli, 9. Qanly, 10. Jalayyr, 11 Shanyshqyly.
Orta jýz taypalary: 1. Arghyn, 2. Nayman, 3. Qypshaq, 4. Qonyrat, 5. Kerey, 6. Uaq.
Kishi jýz taypalary: 1. Bayúly, 2. Álimúly, 3. Jetiru.
Dәstýrli qazaq qoghamy ýsh jýzden túrady: Úly jýz, Orta jýz jәne Kishi jýz. Jýzderding shyqqan uakyty, shyghu sebepteri, ishki mazmúny jóninde ghalymdardyng arasynda әli ortaq pikir joq. (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).
2. Osy ýshke bólinu ejelgi tarihshy Gerodottyng enbeginde de bar. Onyng aituynsha skifterding (qypshaq-qazaqtardyng M.Q.) atasy Targhytay 3 balasyna óz iyeligindegi jerlerdi bólip bergen.
3. «B.j.s. deyingi 2 ghasyrda húnderding jasaghan joryghynan keyin, saq (qazaq) taypalary mekendegen ónirde ýsh iri taypalyq odaq, ýisinderdin, qanlylardyng jәne alandardyng (alash) taypalyq odaqtary jaryqqa shyqty. Búl ónirlerde qalghan saq taypalary osy odaqtargha qatynasyp, solardyng atymen atalatyn boldy» («Qazaqtyng kóne tarihy». 58 bet).
4. 2 ghasyrdyng ekinshi jartysynda Sәnby tәnirqúty Tanshyqay óz memleketining qúrylymyn Módening ýlgisimen jasap, óz jerin ýshke bóldi: shyghys, orta jәne batys aimaqqa. Onyng әrqaysysyna el aghalaryn taghayyndady. Sәnbiylerding kim ekenin L. Gumilovtyng sózimen jalghastyrsaq «Sәnbiyler degenimiz mongholdar (Múnaldar M.Q.) edi, olar jeke tek retinde húndarmen birge jaraldy da, bir tolghaqtan payda boldy.... 155-181 jyldardyng arasynda talantty el kósemi Tanshyqaydyng túsynda qazirgi Mongholiyanyng jerin ózine qaratty jәne 177-jyly Úly dalany basyp alugha úmtylghan qytaydyng ýsh armiyasynyng tas-talqanyn shyghardy». (Túrsyn Júrtbaev. Dulygha 2. 23-24 better).
5. «Joryqta jýrip shynyqqan Rughila (Edil-Attilanyng әkesi) patsha ýsh aghayyndy edi. Aqtar men Mynzyq qos qanattaghy, ózi ortadaghy әskerdi basqardy». ...«Alman (german) taypalary da got, shyghys got, ontýstik got bolyp ýshke bólingen». ...«Týrik qaghanatynyng dәstýri boyynsha әsker ýshke bólinetin. Qos qanatqa tek han túqymynan taraghan hanzadalar әskerbasylyq etetin de, ortadaghy jasaq tikeley qaghannyng ózine baghynatyn». (T.Júrtbaev «Dulygha-2» 50. 151 better).
6. «...Shynghys, imperator, ontýstikke bet búrghan biyleushi», әsker men el basqarudy ýsh bólikke bóldi: eki «qanat» - ong qanaty, Bauyrshynyng basshylyghyndaghy Altaygha janasqan barynghar jәne sol jaq qanaty, «go-van» - «memleket knyazy» degen ataqty iyeldengen Múqalynyng basshylyghyndaghy shyghysynda Szini imperiyasymen janasqan jonghar. Ortalyq qaranyng – ýshinshi әsker tobynyng basshysy bolyp, Nayaa taghayyndaldy» (I.Esenberliyn. «Shynghyshan әlem silkindirushisi» 56 bet). «149. Shynghys han әmir etedi. «Qay jaqtan nendey bir jau kelui mýmkin. Mening toghyz sayytym ýshke bólinip jýrinder!» («Mongholdyng qúpiya shejiresi» 80 bet).
