Otandyq telearnalardan kórsetilmegen filimning rejisseri Marat Qonyrovpen súhbat.

«Toy – tәnirding qazynasy», «bar jighanyng toyda shashylsyn» deytin qazaq songhy kezderi toylaytyn taqyrypty shatastyra beretin bolyp jýr. Abylaydyng 300 jyldyghy siyaqty Últtyq ruhqa silkinis әkeletin talay toy atausyz qaldy. HH ghasyr basynda qazaq qoghamynda ýlken qayratkerlik jasaghan Alash alyptaryn da tiyisti dengeyde ardaqtay almay kelemiz. 31 mamyrda ghana «tórt jarym million qazaq ashtan ólipti» dep, qalghan kýni týk bolmaghanday jýre beretin qazaqtyng býgingi tәuelsiz tany qalay atty? Tәuelsizdik ýshin sovetting soqyr sayasatynan susyndaghan biyliktegi qazirgi kommunister emes, «Alashtyn» ardaqty úldary jandaryn qúrban etip edi ghasyr búryn.

Sol ayauly babalarymyzdyng biri – Maghjan Júmabayúly. Aqyn, aghartushy, XX ghasyrdaghy qazaq ziyalylarynyng jaryq júldyzy Maghjannyng enbegin sanamalap jatudyng ózi artyq. Múhtar Maghauiyn: «Maghjan – Qazaqtyng janbay ketken júldyzy» dep edi bir sózinde. Aqyndyghy bir tóbe, azamattyghynyng da shoqtyghy asqaq Maghjandy tirisinde qadirlemegen qazaq býginde úlyqtay alyp jatqan joq. Olay deytinimiz, Júmabayúlynyng 120 jyldyq mereytoyy qarsanynda Marat Qonyrovtyng «Maghjan» atty aqyn ómirine arnalghan kórkem fiylimi jaryq kóredi. Atalghan filim Maghjannyng kýndeliginde jazylghan oqighalardyng jelisine qúrylghan. Sol fiylimdi memlekettik telearnalar kórsetuge esh qúlyq tanytpaghan. 2013 jyly Ystambúlda ótken fiylimning premerasyna týrikterding yqylasy qazaqtardan әldeqayda ystyq bolypty.

Otandyq mediada treyleri ghana bar fiylimning rejisseri Marat Qonyrovpen kezdesip, memlekettik telearnalardan kórsetilmegen fiylim turaly súrap tómendegidey әngime dýken qúrdyq.

- Maghjan Júmabaev turaly filim týsiru qalay oiynyzgha keldi?

- Bala kezimde, Maghjannyng shygharmalaryna tiym bar kezde, Maghjannyng «Tyndashy, taghdyr» degen siyaqty ólenderin jattap óstim. Otyzgha juyq ólenin jatqa bildim. Taghydyryna qyzyqtym. Halyq mýddesine jasaghan qyzmetine bas iydim. Maghjan dәuirindegi qayratkerlerding qay-qaysysyn da ózime ýlgi túttym. Rejisserlik kәsipke kelgende olar turaly filim týsirudi maqsat ettim. Uaqyty keldi. 2012 jyly fiylimdi týsirdim. Týsirilim júmystary Maghjannyng auyly - Sarytomarda jәne Petropavl qalasynda, Maghjan Júmabaev audanynyng ortalyghy - Bulaevoda tabighattaghy týsirilimder jasaldy. Negizgi týsiru ýrdisi Almaty men Almaty oblysynda boldy.

-  Biluimshe, fiylimning túsau keserinen keyin eldegi arnalar «Maghjandy» efirge shygharugha qúlyq tanytpapty. Búghan ne sebep boldy?

- Filim dayyn bolghanda Almatyda, Aqynnyng tughan óniri Petropavlda túsaukeserin ótkizdik. Ziyaly qauym men Maghjannyng tuystary fiylimdi kórgende kózderine jas alyp,  tebrenisterin jasyrmady. Men búl fiylimdi jastargha arnap, aqynnyng ómir jolyn, azamattyghyn tanysyn dep týsirdim. Sondyqtan da memlekettik telearnadan kórsetuge ótinish bildirip, Habar arnasynyng diyrektoryna hat jazdym. Olar hatqa jauap bermedi. Sosyn telefon shaldym jiyi, týrli syltau aityp, meni jolatpady. Filim olardyng «burokratiyasynan ótpedi». Sóitip jýrgende Maghjannyng 120 jyldyghy da ótip ketti. Aqynnyng toyyna sheneunikter jiylyp alyp, «beshbarmaq» jegeni bolmasa, basqalay tarihy baghasyn berip, toy ótkizgenin estimedim. Habar, Qazaqstan siyaqty telearnalardan kórsetilmegen fiylimdi STV arnasy kórsetti. Alayda, Memleketting barlyq ónirine taraytyn bas telearnalarymyz sol boyy qúlyqsyz. Últtyq ruhtan júrday shendiler Maghjan turaly bilgisi de kemleydi.

