QADYR AQYNMEN MÚNDASU
Qazaqtyn birtuar aqyny Qadyr Myrza Áliyge Batys Qazaqstan oblysynda eki eskertkish ashyldy. Sol kýni oblys әkimi Núrlan Noghaev biraz jurnalisterge alghys hat taratty.
«Aqyndyq shyghar ayypty,
Áli bilmen sebebin.
Ólenge aytyp qoyyppyn,
Ómirdin aytpa degenin...»
Tolaghaylarmen tendestin,
Bilmestikpenen beldestin.
Ózgerer emes dýniye,
Kýiindi, agha, men keshtim...
Kýiindi keship, týsindim,
Jýregim jara, ishim mún.
Jaralanyp aqiqat,
Ádiletsizdik túshyndym...
«Qay jerde de bir ólim,
Qaymyqpadym dәuden de.
Býkil júrttyn jýregi,
Myna menin keudemde»
Dýnie shashsyz, taz – basy,
Peyilim, biraq, azbashy!
Jýregimnen sorghalar,
Qazaghymnyng kóz jasy...
Namysym narday júlqyndy,
Sabyrmen kýtken myn kýndi.
Tilimdi kesip alsa da,
Satpaymyn tughan últymdy!
«Dúshpangha meni balama,
Múqatu izdep sezimnen.
Adam bop tuu – anadan,
Ayuan bop ketu – ózinnen»
Sheksizdik – saghymsuday-dy,
Teksizdik – zapyran uday-dy.
Jatqany bekzat bel bolsa,
Anadan – nadan tumaydy!
Sózime senbe – sen meyli,
Biyikke – biyik teng deydi
Maymenen basyn jusang da,
Ákege múnsyz ermeydi...
«Jolyn quyp jamannyn,
Júqtyrmaytyn argha shan.
Armany ýlken Adamnyn,
Ózi de ýlken әrqashan!»
Bú kýnde ardy túsap baq,
Bolmysy – baqyt, týsi – әppaq.
Ózine úqsap adamnyn,
Armany ketken úsaqtap!
Shaq kelmese de tәnime,
Basyp men eski әnime...
Jalynan ústap jarmastym,
Armannyng dәui, nәnine!
«O, dalam, mening baytaghym,
Dalam dep óleng aitamyn.
Solghan Ay bolyp baram da,
Tolghan Ay bolyp qaytamyn»
Baytaghyn, agha, «sýrindi»,
Bola almay bekzat bir ýlgi.
Auasy anqyp, qan sasyp,
Kiyigi qúlap, qyryldy.
Sebebin Haqtan súraghyn,
Jaratqan biler, shyn, aghyn...
Obalyn oilap jandynyn,
Dalammen birge jyladym!..
************************
...Eskertkishpenen sәtin sap,
Merekening birge kelgeni...
Áytse de, teksiz sheneunik,
Qúttyqtauyn da bermedi...
Shyndyqty aitsaq shyryldap,
Bolady-au bizge taghy aiyp...
Jalghany tolghan alghys hat,
Bermey-aq qoysyn, Noghaev!..
«Ótirik jyrdyng qaydaghy,
Bolmaysyng jetip shetine.
Aqiqat – sózding qaymaghy,
Túrmaydy shyqpay betine»...
Jýnjimes, biraq, «jýdeuli» er,
Adalgha Alla – tireu ber!
Jalghannyng – jalghan ekenin,
Týsinbey óter bireuler...
...Baghytyn andap bas-ýidin,
Qaynaghan qanday tasimyn!
Biyshigesh – maghan by emes,
Elime ghana bas iydim!
Qajymúqan GhABDOLLA,
mausym-shilde, 2015 jyl,
Ýrimshi, Qytay.
Abai.kz