Býginde medisinalyq qyzmet kórsetuge kónili tolmaytyn adamdar kýn sanap kóbeyip keledi. «Dәrigerlerding nemqúraylylyghynan jarqynymnan, balamnan aiyryldym» dep jylap-enirep jýrgenderdi búqaralyq aqparat qúraldarynan jii kóretin boldyq. Auruhanagha bara qalsaq, úshy-qiyry joq kezekte túramyz. Úzyn-sonar kezekte túryp jýikesi júqarghan, auruyna auru jamap, auruhanadan auruhanagha sabylghan júrttyng gói-góiin údayy estiymiz. Qúlaghymyz da ýirenip ketken. «IYe, sol ghoy barlyq jerde, Qúday aurudan aman qylsyn, dәrigerlerge kýnindi qaratpasyn» dep tilep otyramyz. Medisinalyq qyzmetke halyqtyng senimi azayyp ketti. Onyng sebebi nede?

Ózge emes, ózimizden bastayyq. Songhy ýsh-tórt ay boyy kózim jasauray beretin boldy. Jasauraghany eshtene emes, ong kózim men múrynnyng eki arasyna dýmpiyip әldene shyghatyndy shyghardy. Auruhanagha bardym, «suyq tiygen» dep, em jazyp berdi. Jazghanynyng bәrin ishtim, aitqanynyng bәrin istedim. Bir apta jaqsy bolyp ketti de, qayta bastady. Qayta bardym, taghy da sol em-domdy jasa dedi. Jasadym. Bir apta jasauraudy qoyady da, qayta jasaurap, qayta dýmpiyip birdene shyghady. Sol dýmpiygen jerdi basyp qalsam, qoymaljyng súiyq zat kózimnen ytqyp shyghady. Taghy da әlgi okulistke baramyn. Sonda, әlgi dәrigerim «Búl endi hronicheskiy, búghan tek operasiya jasatu kerek. Kózinning jasty jiberetin tesikteri bitelip qalghan» dedi.  Múny aitqan Taldyqorghan qalasyndaghy qalalyq emhananyng okulisti bolatyn. «Maghan otany tek oblystyq  auruhana jasaydy» dedi. Oblystyq auruhanagha bardym, úzyn-sonar kezekting artyn kýte otyryp, kirdim. Okulist jas jigit eken. «Ne boldy? Ne mazalaydy?» dedi. Kózimning «tarihyn» aina-qatesiz bayandap berdim. Ol: «Bizde jasamaydy otany. Almatygha jasatasyz» dedi de, dәpterge әldeneni jaza bastady. Men: «Qalay sonda? Sizder operasiya jasamaysyzdar ma?» deymin qaytalap súrap. «Joq» dedi. «Jazyp beremin, qalalyq emhana týsindiredi» dedi. Jazghan-syzghanyn alyp qalalyq emhanadaghy okulistime bardym. Oghan endi aldyn-ala jazylyp kiruge uaqytym da joq edi. Jazylugha talon da joq bolyp shyqty. Talon keminde bir aptadan keyin bolady dedi. Sodan, «basa-kóktep» dәrigerge bir-aq kirdim. Kezegin kýtip otyrghan júrt azan-qazan boldy da qaldy. Sóitip, okulist dәriger maghan, qazir Almatydaghy kóz dәrigerleri enbek demalysynda bolghandyqtan, men bir aidan keyin ghana Almatygha baryp, kózimdi kórsetip, shynymen ota jasatu kerek bolsa, jasaytyn kýndi belgiletkizip, qaytyp keluim kerek eken. Kelgen song taghy da qalalyq emhanagha keledi ekenmin, olar meni ota jasaytyn kýnge dayyndaytyn kórinedi. Aytularynsha, 16 týrli analiz tapsyryp, qayta Almatygha baramyn. Sóitip baryp ota jasatuym kerek. Osynyng bәrin bayanday salugha jarty bet qana jetkilikti bolghanmen, kózding jyryn jyrlap jýrgenime tórt ay bolyp qalypty. Endi taghy bir ay kýtip jýrmin. Búl asqynyp ketse, kim jauap beredi. Sony týsinbedim. Men osy tórt ay aralyghynda jeke menshik auruhanalargha da barghanmyn. Olar memlekettik auruhanalargha barynyz degen song ghana, qalalyq emhanagha kelgenmin. Bir bilgenim, Taldyqorghandaghy jeke menshik jәne memlekettik auruhanalarda kóz dәrigerlerining kәsibiyligi tómen eken. Qarapayym operasiyany osynda jasatugha mýmkindik bolmauy da sony kórsetedi. Qosh.

