1.    Atameken kelbeti

 

Búl ónirde búirat-búirat tóbe kóp,

Say-salalar toghay ósken jebelep.

Ótken ghasyr – 20-shy jyldary,

Tamyljyghan tamyz aiy keremet!..

 

Búl ónirding kórki bólek tandaghy,

Jatyr әne, ózen tasyp arnaly.

Terisinde – Aqshataudyng aq jaly,

Batysynda – Qalghútynyng anghary.

 

Qúldyrandap qúlyn-taylar oiynda,

Býgin duman Qalghútynyng boyynda.

Qaratoghay - it túmsyghy ótpeytin,

Túnyp túrghan qaraqat pen moyylgha...

 

Ayqara ashyq - aqboz ýiler týnligi,

Auyl júrty erte túrghan búl kýni.

Zengir kókte sharby búlttar bolghanmen

Aspan ashyq, kýidirip túr kýn núry.

 

Qoyshy-qolang - mal órgizip, qayyrghan,

Tekemetter - ýy syrtyna jayylghan.

Byrt-byrt ýzip, betege men bedeni -

Ýiir-ýiir, qalyng jylqy jayylghan.

 

Manq-manq eter tóbet ýrip tasadan,

Búzaular túr sekire almay qashadan.

Balalar men iyt-tazylar asyr sap,

Auyl ishin abyr-sabyr jasaghan.

 

Altyndayyn altyn kýzding kezi edi,

Say-salany qonyr samal kezedi.

Aqboz ýiler – jaghadaghy aqquday

Túnyp aqqan Qalghútynyng ózeni.

 

ShaHarynda mәuelegen bau-baghy,

Sugha toly Ayagózding anghary,

Kýn shyghystan - jotalary agharyp,

Asqaqtaydy Tarbaghatay taulary.

 

Soqpaq, joldar - shartarapqa tartady,

Tóste jortqan kiyigi men arqary,

Týstiginde – Sandyqtas pen Aqjaylau,

Terisinde – Shynghys tau men Han tauy.

 

Samal terbep, aq seleuli dalany,

Jas jylqyshy shyrqap әnge salady.

Aghaly men IYgilikting ózeni -

Jeltúmsyqty oray aghyp barady.

 

Kókpenbek bop Kóksalanyng aumaghy,

Osy jerde múndaghy elding bar maly.

Keremettey mamyra-jәy sәt edi.

Jýzege asqan qazaghymnyng armany...

 

Sugha sýngir qúndyz bitken baghaly,

Kókte býrkit qanattaryn qaghady.

Qaraghandy jәne Egindi-búlaqtar

Kóz jasynday tamyp, tamyp aghady.

 

Qaraghandar kýmis tenge taghady,

Áppaq qanday, aq bókenning tamaghy.

Kólbeng qaghyp, Qonyrtau men Ókpeti

Terisayryq - teris baghyp, aghady.

 

Jarylqarday barsha qazaq qauymyn,

Kýn sýiedi qazaghymnyng auylyn.

Qoynauynda: qyzyl týlki, or týlki

Oqshau túrghan Delbegetay tauynyn.

 

Aptap ystyq, kýnge qatty kýiesin,

Shal barady jetelegen biyesin...

Jәkey menen Sanabaydyng qystauy

Aytjúman men Jәleldeyin iyesin...

 

Jatsyn tynysh týz bórisi salmay lan,

Býldirgenning dәmi ketpes tandaydan.

Jalghyzsudyng jalghyz taly samalgha

Japyraghyn tosatynday sarghayghan.

 

Jaz-dumanmen óte shyqqan ómiri,

Alandauly qyz ben jigit kónili...

Búirat-búirat tóbelerden túratyn

Gýl jaynaghan Aqshataudyng óniri.

 

Sap-sary altyn –altyn kýzding kezi edi,

Qúrghyr jýrek bir ózgeris sezedi.

Eng biyigi – Bitan tauy qalqayghan

Aghyp jatyr Ayagózding ózeni.

 

Ánshi ghajap, beyne kýmis kómeyli,

Qauqyldasqan, tyndaghan júrt mereyli.

Japan týzden «Qozy-Kórpesh» mazary

Tansyq jaqtan ghashyqtaryn jebeydi...

 

...Búl ónirde - tang da erekshe atady,

Búl ónirde – kýn de erekshe batady,

Ótetindey tastay suy shekeden

Bastau, búlaq – qaynap, shyghyp jatady...

 

Kóz úshynda qaraqúiryq barady,

Súm anshygha jetkizbese jarady.

Su boyynyng qymyzdyghy - hosh iyisti

Bal qymyzday tanauyndy jarady.

 

Órley ósken anau móldir túmany,

Qara, qyzyl... qaraqattar túnady.

Shaq-shaq etip suyrlardyng aighyry

Anadaydan aibat shegip túrady.

 

Búl ólkening qazaghynyng baghy bar,

Ne izdese de, bәri múnnan tabylar...

Qalyng toghay, beluardan kók shalghyn,

Shilik, terek, aq qayyny taghy bar.

 

Say-qolatta aluan týrli any bar,,

Ár auylda jer qayysqan maly bar.

Júdyryqtay eshkishegi – eshkidey

Álde qaydan ýzdik-ýzdik manyrar.

 

Talyp jeter aryndy ózen shuyly,

Qanday tәtti jas sәbiyding uili...

Toghay ishi, sanyrau qúr – qúryldap,

Estiledi shegirtkening shyryly...

 

Sәti kelse, jastyq shaq pa, irkiler,

Shattyq oinap, janarlargha núr týner.

Úshyrasqan jas jigit pen súlu qyz,

Qyltyn-syltyn, synghyr-synghyr kýlkiler...

 

 

2. «Alash» arystary - Qalghútyda

 

...Últymyzdyng betke shyghar qaymaghy,

Qyzyq-duman Qalghútynyng aimaghy,

Keremet bir kez edi ghoy ol jyly

Búzylmaghan qazaghymnyng qaymaghy.