7. «Keyinirek Shynghyshannyng taq múrageri Joshy úlysy da, onyng ekinshi úly Berke hannyng kezinde ýsh ordagha bólinip, Altyn orda, Aq orda, Kók orda dep atalyp, Altyn ordanyng úly hany Berke hangha baghynyp túrghan. Ol jayly Shәkәrim Qúdayberdiúly bylay dep jazdy: «Shynghystyng ýlken balasy Joshyhan ólgen song onyng ornyna Batu Joshy balasy han boldy. Ony orystar Batyy deydi. Al laqap aty Sayyn han edi. Onyng orys júrtyn qaratyp alghany 1241 jyly. Batudan song inisi Býrge han boldy. Joshydan búryn Edil-Jayyqta qypshaq atanyp túrghan týrikter bar edi. Býrge han ýsh ordagha bólinip, Altyn orda, Aq orda, Kók orda – bәrining ýstinen Altyn ordadaghy Býrge han biylep túratyn. Aq ordagha Joshynyng Shiban degen balasy, ber jaqtaghy tamam kóshpeli el Kók orda atanyp, oghan Joshynyng Toqay Temir degen balasy han boldy. Bizding Ábilmansúr – Abylay han osy Toqay Temir nәsili.
Býrgehan músylman bolyp Berkehan atandy, oghan erip Toqay Temirde músylman boldy. Býrgening ornyna Toqay Temirding Manghu Temir degen balasy ýlken han bolyp, onyng inisi Tudamónke bolyp, odan song jogharydaghy Manghu Temirding balasy Toqtaghu boldy. Odan song Batudyng Meng Temir degen balasynyng Túrghúl degenining balasy Ózbek han boldy. Múnyng han bolghany 1301 jyly edi. Osy Ózbek han músylman bolyp, halqynda músylman qyldy. Sol músylmandyq búzylghan joq. «Din Ózbekten qaldy» degen maqal osylay tughan jәne sol hannyng atymen barsha Joshy lesi ózbek atandy.
Joshy ýlesining ýlken hany túratyn Altyn ordanyng orny osy kýngi Edil suynyng boyynda, Astrahan men Saratov arasyndaghy Tsarif degen qala edi. Noghaylar Saray dep atap, ony orystar Sariv dep ketti. Sol kezde de bizding qazaqtyng orny osy Saryarqada edi» («Qazaq shejiresi». 42-43 better).
8. Sh. Uәlihanovtyng pikiri boyynsha, "Altyn Orda memleketining ydyrauy kezinde qazaqtar ózderi kóship jýretin jerlerdegi óz qúqyqtaryn qamtamasyz etu ýshin osynday ýlken odaqtar qúrghan".
9. N.A.Aristovtyng oiynsha, "jýzderge birigu jonghar shapqynshylyghy kezinde shyqqan".
10. V. Bartolid: "Qazaq jýzderining payda boluyna geografiyalyq faktor әser etti, tabighiy-geografiyalyq jaghdaygha iykemdelu jәne aumaqtyq oqshaulanu jýzderding mәdeniy-sharuashylyq erekshelikterin qalyptastyrdy", — dep esepteydi.
11. M. P. Vyatkin V.V.Bartolidpen kelise otyryp: "Jýzderding qúryluyna tabighiy-geografiyalyq sebeptermen qatar sayasy oqighalar әser etti, jekelegen ordalar erekshe sayasy odaqtar retinde XVI ghasyrdyng ayaghynda qalyptasty", — deydi.
12. S. Amanjolov: "Qazaq eli, jeri ýsh jýzge mongholdargha deyingi kezende — X—XII ghasyrlarda bólindi", — dep esepteydi.
13. Shyghystanushy T. I. Súltanov jýzderding qúryluy jóninde naqty derekterding tapshylyghyn aita kelip: "XVI ghasyrdyng ekinshi jartysynda úlys jýiesi birtindep jýzderge auysqan", — degen boljam aitady.
14. Biraz zertteushiler qazaqtyng "jýz" degen sózin arabtyng "djuz" — bir nәrsening "basty bóligi", "tarmaq" degen sózimen sәikestendiredi.
15. Mahmýd ben Uәliyding 1634—1641 jyldarda jazylghan enbeginde: "Shaybany han ólgennen keyin onyng úly Bahadýr osy el men úlysqa basshylyq ete bastady... ol qystauy men jaylauy ýshin Aq Ordany tandap aldy, ol әri Yýz-Orda retinde de belgili", — deydi. Osy derekte kezdesetin yýz (jýz) sózin keybir zertteushiler qazaqtyng jýzimen tenestiredi.