Endi ózgening uәjine nazar audarayyq.

Qinalyp býiregim de dem almady...

Juyrda feysbuk әleumettik jelisinde payda bolghan beynetýsirilimde Erjan Shakerov býiregining ústamasy ústap qalghan son, jedel jәrdem shaqyrtyp, auruhanagha týskenin, ondaghy dәrigerler oghan ýsh kýnge deyin qaramaghanyn, teksermegenin, tek aurudy basatyn ekpe salyp otyrghanyn óleng joldarymen ashyna aitqan edi.

«Qinalyp býiregim de dem almady,
Bolar edi dәrigerden em alghany,
Quyghymda túrghan tasty kórip túryp,
Býireginde túrdy dep nege aldady», - dedi jany qinalghanda shygharghan óleninde.

Erjangha telefon arqyly habarlasyp, qal-jaghdayyn súradyq. Onyng aituynsha, qazirgi uaqytta densaulyghy qalypty. Ol shilde aiynyng 5-i kýni Almaty oblystyq auruhanasyna týsken ol 8-i kýnge deyin aurudy basatyn dәri qabyldap qana jatqan. «Ózimning jalghyz býiregim bar edi. Búghan deyin bir býiregime ota jasap, alyp tastaghan. Endi, auyryp auruhanagha týskende dәrigerler nemqúraylylyq tanytty. Shildening segizine deyin eshbir dәriger kelip qaramady. Tek medbiykeler ukol saldy. 8-i kýni shu shyghardym. Endi qaramaytyn bolsandar, telearna shaqyrtam dedim. Sodan keyin barlyghy qimylday bastady. Tamografiyagha týsirdi, dәriger kelip qarady. Sóitip, býireginde tas bar eken dedi. Ota jasatu kerek deydi. Men qalay ota jasatamyn, ózi jalghyz býirek? Sol kýni ózim tamografiyanyng suretin alyp «Jansaya» medisinalyq ortalyghyna bardym. Ondaghy urolog dәriger tas býirekte emes, quyqta túrghanyn, biraq ol sonday ýlken tas emes ekenin, onyng otasyz-aq, dәri-dәrmekpen týsip ketetinin aitty. Sóitip, sol kýni ýsh litr su ishtim, dәri-dәrmegin iship, jaqsy bolyp kettim» dep bolghan jәidi bayan etti Erjan. 

Qúlaghyma búl «shuyl» qaydan kirdi? 

Almaty oblystyq auruhanasy qyzmetkerlerining qyzmetine kónili tolmaytyndardyng búl biri ghana. Ekinshisi – taghy da jedel jәrdemmen osy auruhanagha týsken Taldyqorghan qalasynyng túrghyny Daniyar Ysqaq. Ol shilde aiynyng 9-y kýni tanghy saghat 4-te jedel jәrdemmen oblystyq auruhanagha týsken. Azamattyng aituynsha, ol sol týni sәresini ishuge túrghanda qúlaghynyng ishinde әldene jýrgendey gýbir-gýbir etken. Ol birden qúlaghyma jәndik kirip ketti dep oilaghan, óitkeni sol kýni jerge úiyqtaghan eken. Kelinshegi jedel jәrdem shaqyrghan. Sóitip, oblystyq auruhanadaghy lor bólimine týsken. Ondaghy kezekshi medbiyke qarap, qúlaghyna әldebir súiyqtyqtardy ary qúyady, beri qúyady. Eshtene shyqpaydy. Sonynda ledokain qúyady. Shyqpaydy. Sóitip, bir saghat ótedi, nauqastyng qúlaghy gýmbirleuin toqtatpaydy. «Lor dәrigerding ózin shaqyrtynyzshy» dese «Shaqyrmaydy bizde» deydi medbiyke. Ne isteu kerek? Tannyng atyp, júmys uaqytynyng bastaluyn kýtu kerek, sonda lor da keledi eken. «Jaqsy. Oghan da kóndik» dep sonda qonyp, tanerteng saghat 8-den bastap lor dәrigerin kýtedi. Saghat 9 bolady, әli joq. Medbiykege: «dәrigerge habarlap osynda týnde jedel jәrdemmen týsken nauqas kýtip otyrghanyn aitshy» deydi Daniyar. Medbiyke dәrigerge qonyrau soqsa, «jarty saghattan keyin kelemin» deydi. Biraq, 9:30-da emes, 10-gha tayaghanda bir-aq keledi. Onyng arasynda Daniyardyng kelinshegi auruhana basshylyghyna kirip, shaghym aityp ýlgergen. Almaty oblystyq auruhanasynyng diyrektory Múrat Kómekúly Rahmetov qyzmetkerine habarlasyp, úrsady, tez keluin talap etedi, al Daniyardyng kelinshegine: «Lor dәrigerine zәru bolghandyqtan, ol balany (lor dәrigerin) biz kvartplatasyn tólep otyryp, ústap otyrmyz» dep aitqan.

