Ejelde at qúlaghynda oinaghan batyr babalarymyzdyng kýshi orasan zor bolghany tarihtan belgili.

Tolaghaydyng tau kótergen hikayasy úrpaqtan-úrpaqqa anyz kýiinde jetse de, alyptardyng elden erek kýsh-quaty jayly naqty mysaldar ómirde jetkilikti. Qazirgi qazaq baluandarynyng «kýsh atasyn tanymas» degen ústanymmen qauqaryn tanytatyn «Qazaqstan barysy» V respublikalyq turniyrining qarsanynda auyr kótergen alyptardyng qysqasha ómirderegin úsynamyz. 

Taylaq

Múnday auyr tasty kóteru búryn-sondy qazaq tarihynda bolghan emes. Jau týsirip tu alghan búrynghy jaugershilik zamanda búl jaghday tansyq bolmasa da, býgingi kýni óte tanqalarlyq nәrse! Sensasiyalyq habar dep aitugha túrarlyq. 

«Baraqtyng qazaq əyelinen tuatyn Bostannyng úly Taylaq paluan kóterip əkelip ornatty deytin mamatas Kýrshim ózenining ong jaghalauynda «Qyzyltas» degen Baraqtyng eski júrtynda jetpisinshi jyldargha deyin túrdy. Aqqúrysh tastan oiyp alynghan mengir Eniysey alqabynyng kóne balbaldaryna úqsas, salmaghy ýsh tonnadan artyq edi, keyinnen traktorynyng kýshin synaghan bireu qúlatypty degendi estiymiz». Búl derek – belgili oqymysty Sәbetqazy Aqataydyng «Nayman handyghy» atty kitabynan alyndy. 

T. Qayyrbaevtyng etnografiyalyq deregine qaraghanda, Baraqtyng dulyghasynyng ishki shenberi 13 sýiem eken. Búl Baraqtyng alyp deneli adam bolghandyghyn anghartady. Osy batyr babadan tughan nemerening alyp bolmasqa, 3 tonnalyq tasty kótermeske qaqy joqtay. Kókjal Baraq ómirin zertteushi qart jurnalist Sovethan Qalighojin Taylaq baba kótergen auyr tas qazirgi kezde Terektibúlaq auylynyng jogharghy jaghyndaghy «Qyzyltas» degen jerde әli jatqanyn aitty. Ókinishtisi, búghan deyin shygharghan kitaptarynda sol tasty týsirip, jariyalamapty. Al berilip otyrghan suretting mәtinge esh qatysy joq. 

Malmaq 

Jau qorshauynda qalyp, bas barmaghyn shauyp elge tapsyrghan Shynqoja batyrdyng úrpaghy Malmaq baluan da onay-ospaq bolmaghan. Ol kótergen tastyng salmaghy 5 sentnerge (500 kg) juyq. Tas qazir Shyghys Qazaqstan oblysy Maqanshynyng Soqyrtúma degen jerinde túr. 

Boranqúl 

«Múhtar Áuezovting «Abay joly» epopeyasynyng ekinshi kitabynda Dondaghúl esimdi súrapyl kýshting iyesi turaly aitylady. «Dondaghúl Semeydegi bir baypatshanyng (kópestin) biyiktigi alty metrlik qorghanynan bir meste shaydy asyra laqtyrypty» delingen onda. Sondaghy Dondaghúldyng prototiypi Boranqúl baluan (Boranqúl Sәdirov) ekenin ghalym Qayym Múhamethanov úly jazushynyng óz auzynan estigen. 

Endi halyq aqyny, shejire qart Qalihan Altynbaevtyng jazbalaryna nazar audarayyq. Ol kisi aldymen meste sózine mәn berip, onyng qaydan kelgenin anyqtaydy. «Meste – orystyng «mesto» degen sózinen búrmalanghan. Bylghary bumanyng ishine 253 kesek tas shay salynady. Syrtyndaghy bumasyn qosa eseptegende meste shaydyng salmaghy tura 100 kilogramm. Shay «Resey imperiyasynyng qúrmetti azamaty» ataghyn alghan, birinshi gilidiyaly (dәreje) Sheriyazdan Musin atty noghay kópesining qorghanynan laqtyrylypty», – deydi. 