 

Ókinishten óksik ketpey kómeyden,

Týzge shyghyp, tynystary keneygen,

Týn jamyla jolgha shyqqan kileng er –

«Qyzyl» kelip, oiran bolghan Semeyden...

 

Baghyttary – qalyng qonghan el edi,

Osyndaghy aghayyngha senedi...

Qalghútyny alghan tike mandaygha

Salt attylar - jele jortyp keledi.

 

Artqa tastap, kóne Semey shaHaryn,

Tandap alghan olar osy saparyn.

Serikteri: Ahan, Jaqan, Jýsipbek,

Jolbastaushy – abyz qajy Shәkәrim.

 

Qonghan bólek qalyng qazaq auyly,

Jetpegen jaq «qyzyldardyn» dauyly...

Barar baghyt – Qalghútyda otyrghan

Túrghan auyl - Kenebaydyng Sadyghy.

 

Sәkendi me, olar jaqsy biledi,

Ózderine dos-jar sanap jýr edi.

Demeu bolghan sarbazyna «Alashtyn»

Sadyq bastan jýrek jútqan úl edi.

 

Kókeyine kóp armanyn toqyghan,

Osy Sadyq- adam edi oqyghan.

Bala jastan Kenebaydyng Sadyghy

Quat alghan Qalghútynyng otynan.

 

Qúda-jekjat, alys-beris talaymen,,

Tatu túrghan Tobyqtyday manaymen.

Tekti úly edi - Naymandaghy Sybannyn

Qúda bolghan Qúnanbaymen, Abaymen.

 

Aman shyqqan nebir shayqas, túzaqtan,

Tez sezetin jat dýbirin úzaqtan.

Dala aruy – Kýnkedeyin әpkesin

Búl Sybandar - Qúnanbaygha úzatqan.

 

Búl Qalghúty – Jangóbekting eli edi,

Egin egip, jer emshegin emedi.

Sol Kýnkeden: Qúdayberdi, Shәkәrim -

Sadyqtargha - jiyen bolyp keledi.

 

Ashyq adam kókiregi, sarayy,

Tek tektiler - oqyghandar manayy.

Búl Sadyqty qúrmettegen erekshe

Alys-jaqyn,kýn, qúldary, manayy.

 

Qysta – malmen, ósiretin jaz – egin,

Enbegimen asyraghan taza elin.

Kókjal bóri soghyp alghan bir ózi

Elge tirek – Aysamanday әje búl.

 

 

Taza enbekpen baylyq, yrys aghylghan,

Adam emes sara joldan janylghan.

Tughan deydi Aysamannan tórt bala

Búl ónirge - «Tórt bóri» bop tanylghan.

 

Qaratoghay – qalyng jynys, orman-dy,

Tyng ónirge Sadyq soqa qoldandy.

Jangóbekting Seyteninen taraghan

Tórt Bórining biri - Sadyq bolghan-dy.

 

Jaularyna ashqan talay maydandy,

Búl kýnderi ózi de erge ainaldy.

Kókbóridey - batyr edi, arly edi,

Kókbóridey – azuly edi aibarly.

 

Bizding Sәkeng – bilimdi edi oqyghan,

Sanlauly edi oqyghanyn toqyghan

Tekti úl edi týz taghysy - qyranday

Alghan jemin bir-aq ret shoqyghan...

 

Sadyq jaqqa jaqsy-jaysang aghylghan,

Jii keler qúdalar da saghynghan.

Ana jyly «Alash» úly Semeyde

Tu tikkende - Sadyq sonnan tabylghan.

 

Ol qazaghyn jan-tәnimen sýiedi,

Kýier bolsa – ol últymen kýiedi.

Mýlt ketpesten qúralaydy kózge atqan

Sadyq mergen qoshemetke ie edi.

 

Bilgen adam almaqtyng da salmaghyn,

Týsingen jan - Azattyqtyng bar mәnin.

Ana jyly aqtar shauyp jatqanda

Osy Sadyq – qadap atqan jaularyn.

 

Ol jasynan bes qaruyn qolgha aldy,

Dónbekshumen talay týnder tolghandy.

Oyran salyp, «aqtan» keyin «qyzyldar»

Shapqan kezde Sadyq qorghan bolghan-dy.

 

Jaman ittey qonaqtaryn talaghan

Qalyng orys - shiyebóri, qamaghan.

Búl Sadyqty – «aq» ta, sosyn «qyzyl» da

Sergeopolige talay ret qamaghan.

 

Orta boyly, tyghyrshyqtay deneli,

Aghayyngha asyp tughan bedeli,

Talay ret Ayagózding týrmesin

Búzyp shyqqan  - osy Sadyq er edi.

 

Ol qyraghy – jaudy alystan sholatyn,

Týzde jortyp, týnde tauda qonatyn,

Osy Sadyq – qan qaqsatqan orysty

Ayagózding qaHarmany bolatyn.

 

Naghyz mergen - qútyldyrmas qashqandy,

«Aq shkol»-dep jana mektep ashqan-dy,

Osy Sadyq – Qalghútygha mektep sap,

Úrpaghyna ýlgi-ónege shashqan-dy.

 

Neshe týrli jyrlar arnap shashugha,

Jýirik atpen qarsh-qarsh jerdi basuda.

Mine, «Alashtyn» serkeleri marqasqa

Kele jatyr - «Aq shkoldy» ashugha.

 

Quyp shyghyp sol Ayagóz «aqtardy»,

«Qyzyldardy» gýmpildetip atqan-dy.

Sadyq jaqtan - Ayagózding halqy da

Osy kezde habar alyp jatqan-dy.

 

Basy talay bәigege de tigilgen,

Ol azamat – aqiqatqa jýgingen,

Ayagózge aty shyqqan Sadyqtyn

Erligimen jәne bilik, bilimmen.

