Tarihta tanbalanghan derekti týbirimen eshkimde teriske shyghara almaydy. 1731 j. kishi jýz hany Ábilqayyr óktem Resey imperiyasynyng bodandyghyn (poddanstvo) qabyldaghannan keyin (basynda Resey qúramyna vassaldyq memleket retinde kirgenimiz turaly arnayy gramota bola túra, keyinnen orystar ony otarshyldyq sayasatqa (kolonialinaya politika) ainaldyryp jiberdi) qazaq elin qosyp alu isining tym úzaqqa sozylghany jәne polisiyalyq tәrtippen jýrgizilgen orystandyrudyng jymysqy sayasatynyng kesiri kóshpendiler órkeniyetining qabyrghasyn qaqyrata sókkeni barshagha ayan. Qysqa merzim aralyghynda orystar jantalasa qimyldap, dalamyzdyng tórt qúbylasyn ainala qorshay qamaldar men bekinister salyp, týpkilikti ornyqty da qazaq jerin әskery qorshauda ústady. Qazaq dalasyndaghy qozghalystardy baqylap otyrudyng manyzy zor bolghan son, imperiyanyng yqpalymen búlardyng tirshiligi de erekshe qarqynmen jandana týsti. Olardyng kýzeti orys kazachestvosyna tapsyryldy. Búl qazaq jerin otarlaudyng (kolonizasiya) -birinshi tәsili bolatyn. Yaghni, Aq patsha kýlli Resey boyynsha qúrylghan 11 kazak atty әsker shebining (liniya) 4-uin qazaqtyng jerine baghyttap attandyrdy. Qazaq saharasyndaghy halyqty qyryp-jonggha jiberilgen dәl osy qanypezerlerge «dalada malyn baghyp, kýnin kórip jýrgen qazaqtardyng jerin kýshpen iyelenip alyndar!» degen qatang búiryq ta berildi. Keshegi patshanyng qandy qylyshy bolghan, basqynshylyq sayasatyn iske asyru ýshin qazaq jerinde tek qana jaulap alushylyqty jýrgizgen osy aq kazaktar edi. Al, ekinshi tәsil -qazaq dalasyn Reseyding «beybit» otarlauy 1750 jyldary qolgha alyndy. 1752 jyly Esil ózenining Reseyge tayau jerinde qazaqtardy qas qaqpay baqylap otyratyn Petropavl qamalynyng boy kótergen kezeni-krestiyandyq otarlaudyng bastalu kezeni (orys krestiyandarynyng jappay qonys audaruy). Ol tústa qazaq jerine qaray ýdere kóship, elire aghylghan kelimsekterden qazaq dalasynyng beli qayysty. Ár jaqtan bir qanghyp kelgen kezbe tobyr dalamyzda jyrtylyp-ayyryldy. Reseyding ishki ólkelerinen qazaq dalasyna kedey sharualardy kóptep qonystandyru júmysy jedeldete jýrgizildi. Orystyng qara shekpendileri «bos jatqan jer» dep qazaq jerining qúiqaly, qúnarly ónirlerine basa kóktep, enteley enip, jaylay bastady. Onyng ýstine 1861 jyly Reseyde «Krepostnoe pravo» joyylghannan keyin patsha ýkimeti jýz myndaghan orys sharualaryn taghy da osylay qaray jiberip, olargha aq kazaktardyng qaruymen qazaqtyng eng shúrayly jerlerin tartyp әpergengennen son, orystar birden qazaq jerindegi birinshi sortty últqa ainalyp shygha keldi. Osylaysha, darhan dalamyzdyng keudesine qazyq qaghyldy, halyqtyng kóniline qauip kirdi. Eng ókinishtisi, kendiginen bas ainalatyn, úshqan qústyng qanaty talatyn,túlpardyng túyaghy tozatyn úly dalanyng bayyrghy halqy ejelgi qonystarynan kýshpen kóshirilip, malgha jaysyz quang dalagha ketuge mәjbýr boldy. Otarlau kezenining ón boyynda әskery ekspedisiyalar birinen song biri jiberilip, olardyng barlaushylary qazaqtyng jerin, tabighatyn, baylyghyn, tili