Últ Jospary kózdegen sharalar sot jýiesin damytugha serpin bermek
Keshe Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Sotynyng respublika sottarynyng 2015 jyldyng birinshi jartyjyldyqty qortyndylaugha baylanysty keneytilgen kenesi ótti. Kenesting negizgi taqyryby azamattyq jәne qylmystyq ister boyynsha birynghay sot tәjiriybesin qalyptastyrugha arnaldy.
Elbasynyng saylau aldyndaghy bes institusionaldyq reforma jýrgizuge baghyttalghan 100 qadamnan túratyn Últ Josparynda elimizde zang ýstemdigin qamtamasyz etuding barlyq joldary qarastyrylghan. Zang ýstemdigi – qoghamnyn, memleketting damuynyng birden-bir negizi. Zannyng ýstemdigin qoghamda ornatatyn birden bir organ ol – sot organy. Sot – biylikting bir tarmaghy retinde azamattardyng búzylghan qúqyqtaryn qalpyna keltirip, olardy qorghaudyng kepili bolyp tabylady. Sondyqtan da sot jýiesin jetildiruge, sotqa azamattardyng qoljetimdiligin barynsha qamtamasyz etuge qoghamnyng ózi úmtylyp otyr.
Sot jýiesinde býgingi kýni atqarylyp jatqan keshendi júmystar sotqa degen qoghamnyn, azamattardyng senimimning artuyna yqpal etip otyr. Azamattardyng sotqa jýginui kóbeydi. BÚÚ Damu Baghdarlamasynyng Qúqyqtyq sayasatty zetteu jәne qoghamdyq pikirdi zerdeleu ortalyqtarymen birlesip jýrgizgen әleumettik súraularynyng qortyndysy boyynsha elimizde sottardyng júmysyna súralghandardyng 71,3 payyzy qanaghattanatyndyqtaryn bildirui sottar júmysynyn jaqsarghanyn bildiredi. Onyng ýstine, súralghandardyn 80 payyzy sotqa senetindikterin kórsetse, 83 payyzy sudiyalardyng is qarugha dayyndyqtaryna qanaghattanatyndaryn bildirip otyr.
Qazirgi tanda oblystyq sottyng qúramynda apellyasiyalyq jәne kassasiyalyq satydaghy sottar júmys istep jatyr. Apellyasiyalyq satydaghy sotta zandy kýshine enbegen sot aktileri qaralsa, kassasiyalyq satydaghy sotta kýshine engen sot aktileri qaraldy. Al Jogharghy Sottyng qadaghalau alqasy da kýshine engen sot aktilerin tekserude. Zandy kýshine engen sot aktilerin qayta-qayta tekseru damyghan elderding tәjiriybesinde joq.
Sot jýiesine baylanysty jýrgiziletin ózgerister boyynsha isterdi qaraudyng ýsh satysy bekitilmek. Búlar: birinshi satydaghy sot, apellyasiyalyq sot jәne kassasiyalyq sot. Birinshi satydaghy sot retinde – audandyq jәne oghan tenestirilgen sottar, apellyasiyalyq satydaghy sottar retinde – oblystyq sottar, al kassasiyalyq satydaghy sot retinde – Jogharghy Sot isterdi qaraytyn bolady.
Jogharghy Sotta investisiyalyq daulardy qaraytyn arnayy alqa qúru kózdelip otyr. Búl investorlardyng qúqyqtaryn qorghaudyng tetigi bolmaq. Sonymen qatar, Jogharghy Sotta halyqaralyq konsulitativtik kenes qúrylmaq.
Sudiyalyq qyzmetke aludyn jana joldary qarastyryluda. Sudiyalyq qyzmetke taghayyndalatyn azamattardyn jasyn úlghaytu, sudiyalyq qyzmetke ýmitkerlerge shәkirtaqy tóley otyryp, tәlimgerlikten ótkizu, búl qyzmetke sot óndirisimen baylanysty qyzmette keminde bes jyl istegen azamattardy alu qarastyrylyp otyr. Jana taghayyndalghan sudiyalargha bir jyl synak merzimi belgilenetin bolady. Bir jyldan keyin sudiyanyng júmysy tolyghymen tekserilip, Sot jurii búl sudiyanyng júmysty әri qaray jalghastyrugha qabiletti nemese ony jaramsyz dep tanyp, sheshim shygharatyn bolady.
Búl sharalardyng bәri sot jýiesinin júmysyn odan әri jetildirip, sot әdildigin atqarugha qabiletti sauatty azamattardy tartu arqyly sot biyligining mәrtebesin kóteruge baghyttalyp otyr.
Ádil Qúryqbaev,
Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Sotynyng sudiyasy