 

Jaularyna ol namysyn bermegen,

Qas dúshpanyn jeksen etken jermenen.

«Sadyq – batyr», «Sadyq – mergen» dese júrt,

Endi Sadyq  - mektep ashyp erlegen.

 

Bylayghy júrt aq-qarasyn biledi,

Sadyq erin maqtan etip jýredi.

Ayagózdi meken etken ejelden

Osy Sadyq – Jangóbekting Tu edi.

 

Jerde ósken oi-shúqyrly, qyrqaly,

Osy Sadyq júrttan bólek túr taghy.

Qarakerey Qabanbaydyng jәne de

Aqtamberdi, Dulattardyng úrpaghy.

 

Bizding Sadyq – bas iymegen orysqa,

Bizding Sadyq – qorghan bolghan qonysqa.

Oghan tuys – Aqtaylaqtay abyz da,

Oghan tuys – Serikbayday abyz da.

 

Ystyq keler – búl Ayagóz jazy da,

Qiyn sәtte kimge jýrer bazyna...

Oghan tuys – Árip aqyn aqtanger,

Oghan tuys – sol Serikbay qajy da.

 

Tughan jerding tas emshegin emedi,

Boyda baryn tughan júrtqa beredi.

Aqtaylaq pen Árip aqyn shyqqan jer

Sadyqtyng da órisi bir eli edi.

 

Sadyq –dәiim jaqyn jýrdi halyqqa

Ol shyghardy qaranghy eldi jaryqqa.

Jaqyn edi Abay ózi syilaghan

Quandyqtay aqyn qyz da – Sadyqqa...

 

Úrpaghyna Aydy aspannan әpergen,

Sol jaylardy estigen em әkemnen.

Osy Sadyq - mektep ashyp eng alghash

Aqshataugha zor janalyq әkelgen.

 

Qúlaq týrdi ol tól últynyng zaryna,

Kileng erdi saylap alghan janyna.

Búl Sadyqtyng jary – Bishan aru-dy

Barlyq sәtte demeu bolghan jaryna.

 

Degen shaghy – boyda qayrat búlqynyp,

Jaugha shapqan - «Qaptaghaylap!», júlqynyp...

Al búardyng Aytjúman-dy – túnghyshy

Áli jap-jas – bir qúlaghan, bir túryp...

 

 

***

 

...Últ úldaryn Alla, Qúday saqtasyn!

Artqa tastap Aqshataudyng aq tasyn,

Siyr týste serkeleri «Alashtyn»

Qalghútygha tiregen-di at basyn.

 

Qonaqtargha úmyttyryp sharshaudy,

Sәtter tughan: saghynyshty, ansauly...

Sal jigitter, qyz-kelinshek, auyldyn

Ýlkenderi qonaqtaryn qarsy aldy.

 

Ótip jatty asyl sәtter arman-dy,

Sóz bastaghan aqsaqaldar angharly.

Ahan, Jaqan, Jýsipbek pen Shәkәrim -

Aq otauda tórden oryn alghan-dy.

 

Tektilerdi kórip halyq tang qalghan,

Kópshilik te shólin basyp, jan qalghan.

Altyn kýzding altyn sary qymyzy

Tórge qaray qonaqtargha jalghanghan.

 

Jas kelinshek shay qúyady mayysyp,

Tek qabaqpen búiryq-ray alysyp,

Badanaday bauyrsaqtar shashylghan

Dastarqannyng ýsti túrdy qayysyp.

 

Ne joq deysiz, dastarqanda bәri bar,

Tomyrylghan qazy-qarta taghy bar.

Qant-sheker, órik-meyiz, sary may,

Jent qosqan sary altynday tary bar.

 

Jarasymdy sәtter edi әi, qanday,

Arulargha kóz týsedi ay manday.

Bel bosatyp, terlep-tepship ishetin

Qymyzdan song qyzyl-kýreng shay qanday!

 

Týs mezgili, oinar dala saghymy,

Degen uaqyt – beyne «bie sauymy» -

Qymyz-shaydan alyp ishken molynan

Basylghanday qonaqtardyng saryghy.

 

Búl ghajap sәt, úmytylghan mún-qayghy,

Aspan ashyq, bolyp túrdy kýn jayly.

Býgin Sadyq – qonaqtarmen mereyli,

Siyrek sóilep, kelgenderdi tyndaydy.

 

Qanday ghajap, Ahan, Jaqang sózderi,

Qanday múnly, úlylardyng kózderi...

Tipti, erekshe ústaulary ózderin

Qarapayym mamyra-jay kezdegi.

 

Kileng tórde tekti tughan bataly úl,

Bir aqsaqal saumalaydy saqalyn...

Sadyq jaqqa kózin qysyp, kýlimdep,

Jiyendigin jasap jatyr Shәkәrim...

 

Jangóbekti - býgin Qúday ondady,

Jaqsy halyq – jaqsylaryn qoldady.

Qalyng oida «Alash» úly Jýsipbek

Mazalauda mýmkin óleng joldary...

 

Qonaqjayly júrt peyili únady,

Barlyghy da dastarqannan túrady.

Mektep ýii - asqaqtap túr aq shanqan,

Shólin basqan júrt dalagha shyghady.

 

Osy jaqta bar nazary qauymnyn,

(Sol ikýnderdi men de býgin saghyndym...)

Aq shanqan ýy - qiyp salghan aghashtan

Ortasynda asqaqtaydy auyldyn.

 

Múnday jiyn bolmaghan-dy talaydan,

Attty-jayau aghyluda manaydan.

Bir shetinde – Qaratoghay synsyghan,

Bir shetinde – Qarashoqy qarayghan.

 

Aqsaqaldar man-man, man-mang basady,

Býgin kónil shalqyp, esip tasady.

Kók qozynyng búirasynday búp-búira

Arshaly say qosh iyisin shashady...

 

Orta kónil asyp-tasyp tolmaqshy,

Búl auylgha býgin Qydyr qonbaqshy.

