Shilingir shildening songhy onkýndigi, tamyljyghan tamyz aiynyng alghashqy jartysynda Qazaqstanda memlekettik bilim granttarynyng alaman bәigesi ótedi. Bәige eki belesten túrady: biri – talapkerler tarapynan JOO orny men mamandyqtardy tandau, ekinshisi – respublikalyq bayqaudyng qorytyndysy jariyalanatyn kezen.  Bas-ayaghy 20-25 kýnge sozylatyn, talapkerlerding birining kóniline nyq senim men ýmit, ekinshi birine kýdik men uayym ornatatyn kýnder.  Ata-analar da bәigege týsken balasynyng ýkili ýmitin qoldap, «taqymyn  qysyp» otyrady. Bәigening bastalu kýni – 2015 jyldyng 23 shildesi.

Bilim jәne ghylym ministrligining habarlauynsha, biylghy 2015-2016 oqu jylyna mektep jәne kolledjdi bitiushi talapkerlerge 32 168 bilim granty bólinip otyr. Onyng 75% orta mektepte nemese kolledjde qazaq tilinde, al  25% orys tilinde bilim alghandargha baghyttalghan. Bilim granttary – memleketting óz azamattaryn әleumettik túrghydan qoldau týrining biri. Olay bolsa, 32 168 talapkerding baghy janyp, memleket esebinen bilim alu mýmkindigi tuady.

Sarapshylardyng payymdauynsha, memleket esebinen bilim alu mýmkindigine, yaghny grantqa ie bolghan talapker otbasyna jylyna 800 myng men 1 million tenge aralyghyndaghy shyghyndy ýnemdeuge jәrdemdesedi eken. Ata-anasynyng jәrdemine jaraudy arman etpeytin jasóspirim joq shyghar, sirә?!  

Bilim granttarynyng alaman bәigesindegi basty oiynshy – talapker. Mәrege ozyp jetuding bir tәsili – bolashaqta bilim alatyn oqu ornyn jәne mamandyqty dәl tandau. Talapkerding tórt mamandyqty tandau mýmkindigi bar. Tandaghan tórt mamandyqty bir joghary oqu orynan nemese tórt joghary oqu ornynan  tórt  mamandyq belgileuge bolady. Osylaysha «tórt qúbylasyn týgendegen» talapker óz «tandauyn» bәigege qosady.  Búl jerdegi qaghida: dәl tandasang – dóp týsesin, yaghny baghyng janady. Múnyng mәnisi nede? Birinshiden, múqiyattylyq tanytyp, mamandyqqa bólingen grant sanynyng mólsherin bilu, ekinshiden, kóptegen mamandyqtar tizbeginen júrtshylyq asa bir úmtyla bermeytin, biraq elimizding ekonomikasynda ózindik erekshe orny bar, tabysy jaman emes  mamandyqty «ilip alu», ýshinshisi joghary oqu ornyn dúrys tandau.

Qoyylghan mәselelerding songhysynan bastayyq. Talapkerlerding basym kópshiligi Astana nemese Almaty, Qaraghandy syndy ýlken qalalardyng JOO-laryn tandaydy. Osylaysha ýlken qalalargha úmtylatyndardyng sany artady. Búl óz kezeginde bayqaudyng bәsin arttyryp jiberedi. Bәs kóp tigilgen jerde «bәsireden» bos qalu yqtimaldyghy joghary. Onyng ýstine búl  - sonau kenes dәuiri túsynan kele jatqan «sapaly bilim ortalyqta ornalasqan joghary oqu oryndarynda» degen sterotipting biri. Qazaqstannyng Euroodaqtyng Bollon ýrdisine enui «sapaly bilim alu» shekarasyn keneytip jiberdi. Basqasha aitsaq, aimaqtaghy JOO-dan Europanyng ýzdik oqu oryndarynyng shetelmen baylanysy artyp keledi. Sonyng arqasynda sheteldik bilikti mamandardy shaqyru, sonday-aq  akademiyalyq iykemdilik baghdarlamasy arqyly shetelge shyghyp, sapaly bilim iygeruge bolady.

