Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3822 0 pikir 1 Tamyz, 2015 saghat 02:00

MAQTALY AYMAQTA JENIL ÓNERKÁSIPTI JOLGhA QON KEREK

Kezekti júmys saparyn Maqtaaral audanynda jalghastyrghan Ontýstik Qazaqstan oblysnyng әkimi A.Myrzahmetov keneytilgen mәjiliste atqarylghan júmystar jayynda audan әkimi J.Beysenbaevtyng esebin tyndady. Jalpy, esepti merzim ishinde audan әkimdigine 117 tapsyrma berilip, onyng 42-si óz dengeyinde oryndalmaghan dep habarlaydy OQO әkimining baspasóz qyzmeti.

Qúrylys salasynda byltyrdan beri ýsh qabatty túrghyn ýiding qúrylysy subektivti sebeptermen ótpeli bolghan. Basty sebep – jana ghimarat salynatyn jerding bederi dúrys zerttelmegen, sonyng saldarynan nysannyng seysmikalyq konstruksiyasyn bekemdeu mәselesi tuyndaghan.

Oblys basshysy barlyq audandar men qalalarda jylyna 200 әleumettik nysannyng qúrylysy jýrgiziletin ónirde birynghay qúrylys sayasaty jýzege asyryluy kerektigine nazar audardy. «Jobalaushy jәne merdiger mekemelerding jauapkershiligin arttyru ýshin olar tarapynan jiberilgen kemshilikter anyqtalghan jaghdayda shúghyl әreket jasau kerek» dedi әkim. Odan bólek, audanda 2013-2014 jyldary 42 nysannyng qúrylysy jýrgizilgen. Paydalanugha berilgen búl nysandardyng tehnikalyq jaghdayy jergilikti biylik tarapynan osy kýnge deyin tekserilip, týgeldenbegen. Qúrylys basqarmasy jýrgizgen monitoringting nәtiyjesinde 4 nysanda aqaular anyqtalghan. Al, qyzmettik mindetine say der kezinde dabyl qaghuy tiyis audan әkimining orynbasary men auyl әkimderi, mektep diyrektorlary óz mindetterine atýsti qaraghan.

Býginde audandaghy 24 eldi mekende jer asty su qorlaryn anyqtaugha baylanysty geologiyalyq barlau júmystaryn jýrgizu qajet. Halqy tyghyz qonystanghan, eginshilikke beyimdelgen ónirde su kózderin paydalanudyng tiyimdi jýiesin qalyptastyru eng ózekti mindet ekendigin aitqan ónir basshysy su aidyndarynda su tazalau qondyrghylaryn ornatu mәselesin zerdeleudi tapsyrdy.

Maqtaaraldaghy 132,9 myng gektar egistik jerding 132,4 myng gektaryna bekitilgen jospargha sәikes auyl sharuashylyghy daqyldary egilgen. Keshendi jospargha say maqta alqaby 23 myng gektargha qysqartylyp, onyng ornyna ekonomikalyq túrghyda tiyimdi daqyldar ósirilgen. Osy mәselede A.Myrzahmetov maqta alqaby qysqarghannan keyin ýnemdelgen aghyn sudyng kólemi men ony paydalanudyng útymdy tústaryn belgileudi mindettedi. Tamshylatyp suaru әdisin engizude mejeli kórsetkishterge qol jetkizilmegen. Audanda jekening qolyndaghy 486 shaqyrymdy qúraytyn 175 kanal men kommunaldyq menshiktegi úzyndyghy 23,5 shaqyrymdy qúraytyn 22 kanal jóndeudi qajet etedi. Audan tarapynan tiyisti oryndargha osy júmystardy atqaru jóninde birde-bir ótinim berilmegen. 201 su arnasy jekening qolynda ekendigine toqtalghan oblys basshysy jergilikti biylik tarapynan zang talaptary ayasynda kanal iyelerine naqtyly talaptar qoyyluy kerektigin qadap aitty. Onsyz da su tapshylyghyn sezinip otyrghan aimaqta әr tamshynyng qúnyn baghalay bilmegen audandyq auyl sharuashylyghy jәne jer qatynastary bólimining basshysyn qyzmetinen bosatty.

Mal sharuashylyghyn damytugha sәikes bordaqylau alandary men shaghyn otbasylyq fermalardy jәne shaghyn qús fabrikasyn qúruda mejeli kórsetkishter oryndalmaghan, STK jobasyn dúrys úiymdastyru sharalary qolgha alynbay qarjylandyrylmaghan. Ónir basshysy auyldyq aimaqtarda júmyssyzdyqty joi baghytynda birden-bir tiyimdi baghyt – mal sharuashylyghy jobalary ekendigin aityp, auyl әkimderine osy júmystardy atqarugha bir ay merzim belgiledi. Osy merzim ishinde ondy nәtiyje bayqalmasa, jauaptylardyng qyzmetke sәikestigi mәselesi kýn tәrtibine qoyylatyndyghyn eskertti.

Maqta egetin aimaqta osy kýnge deyin búl daqyldan alynatyn mal azyghyn dayyndau jobasy qolgha alynbaghan. «Búl jergilikti biylikting ýlken kemshiligi» dep baghalaghan A.Myrzahmetov audandyq kәsipkerlik bólimining basshysyn atqaryp otyrghan qyzmetinen bosatudy tapsyrdy. Oblys әkimining orynbasary S.Túyaqbaevqa Industriyalandyru kartasyna audanda shrot óndiru jobasyn engizudi jýktedi. Sonday-aq, auyl әkimderinen jerdi auksiongha shygharuda barynsha jariyalylyqty qamtamasyz etudi talap etti.

Industriyalandyru kartasy boyynsha birinshi besjyldyqta audanda 6 joba iske asyp, 439 júmys orny ashylghan. Biyl osy kartagha 4 joba engizilgen, taghy 2 jobany engizu júmystary qolgha alynghan. Biraq taldau nәtiyjesi kórsetip otyrghanday, audan әleueti әli de tolyq paydalanylmay otyr. Sonyng biri – jenil ónerkәsip jobalaryn qolgha aluda audan bastamashyl bola almauda. «Mәselen, aimaqta jýzden astam bilim oshaghy júmys jýrgizedi. Alayda, olardy qajetti kiyim-keshekpen qamtamasyz etude tigin fabrikasy joqtyng qasy» degen ónir basshysy osy baghytta atqaryluy kerek jana mindetterdi belgiledi.

Jiyn sonynda oblys әkimi josparlanghan kórsetkishter boyynsha ong nәtiyje bar ekendigin, degenmen, audannyng әleueti әli de tolyq paydalanylmay jatqandyghyn atap ótti.

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3235
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364