Osy ónirding mektep ýii alghashqy

Sonyng qazir ashyluy bolmaqshy...

 

Tórge ozghan qútty qonaq bar múnda,

Shoshayady salt attylar әr qyrda.

Alda – Sadyq, Músaghy men Músabay,

Qalyng qauym – mektep ýii aldynda.

 

Býkil ónir shattyq toygha bólendi,

Enserildi solay qaray el endi.

Qayys belbeu, súr kiyteli jarasqan

Shoqsha saqal Sadyq sóiley jóneldi:

 

-Armysyndar, Nayman ata balasy,

Armysyndar, qazaghymnyng «Alashy»!

Úldary túr últymyzdyng betke ústar

Aynalayyn, qalyng elim, qarashy!

 

Ahan, Jaqan, Jýsipbek pen Shәkәrim,

Bizge arnaghan osy jolghy saparyn.

Jelkildegen túlymdary úl-qyzdyn

Búl mektepte kóbeyteyik qataryn.

 

Naghyz bilim qúdiretin bileyik,

Qay kezde de tatu-tәtti jýreyik.

Auyr jol túr halqymyzdyng aldynda

Býgin kimbiz, keshe jәne kim edik?..

 

Ómir degen – tórt esepting amaly,

Bilim alsa – sonda úrpaghyng sanaly.

Qashan daghy el birligin saqtayyq,

El basyna kýn tusa da qaraly...

 

Jas úrpaqpen birge kýiip, janayyq,

Últ kóshimen bolashaqqa barayyq.

Nebir jaysang ardageri «Alashtyn»

Kelgen kýndi jaqsylyqqa balayyq!

 

...Oyly Sadyq jan-jaghyna qarady,

Búira shashyn sausaghymen tarady.

-Al, halayyq, bata-sózin alghashqy

Baytúrsynnyng Ahymeti alady.

 

Degendi aityp, qonaqtargha qarady,

Ot shashqanday alaulap túr janary.

Qadirlisin syilay bilgen aghayyn

Úiyp qalghan: ýlken, kishi, balaly...

 

Qasiyetti «Alashymnyn» ataghy,

Ozyp algha Baytúrsynnyng Ahany,

Qonyr ýnmen kenet sóiley jóneldi

Aghytylyp, dualy sóz - bataly:

 

-Ua, halqym! Susyndaghan ilimge,

Qiyndyqty Bilim jener týbinde,

-Baytúrsynnyng Ahymeti sóilep túr,

Bir keremet qúdiret bar ýninde:

 

-Bәrin tastap, kórgen qorlyq, azaptyn,

Bәrin tastap, qaghaju men mazaqtyn,

Attan, elim, úly joryq – Bilimge,

Sәti keldi kýni tuar Qazaqtyn!

 

Tek bilimde – bolashaghy últymnyn,

Ilim ýshin últym, algha úmtylghyl!

Mine, ashyldy Qalghútynyng mektebi,

Orny erekshe úmytylmas búl kýnnin!

 

Býgin halqym, úly kýni úlystyn

Ashylatyn sәti jәne tynystyn.

Kenebaydyng Sadyghyna rahmet,

Bastaushysy bolghan mynau úly istin!

 

Búl mektepte talay úrpaq ósedi,

Ozyp shyghar talay úrpaq kósheli.

Esteuimshe, búl mektepti ózderin:

«Aq shkol» dep qoyyp alghan desedi.

 

Qashan daghy qasiyetti «Aq» sózi,

«Aq» degening – basqa qonghan «Baq» sózi.

Tek, bilimde – bolashaghy Qazaqtyn

Jaqsylyqtar – jaqsylyqpen jaqsy ózi!

 

Orystar da ósip-óngen el edi,

Olar kópten bilim nәrin emedi.

«Shkol» - degen orys sózi, qazaqsha:

«Mektep» degen maghynany beredi.

 

Jas jetkinshek, tudy sening zamanyn,

Núrgha tolsyn, jabyrqaghan jamalyn!

Qútty bolsyn, appaq arday  - Aq Mektep,

Qútty bolsyn, jas úrpaghym, qadamyn!

 

Al, jas úrpaq, men beremin Batamdy,

Últ bolayyq, ozyq elder qatarly!

Erekshe sýi, óz últyndy – Qazaqty,

Qadir tútqyn, anang menen atandy!

 

Ár qashan da tek Bilimmen – tolyndar,

Taptatpastan últ namysyn qoryndar!

Jýretindey úly kóshting basynda

«Alashynnyn» ardageri bolyndar!

 

Layym mynau saparlaryng aq bolsyn!

Bilim bolyp, bastaryna Baq qonsyn!

Aynalayyn, jetkinshegi últymnyn,

Alghan maqsat, mindet, mýdde naq bolsyn! Áumiyin!..

 

Dýr silkintip, úiqydaghy ghasyrdy,

Júrt dýrkirep baryp, qayta basyldy...

Aq jaulyqty әjelerding qolymen

Órik, meyiz, qúrt, irimshik shashyldy!

 

-O halayyq, jaqsy-jaysan, Aq sarbas!

-Tek bilimdi, topas bizdi basqarmas!

-O, Aq sarbas, aq sarbas!

-Bilim bolmay, últ erteni jaqsarmas!

 

Boyda qayrat – asyp, tasyp búlqyndy,

Úmytatyn jan bolmaydy búl kýndi!

Búdan keyin sóz alady Mirjaqyp:

-Oyan, Qazaq! Oyanatyn kýn tudy!..

 

-Oyan, últym! Dýr silkinshi, Qyranday!

Baqytty sәt tua bermes mynanday!

Qúrmettender, jaugha attanar úranday!

Ardaqtandar, «Alash» sózin Qúranday!

 

Armanymen ýndesinder «Alashtyn»,

Jau joq deme, abaylap kór, jar astyn...