16. M.S.Múqanovtyng payymdauynsha, qazaqtyng jýzderi etnoәleumettik aghzanyng joghary sanattarynyng biri. "Etnoәleumettik organizm" dep etnostyq, әleumettik, sharuashylyq, sayasy birlestikterdi týsinemiz, - deydi.
17. «HIH gh. birinshi jartysynda Manghystau qazaqtary ontýstik, ortalyq jәne soltýstik bolyp ýshke bólinip, bir sheti shyghysta Qarabúghazda, ekinshi sheti – Qaraqúm, Sam qúmdarynda, ontýstigi – Týpqaraghan shyghanaghy men Bozashy týbegine, soltýstigi, Taysoyghan qúmy, Ori, Jem, Saghyz, Oiyl ózenderimen shektelip jatqan keng ólkede mal jayymen kóship jýrdi» (Vostrov V.V., Muqanov M., Jogh. Kór.shygh., 248-254 better). Osy ýshke bólinu dәstýri Qazaqtyng qarashanyraghynyng iyesi Bayúldarynda sonau Man Atadan beri saqtalyp keledi desek artyq aitqandyq bolmaydy. Sebebi, kýni býginde de Bayúlynda «ýsh siyq» toby bar. Olar – Qydyrsiyq, Baqsiyq («baqytsiyq) jәne Súltansiyq. Edil, Jayyq, Manghystau ónirleri de «Ýsh qiyan» dep atalghan bir territoriyalyq aimaqqa kiredi.
Týsinikteme: Qiyat (Qiyan) Shynghyshan shyqqan rudyng aty.
18. Qazaqtyng ýsh jýzge bólinui tipti әriden bastalady. Ejelgi shejire-dastandardaghy qazaqty «ýsh ananyng balasy» deytinderi osy. Olar sonau Adam ata zamanynan beri men, sen jәne ol bolyp ýshke bólinip keledi.
«Qazaqtan Qyrghyz, Alau-dy,
Aytyp kelem aiyryp.
Bólingen taqta taraudy,
Alaudan - Alash, Manghybay
Estimegen el bar ma?
Búlardyng ataq-danqyn-ay.
Manghybaydan dýregen,
Alashtyng alty balasy-ay.
Qatar eken kólemi,
Mal men basy teng ósken.
Bir Alla bergen el edi.
Ýsh eneden tuyp dýredi.
Ýsh sheshemnen tughan son
Osy edi ghoy qazaqtyn
Ýsh jýz bolghan sebebi.
Agharys pen Janarys.
Kenjesi eken Bekarys.
Aqarystyng balasy:
Ýisin, Nayman – Úly jýz.
Janarystyng balasy:
Arghyn, Qypshaq – Orta jýz.
Bekarystyng balasy:
Alshyn, Kenshin – Kishi jýz.
Búl Qazaqtyng balasy
Ósip edi qatardan,
Atamyzdyng dalasy.
Edil, Jayyq – eki su.
Toghaylyq jatqan qalyng nu.
Meken etken salasy» (Núrym Shyrshyghúlúly (Aday-Qúdayke-Qosay-Sýiindik) «Ótken men aityp ketkendi, qútylayyn mindetten».
19. Áz әuliyening (Qazaqtyn) ýsh úrpaghy bar. Olar Úly jýz-Aqarys, Orta jýz-Janarys, Kishi jýz-Bekarys. «Búlar halyq arasynda «Úly jýz – Ýisin», «Orta jýz – Arghyn», Kishi jýz - Alshyn» dep te atala beredi» («Qazaq Sovet ensiklopediyasy» 4 tom, 1974, 531-b).
Búl tizimdi әli de kóptep jalghastyra beruge bolady. Biraq, Biz búl jolmen kete bersek, aqiqattyng «auylyna» eshqashan da jete almaymyz. Aqiqattyng «auylyna» adaspay jetuding jalghyz ghana joly bar. Ol «Sóz týbiri (óz týbi, yaghny sol ataudyng ózining atasy) men onyng qúramyn basshylyqqa alu.