men әdet-ghúrpyn, salt-dәstýri men kýn kórisin әbden zerttedi. Sóitip, jogharygha әskery taktikalyq tújyrymdar týrinde tәptishtep, bayandap otyrghan. Patsha 1891 jyly 25 nauryzda: «Aqmola, Semey, Jetisu, Oral jәne Torghay oblystaryn basqaru turaly» jana Erejeni bekitti. Atalmysh qújattyng 119- babynda: «Kóshpendiler (qazaqtar) ornalasqan jerler, sol jerlerding bar baylyghy, sonyng ishinde orman-toghayy da memleket menshigi bolyp sanalady» delinse, 120-babynyng qosymshasynda: «kóshpendilerding artyq jerleri Mýlik ministrligine ótsin» dep anyq jazylghan. Yaghni, memleketting menshigine ótken jerdi kimge beredi, ýkimetting ózi biledi. Búl qújat qabyldanghannan keyin qazaq halqy bostandyghynan birjolata aiyrylatyn kýnderding tabaldyryghyna keldi. 1894 jyly III-shi Aleksandr patsha general-gubernatorgha qúpiya hat jazyp: «Qazaq jerindegi eldi-mekenderge orys ataularyn berinder nemese olardy orys tiline audaryndar, resmy qaghazdargha orys grammatikasynyng ereksheligine qaray jazatyn bolsyn!»-degen arnayy núsqau da bergen. Sodan kóptegen jer-sular orystandyryla bastady, ataular tabylmaghan kóptegen auyldar nómirlenip ketti. Sonymen qatar, patsha otarlanghan jerlerge Romanovtar dinastiya¬syna qyzmet etken knyazder men otarlaudy iske asyrghan әskery qolbasshylardyng esimi berilsin dep te tapsyrghan. My¬saly: Almaty bekinisining alghashqy aty Omby general-gubernatory Gasforttyng qyzy Veranyng qúrmetine «Verina» dep atalyp, 1867 jyly «Vernyi» dep ózgertilgen. Qazaqtar Kereku atap ketken qalashyqty (Kereku –erte týrik tilining oghyz dialegindegi «Kerekulen» sózining maghynasy «shanyraq tik» , «shatyr qúr», «ózine kerege kóter» degen maghynany bildiredi. M.Qashqary «Diuany lúghat-әt-týrik»), 1861 jyly general-gubernator Gosford II Aleksandr patshanyng balasy Pavelding bir jasqa tolu qúrmetine oray «Pavlador» (Pavlu daru) dep ózgertti. Apostol Petr men Pavelding qúrmetine oray Qyzyljar ónirine salynghan bekiniske «Petropavlovsk» dep at berdi. Artynsha kóp úzamay-aq el men jer ataularymen qosa qabat halyqtyng sanasy da zorlyqpen orystandyryla bastady. 
1870 jyly Resey imperiyasynyng halyq aghartu ministrligi shet aimaqtaghy otar halyqtargha bilim beru turaly zang qabyldaydy. Búl zang boyynsha shet aimaqtaghylardy orystandyrudy kózdegen «missionerlik pedagogika» jýiesi qúrylady - búl ýshinshi tәsil edi. Patsha ýkimetining basty maqsattarynyng biri - orys emes halyqtardy jappay orystandyru, shoqyndyru sayasatyn iske asyru jolynyng negizi nómirlengen qazaq-orys shkoldary boldy. Olardyng búnysy birshama iske asty da. Osy nómirlengen aralas mektepterding әureshiliginen әli kýnge deyin qútyla almay kele jatyrmyz da emes pe? (XX gh. eng qanqúily diktatorlarynyng biri-Adolif Gitler: «Bir últty birtindep joi ýshin aldymen onyng mәdeniyetin tozdyryp, kýizeliske týsiru qajet. Mәdeniyetin tozdyru ýshin ony ústap túrghan tilinen aiyru kerek. Al tilin joghaltyp, qúrtu ýshin mektepten bastau lәzim»,-degen eken). Búl әriyne adam balasyna jany ashymaytyn zúlymnyng sózi.