Bar qazaqty bastar joldyng alghashqy

Bireuinen qayran halqym, jana astyn!

 

Bilim ghana bizdi asudan asyrar,

Senen halqym, eshtenem joq jasyrar!

Áli talay jaular bizdi basynar,

Jaudy kórip últym qatty ashynar!

 

Topas malghún – baylyghymen masaydy,

Qanisherler -  jyly-júmsaq asaydy.

Qyzyl orys - qan-qaqsatyp últymdy,

Qyzyl orys – talay soyqan jasaydy.

 

«Solay eken»-dep, kýderdi ýzbeyik!

«Biz birinshi!», «Qay maydanda Biz!»-deyik!

Qanday qiyn kýn tusa da qazaghym,

Tyghyryqtan shyghar joldy izdeyik!!!

 

Jas jetkinshek, bir belesten jana astyn,

Ishine kir, osy jolda talastyn!

Óskinderi Qazaghymnyng jas órken -

Tuy dәiim biyik bolsyn «Alashtyn!»

 

-Jalghasyn tap, búl janalyq eldegi,

Saghan úrpaq, bar biligim mendegi! –

Tendesi joq abyz, qajy Shәkәrim

Alla jolyn, «Alash» jolyn sóiledi:

 

-Jasa! Jasa! Jas órkeni «Alashtyn»!

Sen túlparsyn, talay ret tang astyn!

Mynau appaq mektebine kirgen son

Ústazynmen qanday ghajap jarastyn!

 

Sen bilimsiz - ayazdarda tonghansyn,

Kýiip, pisip, sen ystyqta bolghansyn;

Úmytpandar, Alla joly – Haq joly,

Jaratushym, joldaryndy ongharsyn!

 

Últ serkesi últyn eren sýigen-di,

Últ úldary – últpen janyp, kýigen-di...

Qalghútynyng qalyng halqy tym-tyrys,

Sóz kezegi Jýsipbekke tiygen-di:

 

-Ua, halqym! Qalyng elim, Qazaghym!

Tek bilimge aughan eken nazaryn,

Qol búlghap túr, alda jarqyn Bolashaq,

Úmyt bolsyn, kórgen barlyq azabyn!

 

Kórkeyemiz tek Bilimning kýshimen,

Jaqsy shyghar búl balghyndar ishinen.

Bizben ýndes Kenebaydyng Sadyghyn

Qúttyqtaymyz, búl tamasha isimen!

 

Jas jetkinshek, qanday әibat jarasqan,

Shetterinen túlparlarday tang asqan.

Oghan serik – Músaghy men Músabay,

Bilim orny - «Aq shkoldy» qalasqan.

 

Osylargha sheksiz alghys әmәn da,

Bilim kerek – saghan jәne maghan da,

Qayran halqym, tek amandyq tileymiz,

Dýrbelendi mynau auyr zaman da.

 

Gýr-gýr etip jolbarystay jaraly,

Dep, Jýsekeng jan-jaghyna qarady,

Asqaq túryp, kenep alyp tamaghyn

Bir keremet әnge sosyn salady:

 

«-Arghy atam – Er Týrik,

Biz – Qazaq elimiz.

Samal tau, shalqar kól,

Sary Arqa jerimiz...»

 

Qúdiret kýsh – kýnirendi әn ghylyp,

Ómir jayly syr shertedi mәngilik.

Qalghútynyng say-salasy osy sәt

«Alash marshyn» qaytalaydy janghyryp...

 

Janghyryghyp, Tarbaghatay taulary,

Janghyryghyp, Ayagózding anghary,

Janghyryghyp, «Qozy-Kórpesh» mazary,

Janghyryghyp,býkil Qazaq Armany,

 

Janghyryghyp,Shynghys tau men Han tauy,

Qúdiretti әn dýr silkintti Arqany,

Qalghútydan bastau alghan búl úran

Bolashaqqa, zamanagha tartady,

 

Janghyryghyp, Aqshataudyng asqary,

Janghyryghyp,Qalghútynyng aspany,

«Alash marshy» quat berip búlargha

Últ ensesin bir kóterip tastady.

 

Qúdiretti «Marsh» terbeydi búl mandy,,

Últ silkiner sonday kýn de tughan-dy.

Osy joly Kenebaydyng Sadyghy

Quanyshtan tolqyp, jylap túrghan-dy...

 

Iyqtaghy jýkter týsip batpanday,

Qazaghymnyng tany jana atqanday,

Kóz aldynda mynau úly túlghalar

Bir sәt edi shyngha ainalyp jatqanday!

 

Úzaq jyldar kýtken edi búl kýndi,

Janartauday qayrat-jiger silkindi!

Sadyq tolqyp, qúdiretti әuennen

Boygha kýshi syimaghanday búlqyndy...

 

Kýy de bólek - búl keremet shaqtaghy,

Qazaghyma qonghan edi Baq taghy...

Osy «Marshpen» jas jetkinshek, balalar

«Aq shkoldyn» bosaghasyn attady...

 

Últ kóginen tang atqanday arayly,

Kýn sәulesi shuaq shashyp, taraydy...

Sadyq atam – Kenebaydyng balasy

Ózi salghan mektebine qaraydy.

 

Keremet sәt, tuar jalghyz ghasyrda,

Kýn kýrkirep, jarqyldaydy jasyn da.

Músaghy men Músabay túr qasqayyp,

Arqalanghan Sadyq atam qasynda.

 

Úly joryq - «Aq shkoldan» bas alghan,

Últ attanghan qalyng jaugha jasanghan.

Ahan, Jaqan, Jýsipbek pen Shәkәrim,

Qatty tolqyp, kózderine jas alghan...

 

Qaytqan janday jenispenen maydannan,

Jaryq-júryq etip, almas qylysh qayralghan!

Qalghútynyng býkil halqy osy sәt

Úlylarmen – úlylargha ainalghan.