Al grant sanynyng mólsherin bilu jәne júrtshylyq eskere bermeytin mamandyqty tandau qanday payda әkeledi? Ádette, mamandyqqa bólinetin grant sany elimizde jýzege asyrylyp jatqan memlekettik baghdarlamalardyng qajettiligine, ekonomikanyng ózekti salalarynyng  súranysyna oray belgilenedi. Mysaly, qazirgi tanda Qazaqstanda ýdemeli  innovasiyalyq insdustriyalandyru baghdarlamasynyng ekinshi kezeni jýrgizilude. Búl baghdarlama injener, auylsharashylyghy men veterinariya, tehnolog mamandyqtargha degen súranysty arttyryp otyr jәne baghdarlama «innovasiyalyq», yaghny mýldem jana mazmúndaghy industralizasiyalau bolghandyqtan jalpy qazaqstandyqtargha, onyng ishinde qazaq últyna asa tanys emes, qúlaqqa tosandau estiletin mamandyq týrleri bar. Mamandyq tandaghanda múnday tústardy, әlbette, eskeru qajet.

Biylghy jyly qazaq tilinde bilim alghandargha, әsirese, elimizding Almaty, Jambyl, Ontýstik Qazaqstan, Qyzylorda, Manghystau oblystarynyng talapkerlerine byltyrghy jyldan beri qolgha alynghan «Serpin» baghdarlamasy taghy da «jәrdem» qolyn sozyp otyr. Elbasy N. Nazarbaevtyng «Mәngilik el» iydeyasyn jýzege asyrudy kózdeytin «Serpin-2050» әleumettik jobasynyng basty maqsaty  – demografiyalyq ósimi joghary ontýstik pen batys óniri jastaryn industriyaldy-innovasiyalyq baghdarlamanyng iri jobalary jýzege asyrylyp jatqan soltýstik jәne shyghys aimaqtarda ornalasqan joghary oqu oryndarynda bilim alugha jәrdem etu. Jәrdemning sipaty mynaday: bilim granttarynyng jalpy bayqauyna býkil respublikanyng barlyq aimaghy qatyssa, «Serpin-2050» әleumettik jobasyna, jogharyda atalghan,  bes ónirding jastary arasynda bәsekelestik kórigi qyzady. Olay bolsa, «Serpinge»qatysqan týlekting bәigeden ozyp shyghyp, grant iyesi atanuyna mýmkindigi mol. Atalmysh baghdarlama, Serpin-2050.kz saytynyng kórsetuinshe, soltýstik jәne shyghys aimaqtardaghy 19 joghary oqu oryndarynyng 60 mamandyghyna 5000 (bes myn) grant bólinip otyr.

Bólingen granttardyng basym kópshiligin ekonomikanyng manyzdy salalaryna tikeley qatysy bar әri industriyaly-innovasiyalyq baghdarlamagha asa qajet mamandyqtargha baghyttau kózdelgen. Demek, 5000  granttyng pedagogikalyq mamandyqtargha bólingen 1500 grantynan basqasy, yaghny 3500 grant tehnikalyq,  auylsharuashylyghy jәne veterinariya, óndeu tehnologiyasy salalaryna baghyttalghan. Qysqasy, «Serpin» - jastardyng memleket esebinen tegin bilim alugha septigin mol tiygizetin, memlekettik manyzy bar joba.

Sóz sonynda, osy joldardyng avtory retinde,  Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetine injenerlik-tehnikalyq, auylsharuashylyghy jәne ony óndeu tehnologiyasy, veterinariya mamandyqtaryna 450 grant bólingenin basa aita ketkimiz keledi. Qazaq dalasyna ozyq ýlgidegi Europalyq bilim ýlgisin engizuge eleuli enbek sinirip, «dala qonyrauy» atanghan Y.Altynsariyn, últtyng ruhany kósemi A.Baytúrsynúly, M.Dulatúly dýniyege kelgen qazynaly Qostanay óniri «Serpin» jobasymen soltýstikke bet búratyn jastardy qabyldaugha әzir. Biraq tandau tizigini – qúrmetti talapkerler, Sizde!

Almasbek Ábsadyqov, A.Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetining oqu jәne tәrbie júmystary jónindegi prorektory

Abai.kz