Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 7145 1 pikir 8 Shilde, 2015 saghat 13:09

TÝRKIYaDA IYM-GE QOSYLYGhYSY KELETINDER KÓBEYIP BARADY

Qazaqstannyng BAQ- tarynda IM (Islam Memleketi) turaly jii jazylyp ta, aitylyp jýr. Degenmen búl úiymgha basqa elderden de qatysushylar turaly bile bermeymiz. Sizderge kórshisinde soghys bolyp jatqan Týrkiyanyng óz basyndaghy qiyndyqtar men  týrkiyalyq IM sapyndaghy «jihadshy otbasylar» turaly mәlimet bergimiz keldi. Búl úiymgha qatysushylar kimder? Olar ne ýshin soghysqa attanuda? «Jihadshylardyn» jas shamalary qanday degen súraqtar kópshiligimizdi mazalaytyny anyq!

2011 jyldardan bastalghan Siriyadaghy soghysqa, kórshisi Týrkiyadan «jihad» dep attanghandar da barshylyq. Jalpy Týrkiya memleketi Tayau Shyghys aimaghynda ornalasqan. Qaqtyghysqa toly aimaqta beybit ómir sýru, el azamattaryn irgedegi kórshisining soghystaryna aralastyrmau qiynnyng qiyny- aq. Syrtqy kýshterding Tayau Shyghystaghy oiynynda útylyp qalmau, soghys órti shalghan kórshilerining kebin kiymeu- Týrkiyagha syn bolmaq.  

Eki jyldan astam Siriyada zertteu jýrgizgen 21. Yüzyıl Türkiye Enstitüsü, Tayau Shyghys zertteu bólimining basshysy, doktor Serhat Erkmenning tayauda ghana Týrkiyanyng tanymal «Hurriyet» gazetine bergen súhbatyn sizderge ózgertpesten úsynbaqpyz.

Tayau Shyghys zertteushisi Serhat Erkmen (surette) songhy 10 jyl boyyna Ál Kayda, eki jarym jyl IM jәne Ál Nusra radikaldyq «jihadshy» toptary turaly zerttep kele jatqan azamat. Ol songhy ýsh jylda «jihadshy» toptargha qosylu ýshin 10 myng adam Týrkiyadan Siriya men Irakqa ketkenin aitady. Búlardyng 7000-nan astamy IM sapyna qosylghanyn aityp otyr.

Soghysushylar qatarynda Týrkiyadan barghan jýzden asa otbas  ózin-ózi  «Islam memleketi» dep jariyalap alghan  úiymynyng qol astynda ómir sýru ýshin Siriyanyng Rakka, Mosul, Telafer aimaghyna qonystanghan.

Týrkiyadan IYM- ge qosylugha niyet etkenderding basym kópshiligi Ystambúl, Ankara, Koniya, Adana, Diyarbakyr, Gaziyantepe qalalarynyng túrghyndary bolyp tabylady.

Eki jyldan astam Siriyada zertteu jýrgizgen Serhat Erkmenning jurnalistpen bolghan «Hurriyettegi» súhbaty tómendegidey, biz ony esh ózgertpesten jariya etkendi jón kórdik:

-Týrkiyadan Siriya jәne Iraktaghy «jihadshy» úiymdargha qatysushylardyng dengeyi qanday?

- Iraktaghy Ál Kayda, Siriyadaghy Ál Nusra, Jundul Sham, Ahraru Sham sekildi úiymdar, sonday- aq IM úiymynda da búrynnan týrikter bar. Songhy eki jyl ishinde IM úiymy әlem nazarynda. Týrkiyadaghy keybir islamdaghy radikaldyq joldy ústanatyn adamdardyng da nazaryn audaryp otyr. Týrkiyadan Siriya jәne Irakqa «jihad» etu maqsatymen ketkenderdin, olargha ergen otbasylardyn, olardy jetkizip salatyndardyng jәne qarjylay kómek berushiler men keri oralghandardyng barlyghyn qosqanda 10 myngha juyq adamdy qúrap otyr. Týrkiyadan soghysqa attanushylardyng 70 payyzy IYM- ge qosylghan.

 Jýzdegen otbasy «Islam memleketinde» ómir sýru ýshin ketti

- IYM- ning baqylauyndaghy aimaqtargha ketken otbasylardyng ýlesi qanshalyqty?

- Siriyagha qonys audarghan otbasylar turaly qazirge deyin kóp aitylmady. Týrkiyanyng әr jerinen kóptegen otbasylar shaghyn toptar bolyp nemese bir otbasynyng barlyq mýshelerinen qúralghan týrde kóshken. Búl otbasylar Siriyanyng Rakka, Mosul, Telafer aimaghyna qonystanghan. Búlardyng keybiri ol jerde ómir sýruding qiyn ekenin, eshqanday «jihad» joq ekenin kórip Týrkiyagha qaytyp oralyp ta jatyr. Al, qaysibi barghan bette balalaryn, әielin, әke sheshelerin qasyna aldyrtuda. Barghandardyng jartysynan kóbi yaghny 60 payyzy býtin bir otbasylar.

Shekaradan ótuding onay boluy, barushylar sanyn arttyryp otyr

Búlardyng IYM- ge qatysudaghy negizgi maqsat ne?

- Mening zertteuim boyynsha, Týrkiyadan «jihadqa» attanghandardyng oiynda «dindegi bauyrlarynyng qiyndyghyn bólisu, islamda paryz sanalatyn jihadqa attanu jәne halifat qol astynda ómir sýru» degen maqsat bolghan. Búl eki soghys aimaghyna ketkenderding 90 payyzynyng oiy «jihadqa qatysu» bolghan. Biraq, keyinnen búlardy úiym basshylary teris maqsatta paydalanyp ketti.