 

Kileng túlpar - kóz úshynda barady,

Shoq júldyzdar - kókten jerge aghady...

Quanyshtan túrghan edi tenselip,

Osy sәtte barsha Ayagóz alaby...

 

Osy sәtte Tarbaghatay taulary

Úlylaryn joqtap nege zarlady?

Ortasynan qaq bólingen siyaqty

Asqaqtaghan Qazaghymnyng Armany...

 

Mektepke aughan úlylardyng nazary,

Úmytylyp, ótken kýnder azaby...

San myng jyldan habar berip túrghanday

«Qozy-Kórpesh – Bayan súlu» Mazary...

 

 

3.«Aq shkol» jәne Áruaqtar

 

...Sodan beri qanshama ailar, jyl ótti,

Kezder ótti, qansyratqan jýrekti...

«Aq» pen «qyzyl», ashtyq, qyrghyn... úlasyp,

Últymyzdy qyryp-joyyp, jýdetti.

 

Jegi qúrttay mýjip, jegen ishimdi,

Jasytty ghoy jigerimdi, kýshimdi,

Sol «Aq shkol» - Sadyq atam saldyrghan

Últtyng nebir túlghalaryn úshyrdy...

 

Bәri de ótken: anam jәne әkem de,

Sol kýnderdi taghdyr qayta әkel me?!

Sadyq atam – «qyzyl jendet» qolynan

Qashyp jýrip, oqqa úshqan-dy jat elde.

 

Bizding әlet: «aq», «qyzyldy» jek kórdi,

Bizding әulet: azap, mehnat kóp kórdi,

Bizder ýshin ótken kýnnen – kóp belgi...

Biyshәn әjem – ol da ómirden ótken-di...

 

Búl Qalghúty – kórmegendi kóredi,

Qayran Qazaq – jany siri el edi...

Sadyq atam serikteri: Músaghiy,

Músabay da jau qolynan óledi.

 

Tayghan emes «alashtyqtar» jolynan,

Últqa arnady bar kýshterin molynan.

Bizge jiyen – Shәkәrimdey qajy da

Ajal qúshqan Qarasartov qolynan.

 

Qojayyny sýiekteri jegender,

Al býginde úry-qary - «kemenger».

Qazaq Eli biyliginen ketken joq,

Áli kýnge «qarasartov» degender...

 

Jasqa toldy - talay aru qúshaghy,

Talay bozdaq - topyraqty qúshady.

Álihan men Ahan, Jaqan, Jýsipbek -

Últ jolynda olar da oqqa úshady.

 

Ony oilasam, kózime jas keledi,

Babalarym – shetterinen er edi...

Aytjúmanday – әkem, Qaynysh – anam da

Talay bosyp, qughyn-sýrgin kóredi...

 

Qyr sonynda jýrmin әli elestin,

Ómirimdi tekke ótken demespin.

Naghashy atam – Júmatayúly Aqymet

Qas dúshpany bolghan ol da Kenestin.

 

Sol kisi edi úly túlgha men kórgen,

Sol atamdy asqar shyngha tengergem...

Ol ústalyp, mening eki jasymda

Ayagózde bir jyl boyy tergelgen...

 

Bizding әulet arylmady sorynan,

San adasty tura jýrgen jolynan.

Bir jyldan song ol ataqty «KARLAG»-ta

Óltirilgen «qyzyl jendet» qolynan.

 

Onda jaspyn,  sherim qalyng mening de,

Ógey boldyq bótenderding elinde.

Onda daghy qan tilegen qyzyldar,

Ne kórmedik, ana Qytay jerinde...

 

Jatyrqamay keng qúshaghyn ashty Elim,

Bir jútatyn auasyna ash ta edim...

Atameken – Ayagózge kelgende

Es biletin men on eki jasta edim.

 

Ayagózden – Aqshataugha kelgemiz,

Qalghútyny, «Aq shkoldy» kórgemiz.

Ata-anamnyng jylaghany-ay, sol jolghy,

Kóz jasyna bizder de erik bergemiz....

 

Áli esimde mamyra-jay kóktemde,

Tamasha shaq, kók qaulaghan kók belge.

Qalghútygha, «Aq shkolgha» arada

Biz kelgemiz tura 30 jyl ótkende.

 

Sol qalpynda atam jýrgen jol múnda,

Titirkendim, ystyq kýnde tondym ba?..

Shәkirtterin tәrbiyelep 30 jyl

Túrghan aman sol «Aq shkol» ornynda.

 

Kenebaydyng qystauyn da kóz kórgen,

Qúl-qútannyng kózderinen bez kórgem...

Jaman-jәutik kileng qúldar basqarghan

Biraq, halqy tanymastay ózgergen...

 

«Aq shkoldyn» - esigine janastym,

Boyym týzep, shatyryna talastym.

Otyz jylday búryn ashqan mektepti

Búl arada izi de joq «Alashtyn».

 

Sol qalpynda - jelkildegen qúraq ta,

Sol qalpynda - syldyrlaghan búlaq ta,

Ahan, Jaqan, Jýsipbek pen Shәkәrim

Dauystary talyp jetti qúlaqqa.

 

Ense basqan qiyn edi shaq qanday,

Auyr qayghy jýregime batqanday.

Bes qaruy, jetiatary qolynda

Sadyq atam atyn erttep jatqanday...

 

Kózim shaldy Kenebayday atany,

Aysamanday - әjem de til qatady...

Bishan apam – Qalghútydan su alyp,

Aqboz ýige kirip bara jatady...

 

Qiqulaghan «qyzyldary», «aqtary»,

Qúlap týsken bastan tayyp, Baq taghy...

Terbeledi altybaqan ýstinde

Kýnke әpkem de Qaratoghay jaqtaghy...

 

Oyanghanday adam edim týsinen,

Dúgha oqidy әkem, әne, ishinen...

Kýmbirlegen estiledi kýlkiler

Appaq shanqan «Aq shkoldyn» ishinen...