«Lor dәriger jap-jas jigit eken. Qúlaghymdy kórdi de, eshtene joq» dey saldy. Eshqanday dәri jazyp bergen joq, nege gýmbirleytinin anyqtaugha da tyryspady. Densaulyq adamnyng ózi ýshin qajet qoy. Sondyqtan, qúlaghymda ne bolyp jatqanyn qalay da biluim kerek boldy. Oblystyq auruhanadan shyqtym da, soghan qarama-qarsy ornalasqan «Nuraviysenum» medisinalyq ortalyghyna bardym. Aqshamdy tólep, lor dәrigerine kórinip edim, ol: «Qúlaqta eshtene joq. Túmauynyz asqynyp, qúlaqqa bir-aq shapqan» dedi. Auruhanagha týskenge deyin az-maz tamaghym auyryp, múrnym bitelip jýrgen. Sóitse, sol asqynghan eken. Sonda, oblystyq auruhanadaghy lor dәrigeri osyny anyqtaugha sauaty jetpedi me degen oigha qaldym», - dep óz pikirin algha tartty Daniyar Ysqaq.

Qaraqúrtqa tótep bere almadyq

Aqshang bolsa jaqsy, bolmasa auruhana jaghalap, sabylyp jýrgening jýrgen. Almaty oblystyq auruhanasynyng diyrektory Múrat Rahmetovting aituynsha, biyl oblystyng әr túrghyny ýshin medisinalyq kómekke 301 myng tenge kóleminde qarjy qarastyrylghan. Eger, siz osy jyly esh jeriniz auyrmay, auruhanagha barmasanyz ol qarjy auyryp em izdep jýrgenderge beriledi. Yaghni, kez kelgen qymbat em-domnyng ózine qarjy jetkilikti. Biz úsynghan osy faktilerden ózge kýrdeli derek bar. Almaty oblysyna qarasty Aqsu audanynyng túrghyny Gýljahan Asanova úlynyng ólimine dәrigerlerdi kinәlaydy.  

Gýljahan apaydyng aituynsha, onyng marqúm balasyn mausymnyng 28-i kýni qaraqúrt shaghyp alghan. «Balam 28-i kýni oinap ketken. Janynda Eldos degen bala bolghan. Sodan, bir uaqytta Eldos keldi: «Tәte, Eldos qúlap qaldy» dep. Men jýgirip barsam, balam jerde jatyr eken. «Balam, ne boldy?» dep edim «ishim auyryp túr» dedi. Dereu jedel jәrdem shaqyrttym. 20 minutta jedel jәrdem kelmedi, shydamay joldan kólik toqtatyp, balany salyp alyp bara jatyr edim. Jolda jedel jәrdem kóligi toqtady, sóitip olar audandyq auruhanagha alyp bardy. Dәrigerler qarap, balanyng ózimen sóilesip: «Seni birdene shaghyp alghan joq pa?» dep súrap edi: «Meni oinap jýrgende órmekshi shaghyp aldy» dedi balam. Sodan, dәrigerler ukol, sistemalaryn salyp jatty. Biraq, qaraqúrttyng uyn qaytaratyn iritki bolmaghan eken. Sóitip, balam 30-y kýni qaytys boldy. Al dәrigerler maghan ol turaly aitqan joq. Ne Taldyqorghangha aparugha talpynbaghan», - dedi bizge jibergen viydeosynda Gýljahan Asanova. Qazir shaghymdanushy Aqsu audandyq  auruhanasynyng bas dәrigerin sotqa berdi. Al, bas dәriger Áshimghaly Júmageldin búl mәselede ózin kinәli sanamaydy. Onyng aituynsha, dәrigerler qoldan kelgen kómegin jasaghan.