Býtkil jer betindegi (gharyshpen qosa) barlyq ataular men úghymdar qazaqtyng Ana tilinde qoyylghan. Osy tilde barlyq ataulardyng әrbir dybysy (әribi), ýtiri men nýktesine deyin sóileydi. Ózge tilde әlem tarihynyng qúpiyalary ashylmaydy. Ony ashu ýshin arnayy kilt (kod) kerek. Ol kilt býgingi qazaqtyng Ana tili. Til men kiltting «Il (ilki)» degen bir týbirden bolatyny tek qana osyny bildiredi. Sóz týbiri janylyspaydy. Búl tilde Adam Ata men Aua Ana sóilegen. Jan, sóz, kóz Úly jaratushy Allanyng ózinen. Janyng sening denene demmen (auamen) kiredi, deneng óz mýmkinshiligin tauysqanda, denendi tastap shyghyp Aua anasyna qayta baryp qosylady, yaghny Alla saghan ózi bergen janyn ózi alady. Allanyng amanatyn kýnә (salmaq) jinamay, yaghny Ádilet pen Aqiqattan auytqymay dúrys orynday alsan, janyng újmaqtaghy (kóktegi) Allanyng újmaghyna qosylady, salmaq (kýnә) jinasan, jer astyndaghy dozaqqa barasyn. Kiyeli Kitaptardyng bәrinde Újmaq kók te, dozaq jeti qat jer astynda delingen.
Demek, Qazaqtyng ýsh jýzi Allataghala Adamzatty jaratqan bastau kezendegi Ýsh analyq tekti (Aua ana, Ot ana jәne Jer ana) jәne Ýsh Kókting izin, yaghny Ýsh Ógizdi: Kók aspan, Kók ósimdik (aghash) jәne Kók teniz (su) atauyn saqtap otyr.
Jogharyda kórsetilgenderden shyghatyn qorytyndy:
- Ýsh sany topan sugha qaryq bolatyn Núq payghambardyng ruy Qosaylardyng sandyq atauy. San demekshi, on sany Múnaldyng laqap aty, yaghny onyng sandyq atauy. Búl san Múnalgha deyingi barlyq atalardyn: birinshi buyn Adaydyng eki balasy Qúdayke men Kelimberdi, ekinshi buyn Tәzike (sóz týbiri Áz), ýshinshi Qosay (sóz týbiri Os, jer óz osinde ainalady), tórtinshi Qúnanorys (Rysqúl), besinshi Aqpan, altynshy Balyqshy (Shybyntay, Qypshaq), jetinshi Jemeney (Búzau), segizinshi Semit (Semitten Arab pen Ebrey taraydy), toghyzynshy Tobysh, onynshy Múnaldardyng jiyntyghyn qúraydy. Múnaldardyng Monghol dep atalyp jýrgenderining syry osy.
Ýsh - Qosay atamyzdyng laqap aty. Osy ýsh degen sóz týbirinen tuyndaytyn kýsh, kýshti degen úghymdar Adamzattyng bastapqy damu kezeninde osy Qosaylar zamanynda dýniyege kelgen. Qosay Adam (y) atagha ret sanymen sanaghanda ýshinshi buyn bolyp keledi.
Qosay – birikken sóz. Sóz týbiri Os (Osh) bolsa, Qos – eki, nemese egiz + Ay degen sózderden jasalghan Ýsh sanynyng atauyn beredi.
Qazaqtyng «Kýsh-quat» degen kiyeli sózining avtorlary: Kýshting avtory Qosay, Quattyng avtory aty aityp túrghanday Qu men Ad, yaghny Qúdayke ( Qu Aday әke) bolyp tabylady.
Eng alghashqy ot jaqqandar Qosaylar. Manghystaudyng qara oiynyng qaq tórindegi eng biyik taudyng Otpan (Ot man, Ot adam) atalatyn sebebi de osy. Kýni býginge deyingi ot jaghatyn qondyrghyny «oshaq» jәne «mosy» dep ataytynymyz, osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq.