 

Qanday ókpe, arta alasyng zamangha,

Qanday ókpe, arta alasyng «jamangha»?

Onda mening Tóleughaysha әpkem bar,

Ortada edi - Júmaghazy agham da...

 

Múnday kýide kim qarghaydy Qúdaydy,

Áke – Aytjúman ishten tynyp, shydaydy...

Qaynysh anam – aq jaulyghy jelbirep,

Kózding jasyn tiya almastan jylaydy.

 

Qanday qiyn, ótken kýnder ol arman,

Jer de, El de - týgi qalmay tonalghan.

Jermen-jeksen - Kenebaydyng qystauy,

Jermen-jeksen - «Aq shkol da» joghalghan...

 

Armanym joq: útylayyn, útayyn,

Tudy onynan talay ret qút - Ayym.

Úly atamnyng jolyn qughan ózim de

Kórdim talay - búl biylikting qúqayyn...

 

Men eshkimge taptatpadym Arymdy,

Qúrmettedim: bala-shagha, jarymdy...

Úly joldan әli biraq qaytqam joq,

Arnaghanmyn osy jolgha barymdy.

 

Kileng qúldar – el baylyghyn búlaghan,

Sony kórip, talay ret jylagham.

Atam salghan sol «Aq shkol» býginde

Jermen-jeksen, týgi qalmay qúlaghan...

 

«Kenes» degen jalghan biylik ornaghan,

Kileng tekti – qúl-qútannan sorlaghan.

Kileng teksiz, shash al dese – bas alghan,

Qúl-qútandar - onda últymdy qorlaghan.

 

Keledi últym - әli kýnge sorlaumen,

Jylynatyn baspana joq, tonghanmen.

Qúl-qútandar – әli daghy biylikte,

Qazaqstan – Tәuelsiz El bolghanmen.

 

Shýldirlegen kileng teksiz qyrtady,

Namysymdy sonda kimder jyrtady?

Tektilerdi - atyp-asqan keshegi

Jauyzdardyng - biylikte otyr úrpaghy.

 

Onda men de jaybaraqat jýrgemin,

Mәz-mayrammyn, kýlmes jerde – kýlgemin...

Qarly boran - Jeltoqsan da әigili

Sadyq atam bolyp, atqa mingemin.

 

Búl shayqasta talay túryp, qúlagham,

Jalghyz kinәm – últ tendigin súragham.

Ahan, Jaqan, Jýsipbek pen Shәkәrim

Bolyp onda últym ýshin jylagham.

 

Kýle me ózi – jetesizder «tarqyldap»,

Masayraydy әulekiler «qarqyldap»,

Qoldaghan-au, úly atamnyng әruaghy-

«Azat» bolyp, atqa qongham jarqyldap.

 

Ata jolyn qughan men de úl edim,

Azattyqtyng – joly auyryn bilemin.

«Azat» bolyp, ol jyldary eseydim,

«Azat» bolyp, azattyqty tiledim.

 

Sol kýresker ata jolyn jalghadym,

Sol atamday – qiyn joldy tandadym.

Sol Azattyq – ayaq-asty kelgende

Quanyshtan esengirep qalghamyn.

 

Týsken solay últym kýni ayargha,

Onyng barlyq is-qimyly ayan da...

Biyliktegi kileng «qyzyl» basshylar –

Zaman edi-au, dayar bolghan – mayargha.

 

Biyliktegi – sol bayaghy - qúl bolghan,

Biyliktegi sol bayaghy – kýng bolghan...

Solay mening Azattyghym ansaghan

Ayaq asty taptatylyp, qúm bolghan...

 

Saray salghan ózderine moladan,

Qaprpyp asap: altyn, kýmis, qoladan...

Sodan beri ótse daghy 20 jyl –

Qúl-qútandar – baylyghymdy tonaghan.

 

Talay biylik auysady, ketedi,

Bayaghysha jyldar jyljyp ótedi.

Qazaq eli – әli kýnge sorlaghan

Tilsiz, dinsiz - «shalaqazaq» mekeni.

 

Jatqa ketken - barlyq baylyq, kenimiz,

Jatqa ketken - qasiyetti jerimiz.

Bir súmdyghy, «Aq shkoldy» qúlatqan

Tәuelsizdik alghan jyly Ózimiz.

 

Múny qalay týsinuge bolady?

Búdan keyin baqyt qalay qonady?

Jana ghana býrin jarghan últymnyn

Óskinderi – óspey jatyp, solady...

 

Shyqqyr kózim – taghy neni kóredi,

Kór soqyrlar – baryp túrghan kór edi.

Boztaev pen Qarghajanov, Lkekrov

«Aq shkoldyn» bolghan edi týlegi.

 

Kóz sýzetin mol baylyqqa tamsana,

Teksizderdi – tiri ólikke tәn sana,

Búl – ber jaghy, men biletin jandardan,

Bilim alghan belgisizder – qansha ma?

 

Teksizderdi kórdegi aruaq qarghaydy,

 Ondaylargha: qu jany men mal qayghy.

Býgingiler – Kenebaydyng Sadyghyn

Eshqashan da esterine almaydy.

 

Dәrmensizbin, kimnen kómek súraymyn?

Aghyl-tegil kózim jasyn búlaymyn.

Qolmen ashqan úlylary «Alashtyn»

«Aq shkoldyn» ornyn joqtap, jylaymyn...

 

Ashy shyndyq, ne aitasyng bilgenge,

Kóretinim – isip-kepken qúr keude.

Búl Qalghúty – qyz úzatqan Kýnkedey,

Jóneltipti - «Aq shkolyn» mýrdemge.

 

Bolghan talay: «qyzyl shyndyq», «aq shyndyq»,

Qayran últty: qyryp-joydyq, ash qyldyq.

Qúnanbaygha - bersek aru Kýnkeni,

«Aq shkoldy» - sonda kimge tapsyrdyq?

