«Iliyas Esenberlin qazaq әdebiyetine ýlken janalyq, betbúrys әkelgen, óz aldyna jeke tarihy mektepting negizin qalaghan úly túlgha». Qazaqstannyng halyq jazushysy Qabdesh Júmadilov osylay deydi.

Qabdesh Júmadilov Esenberlin turaly әngimesin bylay dep jalghastyrdy: «Iliyas Esenberlin kezinde «Kóshpendiler» jәne «Altyn Orda» trilogiyalaryn jazdy. Ol zamanda múnday taqyryptargha eshkim barmaghan. Baru mýmkin emes edi. Tarihy shygharma jazu ol kezde ekining birining qolynan kelmeytin. Al Kenesary turaly roman jazu degen, ol kezde eshkimning mandayyna jazylmaghan nәrse! Kenesary turaly kitap jazbaq týgili onyng atyn atau múng bolatyn. Ótken ghasydyng eluinshi jyldary ony zerttegen tarihshy ghalym Ermúhan Bekmahanov 25 jylgha sottaldy. Múhtar Áuezov piesa jazyp edi, úzaq uaqyt basy daugha qaldy. Kenesary turaly óleng jazghandar jauapqa tartyldy. Al keyin, 15 jyldan son, Iliyas Esenberlin «Qahar» degen romanyn jaryqqa shyghardy. Men «Kóshpendiler» trilogiyasyna jәne «Ghashyqtar» romanyna redaktor boldym. Ol kezde Ilekeng «Jazushy» baspasynyng diyrektory bolatyn. Men sol baspanyng proza bóliminde istedim. Jas kezimiz. Talay ret ýiinde otyryp, arhivtik materialdardy, keyipkerlerdi ózara salystyryp, retke keltiretinbiz. Ol kezde barlyghymyzdyng da susap jýrgen kezimiz. «Tarihy taqyryptargha barsaq», - dep armandap jýrgen kezimiz. Al Iliyas Esenberlin sol «Jazushy» baspasynyng diyrektory bolyp, ózine ózi jol ashty. Onyng búl qyzmetke túruyna Dinmúhamed Qonaev kómektesti. Eger Diymekeng Ilekendi qoldamaghanda, «Qazaqfilim» kinostudiyasynda audarmashy bolyp jýrgeni jýrgen edi, ony «Jazushy» baspasyna diyrektor etip qoymaghanda, onda janaghy kitaptardyng jaryqqa shyghuy mýmkin bolmas edi. Ashyghyn aitu kerek, zamandastary Esenberlindi qoldaghan joq. Kóbisi qarsy boldy. Nesin aitasyn, pendeshilik qoy, ishtarlyq jasady. Endi, Ilekeng әdebiyetke 50 jasynda keldi ghoy. Ol ózi mamandyghy boyynsha tau-ken injeneri bolatyn. Ádebiyetshi de emes edi. Búl endi úzaq әngime...  Qysqasyn aitqanda, Esenberlin qazaq әdebiyetine ýlken reforma әkelgen, jana taqyryptardy bastaghan úly túlgha».

Jazyp alghan Japparbergen Aybota

Abai.kz