-         Qazir qaraqúrttyng óte uly kezi. Auruhanagha qaraqúrt shaqqan adamdar kóptep týsip jatyr. Biraq, olardyng barlyghy qaytys bolyp jatqan joq. Eger, osynau uly jәndik shaqqan kezde der kezinde medisinalyq kómek ala alsa, adam jazylyp ketedi. Al, Aytbek Asanov qaraqúrttyng uyn qaytaratyn em qabyldamaghannan qaytys bolghan joq. Onyng jaghdayy kýrdeli edi. Ony auruhanagha Ermek esimdi jigit alyp kelgen. Uaqyt ótkizip alyp keldi. Bizge keshkisin týsti. Jәne ol bala turaly oqyghan mektebinen oqugha qabileti joq, әlsiz dep shygharghan anyqtamasy da bar. Qaraqúrttyng uyn qaytaratyn iritki salmady deydi. Ol qaraqúrt shaqqannyng bәrine birdey salyna bermeydi. Iritki – uytty preparat, ony balanyng organizmi kótere me joq pa, ol da belgisiz. Sondyqtan, ol da bala ómirine qauipti edi.  Onyng ýstine, balany qaraqúrt eki jerinen shaqqan. Jaghdayy auyr edi, - deydi dәriger.

Auru kóbeyse de, dәriger sany ózgermeydi...

 Dәrigerding aitqany ras pa, ananyng aitqany ras pa ony óziniz saralap alasyz. Bizge búl faktilerding barlyghy bir nәrseni anyq aitady. Ol – Almaty oblysyndaghy medisinalyq mekemelerding júmys isteu sapasy men dәrigerlerding kәsibiyligining tómendigi. Olay bolugha, dәrigerlerding tapshylyghy sebep bolyp otyr. Ony resmy organnyng derekteri de kórsetip otyr. Qazirgi kýni Almaty oblysyna 209 dәriger jetispeydi, onyng 122-si auyldargha qajet. Búl aqparat bizding redaksiyanyng súrauymen osydan tura toghyz ay búryn bizge jalpaq júrtqa jariya bolghan. Biraq, mәlimet әli ózgermepti. Sebebi, shilde aiynyng 17-si kýni oblys әkimdigi 2015 jylghy jarty jyldyq júmysy turaly esep bergende Almaty oblysy әkimining birinshi orynbasary Mahabbat Biygeldiyev oblysta әli 205 dәriger jetispeytinin tilge tiyek etken edi. Densaulyq saqtau basqarmasynyng mәlimeti boyynsha, oblysta 11 763 orta buyn mamandary, 4243 dәriger júmys isteydi. 2 million halyq túratyn ónir ýshin búl óte az sifr. Auruhanalardaghy úzyn-sonar kezek tek dәrigerding sany kóbeygende ghana sheshiledi. Desek te, oblystaghy dәrigerler men osy salanyng jauaptylarynyng halyqqa kórsetip jatqan enbegin joqqa shygharmaymyz. Taldyqorghandaghy medisina turaly maqtanatyn bolsaq, auyzymyzgha birden oblystyq kardiologiyalyq auruhana týsedi. Óitkeni, onda zamannyng ozyq tehnologiyasymen jabdyqtalghan jәne múnda kәsibiyligin shetelde shyndaghan dәrigerler júmys isteydi. Búl turaly biz aldaghy uaqytta kenirek jazamyz.

Shynargýl ONAShBAY.

Abai.kz