 

Óz últymdy jan-tәnimmen sýiem de,

Osyny oilap, kýnirenip, kýiem de...

Bauyry edi Sadyq atam - Kýnkenin

Áje bolghan Shәkәrimdey jiyenge.

 

Ayagózge, Aqshataugha kelgende,

Qanyraghan Qalghútyny kórgende,

«Aq shkoldyn» ózin qoyyp, orny joq,

Býginderi men bir janmyn shermende.

 

Aqshataudan erte ketkem jyraqqa,

Arman quyp, jetem dedim Múratqa.

Kelmepti ghoy, osy jaghy basyma,

«Aq shkoldy» joghaltam dep biraq ta?

 

Bәri ketken: atam, әjem, ata-anam,

Múny kórip, qalay ýnsiz jata alam?

Bir qyzyghy, bizding halyq nelikten

Týsiniksiz, «Aq shkol» dep ataghan?

 

«Aghy» - qazaq, al oryssha – «shkoly»,

At qoyghangha bizding qazaq kýshti edi.

Osy jyrmen býgin әzer jetkizdim,

Kóp saqtaghan shemen-sherdi ishtegi.

 

Aq niyetpen - «Aq shkoldy» jyrladym,

Soqqan jelden últtyng zaryn tyndadym.

Qayran halqym, sen, aman bol, qashan da,

Qajet bolsa, men bolayyn qúrbanyn.

 

Áppaq, Áppaq! Áppaq, ÁppaqI - «Aq shkol»,

Seni qalay úmytady namysty el?

Ol jaqtaghy Áruaqtargha ne aitam,

Meni ózine shaqyrady alys bel?

 

Qayran halqym, sen qashan da bol, aman!

Keler úrpaq, «ALAShTARDAY» - bol, Adam!

Atam salghan «Aq shkoldyn» ornyna

Uaqyt bolsa, әli talay oralam...

 

 Bizding әulet - joghalghan joq, bar sana,

Búl maghúlym - bizdi bilgen barshagha.

Beysen, Sәrsen, Jenis, Sovet, Kenje bar,

Ata-anamnan inilerim qanshama?

 

Túyaq joq qoy, jaza basyp janylmas,

Jetkilikti aghayyndar auyldas.

Bekjan – inim, Lәzzәt – bir tal qaryndas,

Biz qamalmyz - jauyna onay alynbas.

 

«Aq shkoldyn» bos ornyna qaraymyn,

Ótken kýndi sanammenen sanaymyn.

Sholpan – jarym, bizden tughan úl-qyzym:

Bolatqazy, Erkebúlan, Araylym.

 

Men jyrladym – ata-babam qaqynda,

Qystau jer bar Kenebaydyng atynda.

Eng ýlkeni nemeremning - Tolghanay,

Odan keyin: Tomiris pen Atilla.

 

Taghy da bar – jana tughan nemerem,

Dep oilaymyn: «baqytty edim, ne degen!»

Bir tal qyzym – Araylymnan taraghan

Maghan jiyen: Ruslan, Zeremen.

 

Ne týrlerin kózben kórgen sәulettin,

Dәmin tatqan baylyq penen dәulettin,

Bir zamanda - qandy qyrghyn kórgenmen,

Búl uaqytta  - ósip-óngen әuletpin!

 

Ata-baba jolyn qughan Úl edim,

Ár qashan da Últ tilegi – Tilegim.

Adal ótem «Alashymnyn» sertine,

Toqtaghansha júdyryqtay jýregim.

 

Mendegi Arman – Qazaghymnyng Armany,

Qazaghymmen - tirshilikting bar mәni

Týptin-týbi - El bolady Qazaghym,.

Men senemin, Bolashaqqa aldaghy!

 

Shiyebóri – kórde jatyp úlidy,

Sony kórip, qúrghyr kónil suidy.

Qazaghymdy - qorlap kelgen úzaq jyl

Qúl-qútandar - jer betinen qúridy.

 

El bolghan song kýpti kónil jaylanar,

Shanyraqqa Bóri-Bayraq baylanar.

Qara shanyraq - Kók Týrikke búiyrghan

Bolashaqta Aq Ordagha ainalar.

 

Taghy qansha jyldar jyljyp ótedi,

Qúl-qútandar sahnadan ketedi.

El bolady sәn-saltanat jarasqan

Qazaq jeri – kóp Týrikting mekeni.

 

Birlik – deydi - tirshilikting bar mәnin,

El bolady әspettegen ardaghyn.

Sonday kýndi kórip ólsem, arman joq,

Osy aghayyn, mine, mening Armanym!

 

Ótti ómirim – alandaumen jolyma,

Solay boldym baqytym men soryma.

Armanymdy aq qaghazgha týsirgen

Qalam aldym tym keshirek qolyma...

 

Bala boldym – aiyra almas onymdy,

Jigit boldym – baghalamas solymdy,

Eshten - keshti jaqsy kórgen últ edik,

«Mezgilinen kesh sermedim qolymdy».

 

Anau jaqtan estilgendey asqaq ýn,

Ýstimdegi auyr jýkti tastadym.

«Solay ghoy...»-dep, ókingennen ne payda,

Al sonyma qalar osy Dastanym:

 

Keyingiler – mýmkin meni baghalar,

Kóre almaghan - mýmkin meni tabalar,

Armanym joq, bir kәdege jarasam,

Jýrekterge ýmit otyn jagha alar.

 

Sókpe, aghayyn, sharshady dep nesine,

Búl Dastanym – Tәnirimnen nesibe.

«Osynday bir aqyn ótken eken...»-dep,

Keyingi úrpaq alar mýmkin esine?..

 

Búl –aqiqat, bermek bar da, almaq bar,

Úlylardyng aitqanynda salmaq bar.

Der kezinde qolgha almadym búl isti,

Keshir meni, úly Baba, Áruaqtar?..

 

 

Júmash KENEBAY

 

09.06.2011 jyl