Sebebi, alghashqy oshaqty da, mosyny da jasaghandar osy Qosaylar. Oshaq pen mosynyn sóz týbirlerining (Osh, Os) Qosay atanyng «azan shaqyryp» qoyghan esimimen birdey bolatyny osy. Qosay atamyz «oshaq» jәne «mosy» degen bir auyz sózben kýni býginge deyin «avtorlyq qúqyghyn» saqtap otyr.
Tórt amaldyng biri «qosu» Qosaylardyng laqap aty. Ekeuining de sóz týbirlerining birdey bolatyny osydan. Sóz týbiri janylyspaydy.
Qosaylargha «Agha balasy» dep asa qúrmet kórsetiletinining negizgi syry da osy. Tughan-tumalastaryn, inilerin janynyng jyluyn berip jәne ot jaghyp jylytsa, olar agha bolmaghanda kim bolady?! Janynda aghasy bar jan qor bolushy ma edi? Qosaydan joldasyng bolsa jolynnyng bolatyny da osy.
Allanyng haq ekendigin alghash tanyghan Músa (Moysey) payghambardyng da ruy osy. Ózderiniz kórip otyrghanday Músa payghambar esimining týbiri «Ús», búl óz kezeginde qústyng da sóz týbiri. Ýsh (san atauy), Ýs (ýsti, ýstingi), Úsh (aspangha úshu), Ús (ústyn), osy týbirden tuyndaytyn Qús bәri sinonim sózder bolyp tabylady.
Monghol taza qazaq sózi. Ol Múnaldyng laqap aty. Monghol – sóz týbiri «on», ary qaray ol, ghol (qol), ong qol, monghol bolyp shyghady. Birinshi túrghan «M» dybysy әrqashanda Adam Ata esimining songhy, Man Ata jәne Múnal Ata esimderining birinshi dybysyn beredi. Meninshe «On» men «Ol»-gha týsinik beruding ózi artyq. Al «Qol» degen sózding negizgi eki maghynasy bar. Birinshisi adamnyng qoly, ekinshisi qosyn (jasaq, әsker). Sonda Monghol sózi – Adam, Man, Múnal atalarymyzdyng ong isin (aqiqatyn) jalghastyrushy qosyny.
- Jýz – Núq payghambar elining aty. Ju jәne Ýz degen ejelgi ataly-balaly eki atamyzdyng (rudyn) esiminen qalghan. Sóz týbiri Ýz (úz, uz). Birinshi buyndaghy Ju – Adaydyng eki balasynyng ýlkeni Qúdayke (Qu Aday әke) atamyzdyng esim tobyna jatady. Mysaly, Au (1), Áu, Bu, Gu, Du, Eu, Ju (7), Zu, Qu(9), Nu, Ou, Ru, Su, Tu, Shu(15). Barlyghy qazaq әlippesining rettik sanymen berilgen 15 týbir, yaghny qazaqtyng әlippe dybystarynyng teng jartysyn (15/15) qúraydy. Basy Aua anamyzdyng týbiri Au-men bastalyp Shu-men ayaqtalyp otyr. Ózderiniz kórip otyrghanday, Qu (Qu Aday, Quman) atamyzdyng esimi tolyp, tolysqandy bildiretin toghyzynshy úrpaq. Al, «Ju» bólinbeytin jetinshi úrpaq, yaghny búl jerde de Búzau-Jemeneylerding sandyq (rettik) atauyn berip túr. Jeti sany Arab pen Evreylerding atalary semitterding aghasy Búzau-Jemeneylerding laqap aty. Núq payghambardyng kemesi toqtaghan taudyng Judy dep atalatynynyng syry osy.
Ekinshi buyndaghy Ýz (Úz) týbir sózi – Aday-Kelimberdi-Búzau (Jemeney) atamyzdyng týp esimi. Búl Aday atanyng jetinshi buyny Búzau atamyzdyng sóz týbiri, yaghny Aytumys pen Jemeneyding әkesining aty.
Jýz sandyq atau. Jýz sany Búzau-Jemeney atamyzdyng laqap aty.
Jýz – kelbet (adamnyn, eldin, memleketting bet-jýzi).