- Fiylimning týrik elinde kósretilui qalay jýzege asty?

- Týrikter ózderi fiylimdi  Týrkiyada kórsetuge úsynys jasady. Týrkiyanyng AK partiyasy arnauly qarajat bólip, fiylimge týrikshe dublyaj jasatty әri túsau keser ótkizgende bizding jolshyghynymyzdy týgeldey kóterdi. Ystambúldaghy operalyq teatrda ótken túsaukeserge Izmiyr, Ankara, Anataliya siyaqty ýlken qalalardan týrli ghalymdar kelip, bas-ayaghy 1 saghattyq fiylimning túsau keserin alty saghatqa sozyp, úzaq qolshapalaqtap qoshametin kórsetti. Maghjan turaly olar sahnada úzaq-úzaq sóiledi.

Keyin de bizdi, meni jәne fiylimdegi akterlardy arnayy shaqyryp, memlekettik telearnasynda habar jasap, tikeley efirde sóiletti. Filim de efirden birneshe qaytalanyp kórsetildi.

- Qazirgi kýnde Maghjan Júmabayúly 1938 jyly atylmay qalghan, 1951 jyly Magadanda auyr enbekten nauqastanyp, qaytys bolghan degen sózder bar. Sizding fiyliminizde Maghjan taghdyry qalay sheshiledi?

- IYә, onday pikir bar. Alayda, dәleldeytin eshqanday qújat joq. Onyng 1938 jyly ólmey qaluy mýmkin emes dep oilaymyn. Men týrli qújattarmen kóp júmys istedim, olardyng bәrinde Maghjandy tiri qoyatynday sebep joq. Sovet zamanynda shyqqan ýkimderding oryndalmay qalghany joq qoy. Búl sóz 2009 jyldan bastap shyqty. Al, búl kezde Maghjannyng aqtalyp, shygharmashylyghynyng halyqqa erkin tanystyrylghanyna 20 jyl bolghan. Maghjan 1938 jyly atylmady degen pikir osy jiyrma jyldyng ishinde nege aitylmady? Maghjannyng nemeresi Shayzada apamyz mening kino týsiruime kóp kómegin kórsetti. Ol kisiler Maghjan atamyzdyng sýigin izdep, Kolymagha,  Susumangha barghan kezde eshqanday iz-derek tappaghan. Fiylimning premierasy Petropavolda ótken kezde Maghjannyng býkil tuysqandary zalda boldy. Solardyng arasynda Maghjandy óz kózimen kórgen kisiler de otyrdy. Solar fiylimdi kórgende Maghjannyng ózin kórgendey boldyq dep jylady. Mening fiylimimde Maghjannyng abaqtydaghy kýnderi, atylghanyna deyingi taghdyry beynelegen.

- Fiylimde Maghjannyng obrazyn ashu ýshin sol tústaghy Mәskeu sayasatyn kórsetu kerek. Filimde múny anyq beyneley aldynyz ba?

- Áriyne, Sovet ýkimetining repressiyasyn ashyq kórsettim. Mening «Maghjannan» basqa Kenesary turaly derekti fiylimim bar. Sony týsirudi bastaghanymda sheneunikter qatty qoryqty. Maghan kelip «búl taqyrypty qozghamay-aq qoyynyz» dep aqyl aitqandar da boldy. Búl taqyrypqa rúqsat joq deydi. Men olargha: «Rúqsat senderge joq shyghar, Kenesary qazaqtyng songhy hany, ony jastar bilui kerek, týsiremin» dedim. Búl fiylimdi de dayyn bolghanda Habargha úsynghanmyn, kórsetpedi. Olar tolghan qorqaqtar. Keshegi ótken erlerdi, qayratkerlerin syilamaydy, ardaqtamaydy.

- Fiylimge degen halyqtyng yqlasyn qalay baghalaysyz?

- Jogharyda premiera kezindegi júrttyng yqylasy turaly aittym ghoy. Bәri de jaqsy baghasyn berdi. Alayda, mening janymnyng bir qynjylghany: Gumiylev atyndaghy Últtyq uniyversiytette prorektor, Alashtanushy Dihan Qamzabekting qoldauymen fiylimdi studentterge kórsettik. Sonda bar-joghy bir saghattyq kinony jastar tynysh otyryp kóre almady. Minbege shyghyp, Maghjan turaly aitqanymda, 500 kisi otyrghan zalda qúlaq qoyghandar az boldy. Telefonmen sóilesip, otyryp-túryp, ary-beri jýrgeni, kýlgeni bar – Maghjannyng ruhyn syilamady. Búghan kim kinәli, sol jastar Maghjannyng senip ketken jastary edi ghoy. Men, әriyne, jastardy kinәlamaymyn. Solargha Maghjannyng kim ekenin tanyta almaghan qoghamdy kinәlaymyn. Biz arystarymyzdyng qadirin bilmeymiz. Qadirlemek týgili keybireuler tanymaydy da. Biylikting Alash arystarynyng enbegin jastargha býge-shigesine deyin oqytyp, solardyng ruhymen tәrbiyeleuge nege qorqatynyn mýlde týsine almaymyn.

