Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәselening mәni 5050 0 pikir 3 Shilde, 2015 saghat 15:54

ALMATYNYNG «ELEKTRI» - OLIGARHTARDYNG «MAYLY JILIGI»

Ontýstik astanamyz Qazaqstan men Orta Aziyanyng ghylymi, qarjy jәne mәdeny ordasy dep esepteledi. Biraq, Almatynyng kommunaldyq qyzmet salasyndaghy jaghdayy kónildegidey emes. Onyng elektroquat, jylytu men ystyq suynyng baghalary elimiz boyynsha eng qymbat tarifteri deuge tura keledi. Tipti, Almatygha qaraghanda geografiyalyq ornalasuy kýrdelileu, qaltaly múnayshylardyng Atyrauy men ýlken bastyqtargha toly, yzgharly ayazgha dushar Astananyng kommunaldyq tarifteri kóptegen jaghdaylarda bizding baghalarymyzdan әldeqayda tómen.

Soghan qaramastan, jergilikti monopolistteri qatardaghy tútynushylargha qosymsha auyrtpalyq saludan tayynbaydy. Búqara halqynyng bolmashy tabysyn obyrday obyp, monopolistter oryssha aitqanda «jrut v try gorla». Tipti, Almaty tútynushylary paydalanatyn ystyq pen salqyn sudyng sanauyshtaryn bes jyl sayyn ózgertuge mәjbýr etip, jergilikti monopolistteri qosymsha paydasyn tabuda. Al, әlem tәjiriybesi boyynsha osynday sanauyshtar isten shyghyp, jaramsyz bolghan jaghdayda ghana ózgertiluge tiyis. Mysaly, tehnikalyq jaghynan damyghan Germaniyadaghy sanauyshtar jónindegi tәrtibi osynday.  

Monopolistterding satu men satyp alu әreketterin eshqanday qoghamdyq baqylauy teksermeydi. Sondyqtan, qymbat tarifterden týsetin qarjysy ne ýshin júmsalady tútynushylar anyq bilmeydi: sapaly qúral-jabdyqtar alyna ma, әlde arzan qúrylghylar ornatyla ma? «Kommunaldyq» degen syn esimi «qoghamdyq» nemese «qauymdyq» sekildi syn esimderi arqyly audarylady. Demek, kommunaldyq qyzmet – qoghamgha qyzmet. Biraq, bizding jaghdayymyzda qymbat kommunaldyq tarifterin tóleytin qoghamymyz kishigirim oligarhiyalyq tobyna qyzmet etude. Taghy da shetel tәjiriybesine jýginsek, armyan tútynushylardyng elektroquat tariyfin qymbattanuyna qarsy kóterilisin tilge tiyek etsek, artyq bolmas. Áriyne, kórshiles Ázirbayjan men Týrkiyamen qyrghiqabaq, tabighat baylyqtaryna kende Armeniyadaghy tarifterding qymbattanuy týsinikti jaghday. Soghan qaramastan, armyan belsendileri óz qúqyqtaryn ýshin qúshtarlana kýresip, el ýkimeti tarapynan birneshe jenildikterin jenip aldy. Biraq, әlemdegi shiykizat jaghynan eng bay memleketterding biri sanalatyn Qazaqstannyng jetekshi qalasy Almatyda qymbat kommunaldyq tarifter mýldem orynsyz qúbylys. Soghan qaramastan, qala túrghyndary basyn salbyrap jýredi, eshbir narazylyghyn bildirmeydi.    

 

Almatydaghy elektroquat tariyfi jaghrafiyalyq jaghdayy óte kýrdeli Reseyding qiyr shyghysyndaghy Magadan qalasymen tepe-teng kelude. Álgi orys shahary damyghan aimaqtardan jyraqta ornalasqan, energetika kózderine tapshy eldi meken bolyp tabylady. Soghan qaramastan, Magadan qalasynyng elektroquat pen jylytu tarifteri jaghrafiyalyq jaghdayy ynghayly, energetika kózderi mol Almatydan joghary emes. Ontýstik astanamyzdyng janynda arzan elektroquatyn beretin Qapshaghay men Moynaq gidroelektrostansiyalary isteydi. Olardyng mýmkinshiligi jetkiliksiz bolsa, kórshiles Qyrghyzstandaghy gidroelektrostansiyalar óndiretin arzan elektroquaty barshylyq. Kerek bolsa, kýshti Ekibastúz jylu elektr stansiyalarynyng arzan elektroquatyn jetkizui qiyn emes. Áriyne, Almaty qalasyna kóbinese osynday, baghasy qoljetimdi elektroquat qamtamasyz etiledi. Biraq, jergilikti alypsatarlary tútynushylardy qanau ýshin arzan baghamen satyp alynghan elektroquat tariyfin eki-ýsh ese qymbattatyp jiberedi.

Qazirgi tanda, jemqorlyqpen kýresu ayasynda birneshe joghary dәrejeli bastyqtar qamaugha alynghan. Alayda, olardyng arasynda qymbat tarifterimen el ekonomikamyzdy túnshyqtyratyn kommunaldyq qyzmetter, telekommunikasiya salasynyng paraqor qylmyskerleri kórinbeydi. Demek, meyirimdi qúqyq qorghau oryndarymyz jyryndy qymqyrushylardy ayalap, mýsirkep túr. Halyq sharuashylyghy men qatardaghy tútynushylarymyzgha milliardtaghan dollar ziyanyn keltirgen kommunaldyq jәne telekommunikasiyalyq alpauyttargha milliondaghan tengelik bolmashy aiyppúldar salumen qanaghat tútady.      

 

Daniyar Nauryz

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407