Jýz – qylyshtyn, pyshaqtyng jýzi. Sebebi, qylyshtyng da, pyshaqtyng da avtory Búzaudyng Aytumysynan taraytyn Shylym atamyz. Shylym men qylyshtyng «yl» degen bir týbirden bolatyny osydan. Aday ata shejiresindegi, qyz alyp, qyz berisuge tyiym salynghan, tuystyghy bólinbeytin, jeti atalyq jýiening bastau alghan jeri, jetinshi úrpaq, qazaqtyng qasiyetti jeti sanynyng avtory Búzau Jemeneyler. Olardyng adamy qasiyeti qylshyldaghan qylyshtyng jýzindey ótkir (bilimdi) boldy.
- Keme (Núqtyn) toqtaytyn tauymyzdyng Judy atalatynynyng syry osy. Ol taudyng qazirgi atauy Qazyghúrt, yaghny Qazyq júrt. Qazyq qazaqtyng kóptegen balama attarynyng ishindegi eng negizgilerining biri. Sebebi, basqa júrttardyng bәri keledi, ketedi. Al, Qazyq júrt ornynan eshqashan qozghalmaydy. Aspandaghy Temirqazyq júldyzy da solay. Ol da, qaqqan qazyq siyaqty, mәngi baghyt-baghdar berip, jol siltep túra beredi. Al, alghashqy kemening (em, emdeu, emhana, emil, emen, emle, temir, IYemen t.t.) avtory Jemeneyler (Búzaular).
- Judy – sóz týbiri (óz týbi, yaghny sózding atasy) Húd, Ju jәne Úd (Húd) degen eki birikken sózden, yaghny ejelgi eki atamyzdyng atynan túrady. Búl jerde Ju balasy, Húd (Ad) qauymy atasy. Sebebi, «Y» dybysy «IY», «Y», «I» jәne «N» dybystary siyaqty kez-kelgen esim sózding sonyna jalghansa balasy, úrpaghy degen maghyna beredi. Mysaly, Toqtamys Jary, Bektemis Jary, Ákim Tarazy, Túnghyshbay Ál Tarazy, Qúsayyn Sherazy t.t. bolyp kete beredi. Ju elining maly týgel sugha ketip qyrylghandyqtan olar Jútqa úshyrady. Qazaqtyng «jút» degen sózi solardan qaldy.
Ju (Jýz, Júrt, Judy) elining tegi kim ekendigine Qúran ayattary aiqyn jauap beredi. «...Sonday-aq, Ad eline bauyrlary Húd (jiberdik)» (Qúran Kәrim. «Al-Haqqa sýresi». 65 ayat).
- Júrt – Ju, Úr degen eki birikken sózden jәne «T» dybysynan túrady. Ju eli atauynyn
maghynasyn jogharyda aittyq, al Úr (Ýr) – Túran men Týrikting týp atauy. «T» dybysy (tanbasy) әrqashanda tolyp-tolysqandy, yaghny kez kelgen úghymnyn eng jogharghy shegine jetkenin bildiredi. Mysaly, últ (úl ósip-ónip, kóbeyip últqa ainalyp túr), jút (Ju elining malynan eshtene qalmaghan), sýt (sudyng agharghan eng sapaly týri), órt (bәri janyp ketti), jylt (kórindi de joq boldy) t. t. bolyp kete beredi. Er jigitting ýsh júrty bar. Olar: óz júrty, naghashy júrty jәne qayyn júrty.
- Al, ýshke bólinetinine kelsek, búl bayaghy Núq payghambar atamyzdyng ýsh jaqqa jiberetin ýsh balasynyng Qam (Ýndi), Sam (Iran, Arabiya), Iafes (Edil men Jayyq sulary arasy)) eli bolyp tabylady. Atamyzdyng óz eli Qazyq júrtta qaldy. Olar sol qazyq júrtta kýni býginde de otyr. Olardyng jaz jaylauy Saryarqa, qys qystauy Manqystau boldy. Bәrining shyqqan jeri (bastauy) býgingi qazaq dalasy. Basynda olar myndaghan jyldar boyy Az (Qaz), Azaq (Qazaq), Azan (Qazan), Azar (Qazar), Azyq (Qazyq), Qazyqjúrt dep atalghan bir memleketting (qaghanattyn) qúramynda ghúmyr keshti.