- Maghjannan basqa da Alash qayratkerleri turaly filim týsiru oiynyzda bar ma? Býginde qanday shygharmashylyq júmystardy qolgha alyp jatyrsyz?

- Qazir «Handyqtyng 550 jyldyghy» turaly kino týsirip jatyr. Onda qazaq tarihyndaghy tútas handar kórsetilui kerek qoy. Songhy han retinde Kenesary da kórsetilui kerek. Handar kórsetilip qana qoymay qayratkerlik obrazdary jan-jaqtyly ashyluy kerek. Olay bolmasa, kino týsirip ne kerek?.. Sol kinonyng ózine bólingen qarajatty úrlap-jyrlap, endi kelip «jetpeydi» dep halyqqa alaqan jayypty. Maghjan turaly fiylimdi bitirgen song Mәdeniyet Ministrligine hat jazghanmyn. Men Múhammedjan Tynyshbev turaly kino týsiruge iydeya úsyndym. Qolymda barlyq materialdar bar. Olar elemedi. Mysaly men «Maghjandy» týsiruge 140 myng dollar, «Kensaryny» týsiruge 110 myng dollar qarajat júmsadym. Búnday qarjy ministrlik ýshin týk te emes. Eshtenege qajeti joq neshe týrli shoulargha da ketip jatyr ghoy.

Sonday-aq, Altay qazaqtarynyng Týrkiyagha qalay jetkeni turaly fiylimdi de ssenariyin dayyndap úsyndym. Onda Halifa Altay arqyly Altaydan Anadolygha ketken qazaqtyng ómirin kórsetkim keldi. Halifa Altaydyng býkil kitaptaryn orys tiline men audardym. Sol kitaptarynan kinoroman jazdym. Sol oigha alghan kino arqyly babalarymyzdyng dindi qalay ústaghanyn kórsetip, dәstýrmen bite qaynasqan din ústanu ghúrpymyzdy halyqqa tanytqym keldi. Qazir týrli súmdyqtar shyghyp jatyr din atyn jamylyp. ISIM siyaqty toptargha qazaqtardyng ketip qaluy mýlde diny sauatsyzdyghy ghoy. Dәstýrli dinimizdi kórsetkim kelgen ol fiylimning jobasyna da ministrlikten jauap joq. Odan basqa da týrli tizimder úsyndym. Ázirge qoldau bolmay túr. Bizding elde últ mýddesine baghyttalghan júmystargha  qoldau bolghannyng ornyna biylikting ózi qolbaylau bolyp keledi.

***                                       ***                                       ***

Filim rejisseri Marat Qonyrov bizge halyqqa jariyalaysyndar ghoy dep «Maghjan» fiylimining diskisimen qosa, Kenesary han turaly týsirgen derekti fiylimin de úsyndy. Aytuynsha, rejisser Kenesary hannyng patsha ýkimetine qarsy atqa mingen on jyldyq kóterilisin Ermúhan Bekmahanovtyng enbegi men Mәskeu múraghattaryndaghy derekterge sýienip otyryp, barynsha shynayy kórsetuge tyrysqan.  Aldaghy uaqytta Abai.kz portalynan Kensary han turaly fiylimdi de kóre alasyzdar.

Ýndi men kәris fiylimderin tannan qara keshke deyin halyqqa zorlap kórsetip, arzan kýlki men  danghaza sauyqty ghana halyqqa úsynyp kele jatqan telearnalardyng ózderi memleket tarihyna qatysty dýniyelerdi tym az jariyalaydy. Onday taqyrypqa efirden az uaqyt qana emes, budjetten de az aqsha bólinedi.  

Handyqtyng 550 jyldyghy turaly toydyng daqpyrty tym bayau. Kinogha qarajat jetpeydi. Barymyzdy ashyp-shashyp jasaymyz degen EXPO kórmemiz anau – kýn sayyn bir jauaptysy jemqorlyqpen tútqyndalyp jatyr. Onyng tasasynda qalyp bara jatqan Abaydyng 170 jyldyghy, Álihannyng 150 jyldyghy, Alashordanyng 100 jyldyghy turaly biylikte әli bir auyz ýn joq. Sovetting qyzyl shengeline iliner aldynda songhy ret qarsy shyqqan 100 jyl búrynghy «Últ azattyq kóterilis» turaly da eshkim eshtene deytin emes. Quatty 30 elding emes, ýsh elding biri bolsaq ta, ruhymyz asqaqtamay, batyrymyzdy týgendep, qayratkerlerimizdi qadirlemey el bop ketuimiz qiyn ekenin el tizginin qolyna ústap alyp, shygharmay otyrghandar qashan úghynar eken?

Núrghaly NÚRTAY

Abai.kz