Búlanbay 

Búlanbaydyng otyzgha taqaghan shaghynda elge salyq jinaugha shyqqan qytay sheneunikterimen alysyp, sottalypty. Búl turaly el auzynda qalghan eskilikti әngime mynaday. Bir kýni Qytay imperatory zәulim saraydyng aldyndaghy arystannyng tas mýsinin kótergen adamnyng tilegin oryndaymyn dep jar salypty. Kýshin synaugha kelgender mýsindi ornynan qozghalata almapty da. Sonda bir uәzir: «Búl tasty týrmede jatqan qazaqtyng baluany kóterui mýmkin», – deydi. Imperatordyng búiryghymen Búlanbaydy arystangha alyp keledi. Ol: «Maghan bir ay múrsat etinizder. Aldymen qoydyng etin berinizder. Sonan keyin eki qolymdy iyghyma deyin qayys arqanmen shandyp baylasanyzdar, men tasty kóteremin», – dep jauap qaytarypty. Búlanbaydyng tilegi oryndaldy. 

Dýiim elding aldynda ol arystannyng tas mýsinin qos qoldap keudesine qoyyp, ile-shala basynan asyra kóteripti. Kýshine razy bolghan qytay imperatory Búlanbaydy syi-siyapatpen eline qaytarghan eken. 

Baluan Sholaq 

Baluan Sholaqtyn: 

Búl kýnde jiyrmada mening jasym, 

Qamaldyng búzar kezim tau men tasyn. 

Keshegi sentyabriding bazarynda 

Kóterdim elu bir pút girding tasyn, –  degen ólenin bilemiz. 51 pútynyz – 816 keli! Osy salmaqty 2000 jyly 22 nauryzda Almatydaghy «Dostyq» sport kesheninde ótkizilgen týie baluandardyng Respublikalyq chempionatynda beltemirge jinaqtap, kótergen adamgha avtokólik syigha qoyylghan. Biraq, qoyylghan salmaqty bir de bir adam ornynan kótere almaghan. Osy jýlde әli óz iyesin kýtude. 

Al zertteushilerding deregi boyynsha, keyinirek baluan búl adamzattyq rekordyn taghy da ózgertipti. Ol – 1 tonna 70 keli (67 pút) tartatyn tasty kóterip, әudem jerge aparyp qoyghan eken. Fotosurette sol tarihy tas beynelengen. 

Ótep

Jauyryny jerge tiymegen Ótep paluan segiz qyrly, bir syrly jigitting narqasqasy bolghan adam eken. Onyng aty kózi tirisinde-aq anyzgha ainalghan. Áuelde qara kýshimen, beldesip kýresudegi sheberligimen tanyldy. 

Qasyna qily óner daryghan talantty jastardy jinap Alataudyng ar jaghy qyrghyz ben ber jaghy qazaq elinde auyl aralas, qoyy qoralas sayran qúrypty. Egindik sudy qyrghyz-qazaq birge paydalanghan. Ár uaqyt qyrghyzdar sudy ózderi jaqqa búryp әkete bergendikten, Ótep baluan bir tonnagha juyq keletin tau tasyn jarty shaqyrymday jerge domalatyp әkelip qyrghyzdargha bólinetin jaghyna tastap sudy bógep qoyady. Bar qyrghyz jabylyp tasty ala almay, Ótep baluangha «susyz qaldyq, endi sugha tiyispeymiz, eki jaqqa tendey bólip beriniz» dep jalynady. Sonda Ótep baluan tasty qozghap eki jaqqa da tendey, aghatyn etip bólip beredi. 

Ótep kótergen tas ýshke bólinip qalghan eken. T. Núrmúratúlynyng jazghanynday, M. Ahmetov aqsaqaldyng bayandauynsha, ýsh bólikting ýlkendeu bir bóligining ózi eki jýz kelidey tartqan. Auyr tasty Qashtay aqsaqaldyng kórsetuimen tórt jigit jabylyp, traktor tirkemesine salyp, ýiding janyna әkelip týssiripti. Sol tastyng bir bóligi osy surette. 

Qajymúqan 

Pavlodar oblysy Bayanauyl audany ortalyghyndaghy Qanysh Sәtbaev múrajayynyng aldynda salmaghy 1 tonna mólsherinde taudyng súrghylt tasy túr. Júrt ony «Qajymúqan tasy» dep atap, ataqty baluannyng Bayan ónirindegi eskertkishi retinde qadirleydi. Qajekeng búl tasty dosy Subek ústa Quanyshbayúlyna syigha tartqan eken. 