- Týrkiyadaghy otbasylardyng kóship ketuine basqa qanday jaghday әser etui mýmkin?

- Zertteu barysynda búl otbasylar qanday da bir aqshalay kómek ýshin nemese bireuding mәjbýrleuimen ketpegenin bayqaymyz. Kópshiligi diny tәrbiyede ómir sýretin búl kisiler, óz qalaularymen, oilaryndaghy «Islam memleketinde» túrghylary kelgendikten ketken. Álemning әr jerinen Siriyadaghy soghysqa otbasylarymen attanghandar da bar. Ásirese, Týrkiyadaghy otbasylardyng qonys audaruyna sebep: geografiyalyq jaqyn ornalasuy bolsa kerek. Qazirgi deyin shekaradan ótuding qiyndyq tughyzbauy, kóptegen otbasynyng bir sәtte jýgin jinap, Siriya aimaghyna attanyp ketuine mýmkindik bar.

- Qazirgi tanda shekaradan ótu jaghdayy qalay?

- Qazirgi kezde shekaradan ótu birasham qiyn, biraq, shekaradan asu mýmkindikteri de joq emes. Belgili bir jasyryn ótetin jerleri bar. Týrkiya shekarashylary búl jerlerdi qyraghy qadaghalauda. Keyde amalyn tauyp múnday jerlerden zansyz ótip ketip jatatyndary kezdesedi.

- Týrkiyada IYM- ning toptary bar ma?

- Týrkiyada IM úiymynyng toptary bar dep aitqanymyzben búl toptar qay jerlerde bar ekenine qatysty qauipsizdik organdarynda da әli de jetkilikti mәlimet joq. IM –  jyldam kýsh alghan jәne әri aimaqta jedel jayylyp ýlgergen úiym. Úiym iyrerhiyalyq jýiemen qúrylghandyqtan, búl toptardyng sanyn bilu qiyndyq tughyzyp otyr. Degenmen, úiymnyng әreketteri Islam «jihadyna» sәikespese de Týrkiyadaghy halyq arasynda búl úiymdy qoldaytyndar da tabylyp jatady. Búl degeniniz – qosylugha niyettilerding әli de bar ekenin  anghartady. Dinde joq adam bauyzdau, otqa jaghu, azaptau, jas balalar men kәrige deyin «músylman emes» dep qyryp joyatyn qauipti úiymdy qoldauy, biz ýshin búlar óte qauipti.

Týrkiyadaghy halyqtardan IYM- ge qosylghysy keletinderding sany artuda ma, әlde kemip jatyr ma?

- Týrkiyadan búl úiymgha qosylghysy keletinder kóbeyip barady. Siriyagha baru joldarynyng onay boluy, IM úiymynyng jaghdayy Týrkiya baspasózinde jii jariyalanuy, halyqtyng dinnen habardar boluy úiym sapyna qosylugha niyettilerdi arttyryp otyr.

 

-  Úiym sapyna attanghandar qay qalalardan jәne qatysushylardyng jas shamalary qansha?- IYM- ge attanghandardyng eng kóbi Ystambúl, Ankara, Koniya, Adana, Diyarbakyr, Gaziyantepeden. Sonday-aq, Bursa, Sakariya, Bingól, Mush, Adyiaman sekildi qalalardan da attanghandar bar. Degenmen, basqa aimaqtardan da ketkender kezdesedi. Salystyryp qarasaq, Týrkiyanyng shyghys jәne ontýstik shyghysynan kóp ketetinderin bayqaymyz. IYM- ge qosylushylardyng jas aralyghy 17- 25 aralyghyn qúraydy. Al, Ál Nusra maydanyndaghylardyng jas- shamasy birshama ýlken. Áytsede qatysushylardyng deni jastardy qúraydy.

 Týrkiyadan qatysushylardyng ishinde qolbasshy dengeyine jetkenderi de bar

Týrkiyalyq IM sapyndaghy «jihadshylar» qanday qyzmetterdi atqarady?

- Arasynda qarapayym sarbaz, basqarushy, keybir tәjirbesi bar kisilerding qolbasshylyq qyzmet alghandary da bar. Búl qolbasshylardan belgili bir aumaqtargha jauapkershilik alghandary da kezdesedi.

IM úiymynan qazirgi kezde Týrkiya ýshin qanday da bir qauipi bar ma?

- Álemning kez- kelgen memleketi ýshin búl úiym qauipti. IYM- ning qazirgi sәttegi maqsaty maydan shebin Týrkiyagha búru emes. Biraq, qazir týrikshe «Konstantinniye» degen jurnal shygharyp, IYM- di qoldaushylarylardyng kezigui, kýnderding bir kýninde Týrkiyagha ashyq qauip tóndireri anyq. Eske sala ketsek, Týrkiyada Ál Kaydanyng eki ýlken shabuyly 2003 jyly qarashada bolyp, keyin de shaghyn shabuyldar úiymdastyrylghan edi.

Maqalanyng adresi: http://www.hurriyet.com.tr/dunya/29383934.asp  Týpnúqsadaghy taqyrypty tәrjimasy: SIRIYaDAGhY SOGhYSQA TÝRKIYaDAN 10 MYNG ADAM ATTANGhAN  

Maqalany audaryp, әzirlegen «Qala men Dala» gazetining tilshisi, dintanushy -  

Nazar Túryqbayúly.

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377