- Jujan Qaghanaty – 5 ghasyrda qazirgi Soltýstik Mongholiyada qúrylghan kóshpeli memleket (402 – 552). Úly Ghún (Kýn) taypalarynyng úrpaqtary. Jujan Qaghanaty Ýlken Hingaydyng shyghys, batys bauraylaryn, Qlening jogharghy aghysy men Jonghariyany, Selenganyng jogharghy aghysyn, He-si, Gaochan aimaqtaryn qamtyghan ýlken territoriyany alyp jatty. Olar kóshpeli mal sharuashylyghymen ainalysqan. Altynshy ghasyrda Jujan qaghanaty ydyrap, olardyng ornyna Alshyn (Týrik) qaghanaty qúryldy. Al, Jujandardyng bir bóligi Kaspiyding arghy betine qonys audarady. Europa tarihshylarynyng derekterinde olar “avarlar” dep atalyp, Dunay men Soltýstik Kavkazdy qonystanady. H1H ghasyrdyng basynda Orys otarshylaryna qarsy Kapqaz (Daghystan men Sheshen) halyqtarynyng 25 jyl boyy jan ayamay kýresin úiymdastyrghan ataqty Shamil imam osy Avar halqynyng úrpaghy bolatyn. Býgingi әigili tarihshy Múrat Adjiyde osy halyqtan. Olardyng qazaq arasynda, yaghny qarashanyraqta qalghandary Janarys dep atalyp, býgingi qazaqtyng orta jýzin qúrap otyr.
Týsinikteme: Avar qazaqtyng «auar», yaghny «auyp qonghan el» degen maghyna beredi. Qazirgi Aughanstan eli atauynyng da shyqqan tegi osy, «Auyp qonghan el» degen maghyna beredi.
Jujandardyng eng qatty kýsheygen kezeni Udy qaghan túsynda bolghan. Mine ejelgi shejirelerde aitylatyn Judy tauy atauynyng shyghu tegi.
- Judy, Jýz, Jujan, Júrt, Jút bәrining bir týbirden bolatyny osydan. Eske ústa! Qazaqta sóz týbiri (óz týbi), yaghny sózding atasy jәne onyng qúramy eshqashan janylysyp kórgen emes.
Qazirgi adam sany 7 000 000 000-tan asty delinip jýrgen býkil әlem elderi óz bastauyn Atam Qazaqtyng Úly dalasynyng Qazyghúrt tauynan alady. Qazyghúrttyng tolyq maghynasy Qazyq júrt. Qazaqtyng kóp dybysty barlyq sózi birikken sózderden túrady. Atam Qazaqtyng sóz jasau qaghidasy boyynsha eki sózden bir sóz qúralghanda dybys ýndestigine sәikes, aldynghy sózding songhy dybysy, nemese ekinshi sózding birinshi dybysy týsip qalyp otyrady. Mysaly: Atamnyng júrty – Atajúrt, Ay auyly – Ayly, Alyp by – Álippe, bastau alghan – bastalghan, joq bolghan – joghalghan, tauyp alghan – tabylghan, By Aday – biday (avtorlyq qúqyq saqtalyp túr), Balyqshy Saq Ghún (Kýn) – Balasaghún, Dombyra jasaushylar auly – Dombauyl, Qaz bir (pir) – qazir, Han auyly – qanly, Qu Aday әke – Qúdayke, Qaza Adam – qadam, Qyryq oghyz – Qyrghyz, Qoja Ahmet – Qojahmet, Han agha – Qangha, Noghaylar auyly – Noghayly, Ýstingi júrt – Ýstirt, Tory at (Taurat) – Torat, Ot Man (Otpan) – Otan, Man әke – Meke (arabiyadaghy qala), Jeti ru – Jetru, Týrik Man – Túran, Jary búlaq – Jarbúlaq, Jary kent – Jarkent, Jary qala – Jarqala, Jary tas – Jartas, Jary qúm – Jarqúm, Jary su – Jarsu, Jary mys – Jarmysh, Man jәne Ana – Man ata, Mandardyng kenti – Mankent, Mandardyng qystauy – Manghystau t.t. bolyp kete beredi. Búl daugha da, kýmәngha da jatpaydy.
Abai.kz