Ospan 

Búl surette bir top adam Abaydyng tughan bauyry Ospan kótergen tastyng manynda toptasyp túr. Abaydyng ózi «jaqsy ólipsin, yapyr-au» dep qamygha jyrlaytyn jaqsy inisi Ospan Qúnanbayúly (1852-1891) – aqpeyil de jomart, isine tynghylyqty, dúshpanyna meyirimsiz, dosyna qúshaghy ashyq, alghan betinen qaytpaytyn qaysar, baluan túlghaly, batyr minezdi kisi bolghan. Zanghar jazushy Múhtar Áuezovtyng «Abay jolynda» onyng kórkem beynesi keremet surettelgen. 

Qayysbay 

Mústafa Óztýrikting tughan naghashysy Qayysbay IYisúly 1866 jyly Altay aimaghynyng Sarghusyn degen jerinde dýniyege kelip, 1960 jyly jeltoqsanda Shingil audany, Bәishin qystaghynda 94 jasynda baqilyq bolghan. Surette kórsetilgen tasty 37 jasynda kótergen. Búl tas qazir Qytaydyng Mory audannyng «Asyrqay» auylyna baratyn joldyng jiyeginde jatyr. 

Surettegi tasty qúshaqtap túrghan qart adam – Qayysbay atamyzdyng qyzy Zariya. Búl apamyzdyng 1981 jyly 26 mausymda Shvesiyanyng Stokgolim qalasynan tughan jerine kelip, әkeden qalghan kóz, aq súr tasty qúshyp, mauqyn basyp túrghan sәti eken. 

Dәlelhan 

Basy Qytaydan bastalatyn úly Ertisting boyyndaghy «Jýrek suy» dep atalatyn jerde salmaghy 800 keli shamasynan artyq tartatyn tas jatyr. Biletinderding jazuynsha, tastyng eng alasa jerining biyiktigi 47 sm, eng qysqa eni 81 sm, úzyndyghy 106 sm. Osy tasty kótergen baluan – Dәlelhan Meshelúly. Dәlelhan sol kezde 22 jasta bolypty. Onyng ýzengiles dosy Elishan Mardanúly degen atamyz tas betine: «Baluan Dәlelhan. 1952 jyl. Jazghan Elishan Mardanúly» dep óz qolymen oiyp jazghan eken.

Qaydar 

Ataqty baluan Qaydar Ospanov 1927 jyldan bastap Qajymúqannyng kóshpeli sirkinde kýsh ónerin kórsete bastaghan. 1938 jyly jerge jatyp, relisting temirin basyna qoydyrypty. Eki jaghyna jiyrma shaqty adamdy shyghartyp, sodan song qalyng temirdi mayystyrghan. Bas sýiegining myqtylyghy sonday, bir syzat ta týspegen. Shashyn ústaramen tyqyrlap alyp tastaghan eken. Tek basynda relisting daty jolaq bolyp qalypty. Sonymen qatar Qaydar baluan bәske týsip, salmaghy 1600 keli (1 tonna 600 keli) tartatyn vagonnyng dóngelegin kótergen. 

Soltyken

Baluan Soltyken Kókishúly Qytaydyng Altay ónirindegi Qyzyltas auylynda 1952 jyly dýniyege kelgen. Baluan 22 jasynda, yaghny 1974 jyly salmaghy 292 kg tasty dop kótergendey onay kótergen! Mine, qazaq kýshining qúdireti! 

Búdan da basqa qazaq baluandary kótergen tas jayyndaghy mysaldar kóp. Mәselen, Qytaydyng Shynjang ólkesindegi Qaramaghay auylynda Aqmetjan baluan kótergen tas 389 keli, Qabada Ydyq baluan kótergen tas 430 keli, Shonjydaghy Qasym batyr kótergen tas 700 keli, Bay-ólkede Qojaghapan baluan kótergen auyr seyf, t.b. Búl surettegi jas órenning aty bizge belgisiz bolsa da, týbinde tau kóterer Tolaghaydyng bolatyny anyq. Qazaq kýresining bedeli artyp, baluandarynyng abyroyy asqaqtay bersin degen tilek bildiremiz. 

Zanghar Kәrimhan 

Bauyrjan Berikúly

© e-history.kz