Tórtinshi tәsil-qazaqty orystandyru sayasatynda patsha ýkimetinen de jýz ese asyp týsken «kenes ókimeti» atty últy joq teksiz, «әlemdik proletariat» degen adamnyng miyna syimas qiyaldy kýittegen, qaydaghy bir sandyraqqa sengen tobyrlyq iydeologiyanyng ayasy óte tayaz әri tar bolsa da, olar tyng iygeruden bastap barlyq jenildikterdi ýiip-tógip jasau arqyly qazaqtyng dalasyn da, qalasyn da ekinshi orys eline ainaldyrudy kózdedi. 1925 jyly F.Goloshekinning IY.Stalinge joldaghan haty bar. Ol onda bes mәseleni kóteredi, sonyng basqy ekeuine toqtala keteyik. Birinshisi: «Kolhozdastyrugha qazaqtar bilikti, әseri kýshti, soghan paydalanamyz, sosyn bәrin atyp tastaymyz. Qazaqtyng ziyalysyn bir-birine aidap salyp, jik-jikke bólip, ózimen-ózin alystyryp, artynan týgeldey kózin joyamyz!». Ekinshisi: «Úrpaqty adastyru ýshin, jazuyn eki ret ózgertip jiberu kerek»,-dep ashyq hat jazdy. Yaghny úrpaq ótkenin oqy almaydy, mәngýrttenedi. Sol sayasattyng kesirinen rasynda da orystanyp shygha keldik emes pe? Ontýstik Amerikada XIX gh. sonyna aman jetken ataqty «Mayyalardyng jalghyz úrpaghy-Kechua» degen últ bolghan. Ózderi biz sekildi әri alghyr, әri anqau eken. Ispandardan azattyq alghannan keyin de ispan tilinde tәlim-tәrbie alghan Kechua elitasy «Kechua tiline әne kóshemiz, mine kóshemiz» dep, dәl bizdegidey tura 30 jyl sózbúidagha salyp jýrip, halyqtyng dinkesin qúrtyp, aqyrynda sharshaghan halyq qalay ispan tildi kóp memleketting birine ainalyp ketkenin bilmey qalghan. Ol memleket-býgingi Peru. Osy arada Qojanasyrdyng qylyghy eriksiz eske týsedi. Birde Qojanasyr: «Shahqa 30 jyldyng ishinde esekti adamsha sóiletip beremin degenim, oghan deyin iya esek óledi, iya shah óledi, iya men ólemin dep aitsam,odan eshteme ózgermeydi» degen eken.
Reseydi әlem aldynda biyiktetuge baryn salyp talpynyp kelgen osy qos shovinistik ókimetting de qazaq halqynyng jerin tartyp alghan qylmystary әli әshkerelenbey jatyr. Al býginde patshalyq Resey de, Kenes Odaghy da joq. Biraq, ol imperiyalar ydyraghanymenen keybireulerding basynan shyqpay jýrgen posttotolitarlyq sindrom bar. Sonyng kesirinen qúldyq sanaly sheneunikter 22 jyl boyyna últtyq iydeologiyamyzgha tosqauyl qoyyp keledi. Bizding qazaq, «qanyna tartpaghannyng qary synsyn» dep bәlkim osyndaylardy menzegen bolar. Ayday aqiqatyn aitqanda, ózge emes, ózinnen, óz elinning ortasyndaghy beyshara halinnen úyalsang etti nemese Múhammed payghambardyng hadiysinde: «Allanyng pendeleri emdelinder, óitkeni Alla taghala kәrilikten basqa keselding bәrine shipa bergen» -emdelinder degim keledi! Ár qazaqtyng boyynda últtyq sezim ghajap boluy kerek, saldyr salaq my emes, bezey beretin til emes, ar jaghynda jýregi sóilep túruy kerek! Óitkeni, halqymyzdyng qanshama ghasyr ansaghan eng qasiyetti, eng qasterli armany bolghan Tәuelsiz Qazaqstan memleketining qaq tórinde otyrmyz. Yaghni, qazaq qalay orystandyrylsa, solay qazaqylandyryluy da kerek degendi mәngýrt tuystaryma aitqym keledi de túrady. 
Qazaq keng ghoy, 360 jyl boyy uly jylanday ysyldaghandargha qasiyetti topyraghyn taptatyp, qarnyn toydyryp keledi. Al, olar bolsa Qazaqstan kóp últty memleket dep, qazaqqa kópting biri retinde qarap otyrudy әdetke ainaldyryp alghan. Kim qalay dese de, Qazaq Elinde eki-aq últtyng bary aqiqat,olar: Jerding iyesi-qazaqtar jәne basqalar!

Aydyn YRYSBEKÚLY,

«Aq jol» partiyasy Ortalyq apparatynyng sarapshysy, Alashtanushy 

Baq.kz